Sotsiaalminister — Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE 6/1996 kinnitamine — RTL, 1996, 39, 252

Tulenevalt rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56) paragrahvidest 3, 4, 5, 6, 7 ja 8, koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1993, 40, 593; 1995, 12, 121), tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297), toiduseaduse (RT I 1995, 21, 324), ÜRO "Lapse õiguste konventsiooni" nõuetest ning nende täitmiseks määran

1. Kinnitada juurdelisatud "Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-6/1996". 2. Rakendada "Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormide ja eeskirjade" punktis 3.3 toodud tabeli 1 (punkt 1 - koristusinventariruum ja riiete kuivatusruum ning punktid 2 ja 7) ruumide pindala norme ja punkti 7.5 nõudeid projekteeritavatele lasteasutustele. 3. Tunnistada kehtetuks 20. märtsi 1985. a. "Koolieelsete lasteasutuste ehituse ja korrashoiu tervisekaitse-eeskirjad" nr. 3231-85. Minister Toomas VILOSIUS Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 14. märtsi 1996. a. määrusega nr. 7 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-6/1996 1. Üldsätted 1.1. Käesolevad tervisekaitsenormid ja -eeskirjad kehtivad kõigi tegutsevate ja projekteeritavate lasteasutuste kohta, olenemata nende omandivormist. 1.2. Uusi, rekonstrueeritud ja remonditud hooneid võib lasteasutusena kasutusele võtta ainult tervisekaitsetalituse loal. 1.3. Käesolevates eeskirjades on kasutatud koolieelse lasteasutuse seaduse mõisteid. LASTEASUTUSE PLANEERIMINE 2. Lasteasutuse maa-ala 2.1. Lasteasutusel peab olema omaette maa-ala, mis asub võimalikult eemal magistraalteedest ja tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Lasteasutuse maa-alaga piirnevad teed ja tänavad peavad olema asfalteeritud. 2.2. Maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta. 2.3. Maa-ala piiratakse piirdeaiaga ja/või tiheda hekiga. 2.4. Vähemalt 40% maa-alast peab olema haljastatud. Kui lasteasutus asub metsa või pargi vahetus läheduses, võib haljastatav pind olla väiksem. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi. 2.5. Maa-ala planeerimisel nähakse ette igale rühmale mänguväljak, ühine võimlemisväljak, majandusõu, soovi korral sulistusbassein ning juurvilja- ja marjaaed. 2.6. Maimikurühma mänguväljaku pindala on 7,5 m2 ühe lapse kohta, mudilasrühma mänguväljaku pindala 7,2 m2 ühe lapse kohta. 2.7. Mänguväljakute pinnakatteks on muru ning kõva pinnakate ratastega sõitmiseks. 2.8. Majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja muude majandusruumide sissepääsude poolele. Majandusõuel võivad paikneda pesukuivatuspostid, vaibakloppimispuu, prüginõud. 2.9. Mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ja pindade viimistlus peavad vastama laste eale ja kasvule ning tagama ohutu kasutuse. Liivakastide mõõtmed peavad võimaldama nende katmist, vältimaks liiva saastumist koerte ja kasside ekskrementidega. 2.10. Sõidu- ja jalgteed, mis ühendavad hoone sissekäike tänavaga, ehitatakse konarusteta ning kergestipuhastatavast materjalist. 2.11. Õuealade valgustus peab vastama eeskirjale "Välistöö- ja õuealade valgustus". 3. Hoone 3.1. Lasteasutuse hoone projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena, mitte rohkem kui kuuele rühmale. Kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega võib osa ruume (abi- ja laoruumid) projekteerida keldrikorrusele. 3.2. Ruumide planeerimisel nähakse ette omaette ruumid igale rühmale (edaspidi rühmaruumid), köök, muusikasaal, võimlemissaal koos inventariruumiga, personaliruumid, pesuköök, tervisehooldusruumid, soovi korral ujula. 