Põllumajandusminister — Hügieeninõuete eeskirja kehtestamine toorpiima tootmisele piimatootmisfarmis — RTL, 150, 2136

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 26 lõike 4, loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598) paragrahvi 7 lõike 2 ja paragrahvi 18 lõike 6 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1998. a määrusega nr 37 «Turgudel ja tänavatel kauplemise eeskirja kinnitamine» (RT I 1998, 19, 298; 73, 1220; 1999, 25, 370) ning arvestades Euroopa Liidu direktiivide 92/46/EMÜ (EÜT L 268, 14.09. 1992, lk 1) ja 89/362/EMÜ (EÜT L 156, 8.06.1998, lk 30) nõuetega: Kehtestan «Piimatootmisfarmi hügieeninõuete eeskirja» (edaspidi – eeskiri). 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri kehtestab hügieeninõuded piimatootmisele farmides ja selle farmi suhtes järelevalvetegevuse korralduse. 1.2. Eeskiri kehtestab veterinaarsed nõuded piimakarjale, piimatootmisfarmi üld- ja hügieeninõuded, toorpiima käitlemise ning töötajate hügieeninõuded. 1.3. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.3.1. toorpiim – nii ühe kui mitme lehma, kitse või ute piimanäärmete sekreet, mida ei ole kuumutatud temperatuuril üle 40 ºC või töödeldud viisil, mis annab samasuguse efekti; 1.3.2. piimatootmisfarm – ehitis, mis on ette nähtud ühe või enama lüpsilehma, kitse või ute pidamiseks ja toorpiima käitlemiseks; 1.3.3. veterinaartõend – volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku poolt väljastatud kirjalik dokument, mis käesoleva eeskirja käsitluses tõendab, et toorpiim pärineb tervetelt loomadelt ja nakkushaigustevabast piirkonnast. 1.4. Eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad toorpiima tootmise ja müügiga. 1.5. Lisaks käesolevas eeskirjas toodud nõuetele peab käitleja täitma tauditõrje eeskirju. 2. VETERINAARNÕUDED PIIMAKARJALE 2.1. Toorpiim peab olema saadud loomadelt: 2.1.1. kellel ei ole tundemärke nakkushaigustest, mis võivad piima kaudu nakatada inimest; 2.1.2. kellel ei ole haigusi, mis muudavad piima organoleptilisi omadusi; 2.1.3. kelle üldine tervislik seisund ei ole halvenenud; 2.1.4. kellel ei ole nõrevooluga kaasnevaid haigusi suguelundite piirkonnas ega sooltepõletikku, millega kaasneb kõhulahtisus ja kehatemperatuuri tõus. Loomadel ei tohi olla udarapõletikku, millega kaasnevad muutused udaras ja piimas, ning udarahaavu, mis võivad halvendada toorpiima kvaliteeti; 2.1.5. lehmadelt, kes toodavad vähemalt kaks liitrit piima ööpäevas; 2.1.6. kelle poegimisest on möödas vähemalt neli ööpäeva (poegimispäev kaasa arvatud). 2.2. Kui loomadele on manustatud veterinaarravimeid, millele on määratud keeluaeg, ei tohi piima kasutada toidutoormeks ja inimesele söögiks mõeldud toiduks enne keeluaja lõppu. Keeluaja kestel võib toorpiima kasutada toidutoormeks ja inimesele söögiks mõeldud toiduks juhul, kui veterinaarravimite jääkkogused ei ületa kehtestatud piirnorme. Kõik raviprotseduurid peavad olema piimatootmisfarmis kirjalikult fikseeritud. Kasutatud ravimi ja keeluaja kestuse kohta peab looma ravinud veterinaararst andma kirjaliku teatise. 2.3. Inimesele söögiks ja toidutoormeks mõeldud toorpiim peab olema saadud lehmadelt, kes on tuberkuloosi-, brutselloosi- ja leukoosivabad. 