Vabariigi Presidendi ametihüve seadus

(1) Vabariigi Presidendi (edaspidi president) ametihüve on ametipalk ja ametipension ning muu presidendiks valitud isiku riiklik soodustus.

(2) President ei või oma ametivolituste kestel saada riigilt selles seaduses käsitlemata hüvesid.

(1) Presidendi ametipalk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega kehtestatud koefitsiendi korrutis.

(1¹) Presidendi ametipalga koefitsient on 7,0.

(2) Presidendi ametipalka makstakse ka Riigikogu esimehele presidendi ülesannetes.

(3) Presidendi ametipalka makstakse presidendi volituste tekkimisest volituste lõppemiseni.

(1) President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20 protsenti ametipalgast.

(2) [kehtetu]

(3) Esindustasu makstakse ka Riigikogu esimehele presidendi ülesannetes.

Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhi teenuseid.

(1) Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust.

(2) Puhkuse aja ja kestuse määrab president.

(3) President saab kasutatud puhkuseaja eest puhkusetasu, mis on võrdne ametipalgaga.

.

Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab Vabariigi Presidendi Kantselei.

Presidenti kaitseb ametivolituste ajal vastav politseiasutus.

(1) Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ametipensioni, mille määr on 75 protsenti kehtivast presidendi ametipalga määrast.

(2) Kui presidendi ametivolitused on kestnud vähem kui viis aastat, vähendatakse pensionimäära 2 protsenti iga viieaastasest ametivolituste kestusest puudu jäänud kuu eest, kuid mitte alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametipensioni määra.

(3) Kui president on ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25 protsendi võrra.

(4) Muid riiklikke pensione presidendile ei maksta.

(5) Pensioni maksmine lõpetatakse, kui president loobub ametipensionist, valitakse presidendiametisse tagasi või sureb.

(6) Pensioni maksmine presidendile peatatakse vabadusekaotuse kandmise või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks.

(1) Presidendi surma korral makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on veerand presidendi ametipensionist.

(2) Presidendi pereliikme pensionid ei tohi kogusummas ületada kehtivat presidendi ametipensioni määra.

(3) Toitjakaotuspension määratakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1009; 2000, 36, 226; 2001, 9, 42) § 13 alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 piirangutest sõltumata on presidendi lesel õigus saada presidendi surma korral toitjakaotuspensioni, kui ta oli presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal.

(5) Toitjakaotuspensioni maksmine õigustatud isikule peatatakse vabadusekaotuse kandmise või meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamise ajaks.

(1) Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus

1) saada oma kasutusse tööruumid ruumide rendikulude ja kantseleikulude hüvitamisega riigi poolt;

2) saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad;

3) saada ühekordset hüvitist aasta ametipalga ulatuses;

4) kasutada ametiautot ja autojuhi teenuseid.

(2) Vajaduse korral määrab peaminister presidendile pärast ametivolituste lõppemist kaitse.

Presidendiks valitud isikule korraldatakse riigi kulul austusavaldustega matused.

(1) Käesolevast seadusest tulenevate presidendi ametihüvede rakendamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei riigieelarve summadest.

(2) Presidendi ametipensioni ja presidendi pereliikme pensioni määramisel kohaldatakse käesolevas seaduses määramata juhtudel riiklike elatusrahade seadust ja muid pensioni määramist sätestavaid seadusi.

Kui presidendi ametivolitused on lõppenud teda kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu või kui pärast presidendi ametivolituste lõppemist on jõustunud tema kohta kuriteos süüdimõistev kohtuotsus, kaotab ta õiguse saada käesoleva seaduse paragrahv 11 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning paragrahvis 12 määratud ametihüvesid.

Käesoleva seaduse § 9 lõiget 2 ei rakendata presidendi suhtes, kes on valitud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 sätetele, ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe suhtes.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus laieneb §-de 9-14 osas Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehe suhtes.

Seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.