3.3. Kolme- kuni kuuerühmaliste lasteasutuste ruumid ja nende nõutav pindala on toodud tabelis 1. Tabel 1 Ruumide liigid ja nõutav pindala ----------------------------------------------------------- Ruumide liigid Pindala m2 mitte alla ----------------------------------------------------------- 1. Rühmaruumid: 1.1. riietusruum 1,0 ühele lapsele 1.2. mänguruum 2,5-3,5 ühele lapsele 1.3. magamisruum 2,0 ühele lapsele 1.4. tualettruum 1,0 ühele lapsele 1.5. toidunõudepesuruum(-koht) 3,0 1.6. koristusinventari ja puhastusvahendite ruum 1,5 1.7. riiete kuivatusruum 4,0 2. Tervisehooldusruumid: 2.1. arsti/õe kabinet 15,0 (5x3 m) 2.2. haige lapse tuba 6,0 2.3. tualettruum 2,0 3. Köök: 3.1. toiduainete ettevalmistusruum 8,0-12,0 3.2. kuumköök, koht kööginõude pesuks 24,0-30,0 3.3. toiduainete ladu 8,0-12,0 3.4. juurviljaladu 6,0 3.5. personaliruum koos WC-ga 6,0 4. Pesuköök: 4.1. pesupesemisruum, mustapesuruum 12,0 4.2. pesutriikimisruum, pesuladu 12,0 5. Muusikasaal* 65,0-70,0 6. Võimlemisruumid: 6.1. võimlemissaal 85,0-90,0 6.2. inventariruum 6,0 6.3. ümberriietus- ja pesemisruum eraldi poistele ja tüdrukutele 10,0+10,0 7. Majandus- ja personaliruumid vastavalt omaniku soovile ----------------------------------------------------------- * Soovi korral võivad muusikasaal ja võimlemissaal olla ühendatavad. 3.4. Ühe- või kaherühmalise lasteasutuse, kaasa arvatud mini-, perelasteaia planeerimisel määratakse ruumide liik ning pindala, arvestades olemasolevaid tingimusi, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 3.5. Lasteasutuse ruumide kõrgus peab olema vähemalt 3,0 m. Erijuhtudel - olemasolevate ruumide kohandamisel lasteasutuseks - on võimalik kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega ruumide kõrgust vähendada, suurendades seejuures rühmaruumide pindala. 3.6. Rühmaruumid planeeritakse hoone ida-, kagu-, lõunapoolsesse, köök - põhjapoolsesse ossa. 3.7. Hoone sissepääsud projekteeritakse tuulekojaga. 3.8. Ühine sissepääs planeeritakse mitte rohkem kui neljale rühmale. Kolme- kuni kuuerühmalises lasteasutuses peab olema köögil, tervisehooldusruumidel ja pesuköögil omaette sissepääs. 3.9. Lasteasutuse trepitarandi kõrgus peab olema vähemalt 1,3 m. Soovitav on umbtarand. Võrelise tarandi püstvarraste vahed peavad olema mitte üle 0,1 m. Laste käsipuu kinnitatakse siseseinale 0,5 m kõrgusele trepiastmetest. 3.10. Ujula projekteerimisel lasteasutusse tuleb arvestada tervisekaitsenõudeid ruumide koosseisu, pindala ning vee puhastamise ja kvaliteedi kontrollimise osas. 3.11. Uue või ümberehitatava lasteasutuse elektripaigaldis tuleb projekteerida ja ehitada vastavalt kehtivale paigalduseeskirjale. 4. Ruumide viimistlus 4.1. Rühmaruumide, v.a. tualettruum, seinad värvitakse. Tualettruumi, köögi, pesuköögi, soovi korral ka nõudepesuruumi seinad kaetakse 1,5 m kõrguselt niiskuskindla kergestipuhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 4.2. Lasteasutuse ruumide põrandad on reeglina puidust. Võib kasutada muid põrandakattematerjale. Tualettruumi, köögi, pesuköögi põrandad kaetakse niiskuskindla kergestipuhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 4.3. Lasteasutuse ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad vastama tervisekaitse nõuetele, nende valik eelnevalt kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. 4.4. Igasuguste remonttööde teostamise ajaks peatab asutus või isoleeritud rühm oma tegevuse. 5. Ruumide valgustus 5.1. Lasteasutuse ruumides peab olema loomulik valgustus. Personali tualettruum, laoruumid, toidunõude pesuruum võivad olla ainult kunstliku valgustusega. 5.2. Lasteasutuse ruumide loomuliku valgustuse valgustustiheduse koefitsient (LVK) peab olema vähemalt 1,5. 