2.4. Lüpsilehmadega samas laudas peetavad kitsed ja uted peavad olema uuritud tuberkuloosi suhtes. 2.5. Inimesele söögiks ja toidutoormeks mõeldud piima tootvad kitsed ja uted peavad olema brutselloosivabad (Brucella melitensis). 2.6. Piimatootmisfarmi territooriumil peetavad koduloomad peavad olema terved, neile peavad olema tehtud nõutavad uuringud ning vaktsineerimised tauditõrje eeskirjade kohaselt. 3. ÜLDNÕUDED 3.1. Piimatootmisfarm peab olema ehitatud ja hooldatud selliselt, et oleks tagatud loomade pidamise hügieeni- ja veterinaarnõuded ning lüpsmise ja toorpiima käitlemise hügieeninõuded. 3.2. Piimatootmisfarmis peab olema haigete või haiguskahtlaste loomade piimakarjast eraldamise võimalus. 3.3. Piimatootmisfarmis peavad olema eraldi ruumid pesemis- ja desinfitseerimisainete, ravimite ning koristusvahendite hoidmiseks. 3.4. Piimatootmisfarmis kasutatava vee kvaliteet peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) alusel joogivee kvaliteedinõuetele. 4. LOOMAPIDAMISRUUMI HÜGIEENINÕUDED 4.1. Loomapidamisruum piimatootmisfarmis, kus peetakse piimakarja, peab olema puhas ja heas seisukorras, lüpsikari terve ja hooldatud. Vajalik on küllaldase allapanu olemasolu ja regulaarne sõnnikukäikude puhastamine. 4.2. Lüpsikarjaga samades ruumides tuleb vältida sigade ja kodulindude pidamist. Järelevalveametniku nõusolekul on lubatud mööndused. 4.3. Loomapidamisruumis tuleb regulaarselt korraldada kärbeste, näriliste ja teiste kahjurite tõrjet. Tõrjeks tohib kasutada Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud aineid. 4.4. Loomapidamisruumis tuleb välistada sööda ja muude toorpiima kvaliteeti halvendada võivate ainete või vahendite hoidmist. 4.5. Loomapidamisruumide pesemist, desinfitseerimist ja kahjurite tõrjet tuleb läbi viia ettevaatusabinõusid kasutades, et välistada pesemis-, desinfitseerimis- ja tõrjeainete sattumist piima. Pesemiseks ja desinfitseerimiseks tohib kasutada Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud aineid. 5. TOORPIIMA KÄITLEMISRUUMI HÜGIEENINÕUDED 5.1. Toorpiima jahutamise ja säilitamise ruum (edaspidi piimaruum) peab olema eraldatud piimatootmisfarmi üldistest ruumidest. Tuleb vältida piimaruumi ukse avanemist otse lauta, ruumis peab olema piisav õhuvahetus ja valgustus. 5.2. Piimaruumis võib teha ainult neid toiminguid, mis on seotud toorpiima käitlemisega ja lüpsiinventari korrashoidmisega. Ruumis peavad olema sobiva võimsusega piimajahutus- ja -säilitusseadmed. 5.3. Piimaruumi laed, seinad ja põrandad peavad olema terved, kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. 5.4. Piimaruumist peab olema tagatud korrapärane jäätmete ja heitvete eemaldamine. 5.5. Igasuguste loomade ja kahjurite sissepääs piimaruumi peab olema välistatud. 6. LÜPSI HÜGIEENINÕUDED 6.1. Iga loomapidamisruumis asuv veis peab olema identifitseeritav. 6.2. Vahetult enne lüpsi ja lüpsi ajal on keelatud teha selliseid töid, mis võivad halvendada toorpiima kvaliteeti. 6.3. Lüpsil tuleb vältida piima mehhaanilist ja mikrobioloogilist saastumist. 6.4. Enne lüpsi alustamist tuleb lehmad puhastada, udar ja nisad vajadusel pesta ja kuivatada. 6.5. Enne lüpsi alustamist tuleb visuaalselt kontrollida piima välimust. Peab olema välistatud ebaloomuliku värvuse, lõhna ja konsistentsiga piima segamine üldpiima hulka. 