5.3. Ühepoolse akende asetuse korral ei tohi ruumi laius (sügavus) olla üle 6,0 m. 5.4. Kunstlik valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 5.5. Ruumides, kus võib viibida lapsi, tuleb madalpingevõrgu pistikupesad varustada spetsiaalse võtme abil eemaldatavate katetega või paigaldada lastele kättesaamatule kõrgusele (vähemalt 1,8 meetrit põrandast). 5.6. Kunstliku valgustuse normväärtused peavad vastama Eestis kehtivatele sisevalgustuse eeskirjadele, minimaalse valgustiheduse väärtused peavad seejuures vastama vähemalt tabelis 2 toodutele. Tabel 2 Kunstliku valgustatuse normid lasteasutuse ruumides ----------------------------------------------------------- Ruumi nimetus Minimaalne valgustustihedus luksides päevavalguslambid hõõglambid ----------------------------------------------------------- 1. Mängu- ja söögiruum, nõudepesuruum, arsti/õe kabinet 300 150 2. Tahvel 500 300 3. Riietusruum, tualettruum, muusika- ja võimlemissaal, köök, personali tööruum, haige lapse tuba 200 100 4. Magamisruum, koridor 75 30 ----------------------------------------------------------- Märkus. Valgustiheduse norm on antud riietusruumis horisontaalse tasapinna kohta 0,8 m kõrgusel põrandast, teistes ruumides - 0,5 m kõrgusel põrandast, tahvlil - vertikaalse pinna keskel. 6. Vesivarustus, küte, ventilatsioon 6.1. Lasteasutuse joogivee varustus peab vastama standardi nõuetele. 6.2. Lasteasutuses peab olema külma- ja soojaveevõrk, reoveekanalisatsioon ja keskküte. 6.3. Ühe- või kaherühmalises lasteasutuses on lubatud ahjuküte. Küttekolde suu ei tohi asuda rühmaruumides. 6.4. Ruumide nõutav temperatuur on toodud tabelis 3. Tabel 3 Ruumide õhutemperatuur ----------------------------------------------------------- Ruumi nimetus Õhutemperatuur oC ----------------------------------------------------------- 1. Rühmaruum, tervisehooldusruumid 20-22 2. Muusika- ja võimlemissaal 18-20 3. Köök, personaliruum, pesuköök mitte alla 18 ----------------------------------------------------------- 6.5. Esimesel korrusel asuva rühmaruumi põrand peab olema köetav või kaetud soojustatud põrandakattematerjaliga. 6.6. Ruumide õhu temperatuuride vahe, mõõdetuna vastavalt kehtivale eeskirjale välis- ja siseseinal, ei tohi ületada 4 oC. Esimesel korrusel asuvate rühmaruumide põranda temperatuur ei tohi olla alla 23 oC. Õhu ja põranda temperatuuride vahe ei tohi ületada 2 oC. 6.7. Soojaveevõrk peab olema tualettruumis, nõudepesuruumis, duširuumis, köögis, pesuköögis. Nõutav sooja vee temperatuur on tualettruumi kraanis 37 oC, nõudepesuruumis 65 oC. 6.8. Lasteasutuse ruumides on loomulik ventilatsioon, kaasa arvatult ruumide tuulutamise võimalus õhuakende abil. 6.9. Kuumköögis, pesuköögis ja rühma riietekuivatusruumis on nõutav sundventilatsioon. 6.10. Pesukööki ja rühma riietekuivatusruumi projekteeritakse mitte vähem kui viiekordne õhu juurdevool ning viiekordne väljatõmme ühes tunnis. Kuumköögi ventilatsiooni suurust arvestatakse lähtudes ruumi suurusest ning töötajate ja seadmete arvust. 7. Ruumide sisustus 7.1. Ruumide sisustus - tervisehooldusseadmed (sanitaarseadmed), mööbel, mängu- ja võimlemisvahendid, käsitöövahendid - peavad vastama laste kasvule, laste arvule rühmas ning tervisekaitsenõuetele. 7.2. Riietusruumi paigaldatakse kapid laste ja rühmapersonali üleriiete jaoks. 7.3. Rühma riietekuivatusruumi projekteeritakse kütteseadmed, sundventilatsioon ning paigaldatakse nagid ja restid üleriiete ja jalatsite jaoks. 7.4. Tualettruumidesse paigaldatakse kätepesuvalamud ja WC-potid järgmiselt: ----------------------------------------------------------- kätepesuvalamud WC-potid Erivalamu poti laste täisk. laste täisk. pesemiseks ----------------------------------------------------------- maimikurühm 2 1 1 - 1 mudilasrühm 4 1 4 - - personali WC - 1 - 1 - ----------------------------------------------------------- 7.5. Kätepesuvalamud tuleb paigaldada ka kööki, riietusruumidesse, tervisehooldusruumidesse, pesukööki. Köögipersonali kätepesuks on soovitatav paigaldada kangiga kraan. 7.6. Personali käte kuivatamiseks on soovitav paigaldada elektrikuivatid. 7.7. Maimikurühma paigaldatakse dušš. 7.8. Maimikurühma valamu kõrgus põrandast on 0,4 m, mudilasrühma valamu kõrgus - 0,5 m. 7.9. Maimikurühma tualettruumi paigaldatakse riiul ööpottide (edaspidi pott) hoidmiseks. 7.10. Mudilasrühma tualettruum jaguneb kolmeks: poiste ja tüdrukute WC-ruum kumbki kahe WC-potiga ning ühine pesuruum nelja kätepesuvalamuga. 7.11. Laste laudade ja toolide põhimõõtmed on toodud tabelis 5. Tabel 5 Laste laudade ja toolide suurused ja märgistuse värvid ----------------------------------------------------------- Lapse kasv (cm) Mööbli Laua Tooli Märgistuse värv number kõrgus kõrgus ----------------------------------------------------------- alla 85 00 34 18 must 85-99 0 40 22 valge 100-114 1 46 26 oranž 115-129 2 52 30 violetne 130 ja üle 3 58 34 kollane ----------------------------------------------------------- Märkus. Laud ja tool märgistatakse vastava värvi ja suvalise kujundiga. 7.12. Igal lapsel peab olema ühe ja sama märgistusega laud ja tool. 7.13. Igas rühmas peab olema vähemalt kahes mõõdus toole ja laudu. 7.14. Igal lapsel peab olema kõva põhjaga omaette voodi. Maimikurühma voodi pikkus on vähemalt 120 cm, laius 60 cm. Mudilasrühma voodi pikkus on 140 cm, laius 60 cm. 7.15. Lasteasutuse teleriekraani diagonaal peab olema vähemalt 51 cm. Teler paigaldatakse 1C1,3 m kõrgusele põrandast. Ruum teleri vaatamiseks peab olema vähemalt 4,5-5,0 m pikk. 7.16. Personaalarvutite kasutamisel kehtivad erinõuded ning nende rakendamine lasteasutuses peab olema kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. LASTEASUTUSE KORRASHOID 8. Maa-ala 8.1. Maa-ala korrastamine peab toimuma iga päev, muru niidetakse regulaarselt. 8.2. Liivakastide liiva vahetus toimub igal kevadel. Kuival ajal on soovitav liiva kergelt niisutada, perioodiliselt läbi kaevata. Ööseks ja talveks on soovitav liivakastid katta. 9. Ruumid, sisustus, inventar 9.1. Ruume koristatakse iga päev niiskelt ning tuulutatakse. Muusika- ja võimlemissaali põrand ning võimlemisvahendid puhastatakse, ruum tuulutatakse pärast iga õppetundi. Põrandavaibad puhastatakse tolmuimejaga. 9.2. Tuulutamise ajal (kui lapsed ei viibi ruumis) ei tohi ruumi õhutemperatuur langeda alla +16 oC. 9.3. Üks kord nädalas toimub põhjalikum koristus mööbli nihutamise ja kappide korrastamisega, vaipade kloppimisega. 9.4. Kaks korda aastas korraldatakse suurpuhastus - seinte, laearmatuuride, akende pesemine. Samuti pestakse aknakardinad ning muu pehme inventar; põrandavaipu puhastatakse vahupesu meetodil. 9.5. Uued mänguasjad tuleb enne kasutamist pesta, edaspidi puhastada ja pesta vastavalt määrdumisele. Maimikurühmas ei tohi kasutada mittepestavaid ega kergestilagunevaid (vahtlateksist, pehme täidisega jne.) mänguasju. 9.6. Voodipesu ja käterätte tuleb vahetada ööpäevarühmades 1 kord nädalas. Päevastes rühmades tuleb voodipesu vahetada iga 10 päeva järel ning käterätte 1 kord nädalas. Tekke tuleb kloppida samaaegselt voodipesu vahetusega. 9.7. Kasutatud ja määrdunud pesu tuleb koguda igas rühmas koheselt kile- või vahariidest kotti ning viia pesukööki. 9.8. Toidunõusid võib pesta nõudepesumasinas või käsitsi. Käsitsi pestakse nõusid kaheosalises kraanikausis järgmiselt: - eemaldatakse nõudelt toidujäägid; - pestakse harjaga kraanikausi esimeses osas +40-50 oC vees, millele on lisatud nõudepesuvahend; - hoitakse kraanikausi teises osas +65 oC vees vähemalt ühe-kahe minuti vältel; - nõud loputatakse restil voolava +65 oC veega; - nõud pannakse kuivama kuivatusrestile. Kui kuum voolav vesi ajutiselt puudub või selle temperatuur on alla +65 oC, tuleb kasutada desinfitseeriva toimega nõudepesuvahendit. 9.9. Ahjukütte korral peavad ahjud olema köetud vähemalt kaks tundi enne laste tulekut. 10. Korrastusvahendid 10.1. Iga rühma jaoks on oma koristus- ja puhastusvahendid, neid hoitakse rühma koristusvahendite ruumis. 10.2. Tualettruumi koristamiseks on eraldi koristus- ja puhastusvahendid ning neid hoitakse tualettruumi kapis. 10.3. Soovitatav koristus- ja puhastusvahendite miinimum rühmas on 2 põrandapühkimisharja, 2 prügikühvlit, 2 põrandapesemisharja, 2 põrandapesemisämbrit, 2 põrandapesulappi, 2-4 puhastusharja, 2-4 WC-pottide pesemisharja, 2 pottide pesemisharja, 4-6 tolmulappi, kummikindad. 10.4. Lasteasutuses peab kasutama Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud pesemis- ja puhastusvahendeid. 10.5. Nakkushaiguste esinemisel lasteasutuses kehtestatakse tervisekaitsetalituse korraldusel eri puhastus- ja pesemiskord. LAPSE TERVIS 11. Lapse vastuvõtt lasteasutusse 11.1. Lapse vastuvõtmisel lasteasutusse peavad eelnevalt olema tehtud vanusekohased kaitsepooked ning arstlik läbivaatus. 12. Haige laps 12.1. Hommikuse vastuvõtu ajal avastatud haigeid lapsi lasteasutusse ei võeta. 12.2. Päeva jooksul haigestunud lapse juurde kutsutakse lapsevanem (vajadusel arst) ning laps saadetakse koju või raviasutusse olenevalt tervislikust seisundist. 12.3. Kuni lapsevanema tulekuni viibib haigestunud laps haige lapse toas arsti/õe või kasvataja jälgimisel. 12.4. Lapse haigestumisel nakkushaiguste tunnustega (kehatemperatuuri tõus, nahalööve, kõhulahtisus, oksendamine) on arstlik läbivaatus kohustuslik. Peale (nakkus-)haiguse põdemist lubab lapse lasteasutusse last ravinud arst. Arstitõendile märgitakse erisoovitused kaitsepoogete, kehalise kasvatuse, karastamisprotseduuride suhtes. 13. Päevakava 13.1. Päevakava koostatakse 24 tunniks. 13.2. Päevakavas nähakse ette liikumismängud või jalutuskäigud vabas õhus kaks korda päevas. 13.3. Päevakavas nähakse ette päevane uneaeg üks kord päevas, alla 1,5-aastastele lastele kaks korda päevas. 13.4. Laste lasteasutusse toomine ja kojuviimine ei tohi segada une- ja söögiaega. 14. Laste toitlustamine 14.1. Lasteasutuses valmistatud toit peab vastama toiduseaduse, tarbijakaitseseaduse, toitlustamise üldeeskirja ning teiste tervisekaitse- ja toiduvalmistamise eeskirjade nõuetele. 14.2. Toiduainete varumisel otse tootjalt peab nõudma toiduainete (juurvili, piim) laboratoorset ning veterinaarsanitaarset (piim, liha, mesi) kontrolli tõendavat dokumenti. 14.3. Toiduainete transport, säilitamine ja realiseerimine toimub toitlustusäri kohta kehtiva eeskirja kohaselt. 14.4. Toit valmistatakse lasteasutuses võimalikult loomulikest, töötlemata toiduainetest lastele kehtestatud toidunormide järgi ja arvestades Eesti toitumissoovitusi. 14.5. Vähehappeliste toiduainete õhukindlalt konserveerimine ja piimatoodete (kohupiim, hapupiim) valmistamine lasteasutuses ei ole lubatud. Lubatud on: maitseainete soolamine, puuviljade kuivatamine, kapsaste hapendamine ning keediste ja mahlade valmistamine. 14.6. Toorpiima tohib kasutada ainult keedetult. Keetmata piima kasutamine on võimalik erijuhul kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 14.7. Toidukordade vahe ei tohi ületada 3,5-4 tundi. 15. Liikumine, karastamine 15.1. Lasteasutuses tuleb kasutada kõiki liikumisõpetuse vorme - organiseeritud liikumistegevusi, liikumismänge, hommikuvõimlemist jm. kehalisi harjutusi. 15.2. Nii lasteasutuse ruumides kui õues viibides tuleb soodustada laste omaalgatuslikku kehalist aktiivsust - jooksmist, ronimist, hüppamist - ning muretseda selleks vajalikke vahendeid. 15.3. Värske ja jahe õhk on lapse organismi karastamise peamisi vahendeid. Soovitav on laste päevane uneaeg avatud akendega, jaheda ilmaga avatud õhuakendega toas. Toa temperatuur ei tohi langeda laste magamise ajal alla +16 oC. 15.4. Igapäevane õues viibimine kõigis vanuserühmades on kohustuslik kui loomulik karastusvahend. 15.5. On soovitav kasutada ka teisi karastusmeetodeid. Karastusmeetodite määrajaks on lasteasutuse meditsiinitöötaja. 16. Laste tervisekasvatus 16.1. Igal lapsel on lasteasutuses individuaalsed voodiriided, käterätt, kamm, hambahari, taskurätt, maimikul ka pott. 16.2. Laste tervisekasvatus toimub mängides ning igapäevases tegevuses. Kasvataja õpetab lapsi hoolitsema nahapuhtuse eest, puhastama hambaid, hoidma korras soengut, korrastama voodit, puhastama riideid ja jalatseid, kasutama taskurätti, hoidma korras oma tegevuspaika. 16.3. Iga söögikorra järel on kohustuslik laste hammaste pesemine või suu loputamine. PERSONAL 17. Personali tervisekontroll, isiklik hügieen 17.1. Enne lasteasutusega töölepingu sõlmimist peavad kasvatajad, kasvataja abid, köögipersonal ning pesupesija läbima eelneva tervisekontrolli ja edaspidi perioodiliselt sotsiaalministri kehtestatud korra kohaselt. 17.2. Köögipersonal ning kasvataja abid kannavad eririietust. Toidu valmistamisel on eririietuseks hele kittel ja peakate, toidu toomisel, jagamisel rühmas ning toidunõude pesemisel - kittelpõll ja peakate, ruumide koristamisel - kittel. Lasteasutuse personal kannab vahetusjalatseid. 17.3. Lasteasutuses ning selle maa-alal on suitsetamine keelatud. 18. Personali tervisekaitsealased teadmised ja tervisekaitsealane tegevus 18.1. Köögipersonal peab tundma toiduseadust, tarbijakaitseseadust ja nende alusel kehtestatud õigusakte ning käesoleva koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenorme ja -eeskirju. 18.2. Lasteasutuse pedagoogid, majandusjuhataja ja kasvataja abid peavad tundma käesoleva koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenorme ja -eeskirju. 18.3. Lasteasutuse meditsiinitöötaja juhindub oma töös ametijuhendist. Tema töö sisuks on haigusi ennetav ja tervisekasvatuslik tegevus. TERVISEKAITSENORMIDE JA -EESKIRJADE TÄITMISE INSTRUMENTAALNE JA LABORATOORNE KONTROLL 19. Joogivee kvaliteedi kontroll toimub vastava lepingu alusel tervisekaitsetalituse või muu veeanalüüse teostava labori poolt. 20. Valgustiheduse mõõtmine toimub üks kord aastas vastava lepingu alusel tervisekaitsetalituse või muu tunnustatud mõõtmisi teostava asutuse poolt. 21. Õhu temperatuuri mõõdetakse ruumides kahe olmetermomeetri abil, neist üks on kinnitatud siseseinale, teine välisseinale 1,5 m kõrgusele põrandast. 22. Vee temperatuuri toidunõude pesemisel mõõdetakse vastava termomeetri abil. 23. Laste laudade ja toolide kõrgust mõõdetakse lasteasutuses joonlaua abil ning märgistatakse veekindla värviga. 24. Ruumide õhu, toiduainete ja valmistoidu laboratoorset kontrolli teostab tervisekaitsetalitus riikliku järelevalve korra kohaselt. VASTUTUS 25. Lasteasutuse meditsiinitöötaja kontrollib käesoleva eeskirja nõuete täitmist lasteasutuses iga päev. 26. Lasteasutuse juhataja loob tingimused tervisekaitsenormide ja -eeskirjade täitmiseks ning vastutab nende täitmise eest.