6.6. Haiged lehmad tuleb lüpsta viimasena või eraldi lüpsimasinaga ja peab olema välistatud nende piima segamine üldpiima hulka. 6.7. Lüpstud piim tuleb suunata selleks ette nähtud puhastesse nõudesse või hoiutankidesse. 6.8. Piima kurnamisel tuleb kasutada uut, ühekordse kasutusega kurnamaterjali. Kurnariide korduval kasutamisel tuleb riie pesta ja keeta pärast igakordset kasutamist. 6.9. Lüpstud piim tuleb jahutada kohe pärast lüpsmist kahe tunni jooksul temperatuurini 8 ºC või alla selle piima igapäevasel veol müügiks. Kui piima veetakse müügiks ülepäeva, peab piima jahutama pärast lüpsmist kahe tunni jooksul temperatuurini 6 ºC või alla selle. Peab olema välistatud toorpiima külmumine. Piimatöötlemisettevõttesse veol peab piima temperatuur olema kuni 10 ºC. 6.10. Kui lehmi lüpstakse mujal kui loomapidamisruumis, peab lüpsmiseks olema eraldatud lüpsmispaik või kasutama teisaldatavat lüpsiagregaati. Lüpsmispaik ja kasutatavad seadmed peavad olema valitud selliselt, et neid oleks lihtne puhastada. 6.11. Piimatootmisfarmis paikneva lüpsiplatsi ehituslikud konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Väljaheited ja muu saast peavad olema lüpsiplatsilt kergesti eemaldatavad. Lüpsiplatsil peab olema küllaldane valgustus ja õhuvahetus. 7. LÜPSI JA TOORPIIMA ESMASE KÄITLEMISE SEADMETE NING KÄITLEMISVAHENDITE HÜGIEENINÕUDED 7.1. Piimatootmisfarmi sisseseade ja piimaga kokku puutuvad kasutatavad töövahendid peavad olema: 7.1.1. sileda pinnaga, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad seest- ja väljastpoolt; 7.1.2. mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist ega tohi eritada inimese tervisele ohtlikke aineid piima; 7.1.3. piima organoleptilisi, füüsikalis-keemilisi ega mikrobioloogilisi näitajaid mitte mõjutatavad. 7.2. Piima hoiunõusid tohib kasutada ainult inimesele söögiks mõeldud toorpiima ja joogivee hoidmiseks ning vedamiseks. 7.3. Lüpsiseadmed ja piima esmase käitlemise seadmed peavad olema puhtad ja heas töökorras. Pärast igakordset kasutamist tuleb kogu lüpsiinventar ja muud töövahendid pesta ning desinfitseerida ja enne järgnevat kasutamist loputada joogiveega. 7.4. Pestud ja desinfitseeritud seadmed ja töövahendid hoitakse selleks ette nähtud kohtades, välistades nende saastumise. 7.5. Piima jahutusreservuaar tuleb pesta iga tühjendamise järel, kusjuures kaas tuleb jätta avatuks kuni järgmise kasutusajani ja enne järgnevat kasutamist tuleb loputada joogiveega. 8. TÖÖTAJATE HÜGIEENINÕUDED 8.1. Isikud, kes tegelevad lüpsmise ja toorpiima esmase käitlemisega, peavad kandma sobivaid puhtaid riideid. 8.2. Lüpsjad on kohustatud enne lüpsi algust pesema käsi ja hoidma need puhtana kogu lüpsi vältel. Selleks peab olema tagatud kätepesemisvõimalus. 8.3. Lüpsjad ja piima käitlejad peavad olema terved ja omama vastavat tõendit. 8.4. Lüpsjate ja piima käitlejate kätel olevad haavad ja marrastused peavad olema puhastatud desinfitseeriva lahusega, haavad seotud ja kaetud niiskuskindla ümbrisega. Peab olema välistatud suurte haavade, ekseemi jm nahalööbega isikute tegelemine piima käitlemisega. 9. TOORPIIMA KOGUMISE JA VEONÕUDED 9.1. Toorpiima kogumine ja vedu peab toimuma tingimustes, mis tagab toorpiimale ettenähtud nõuete säilimise kogumise ning veo kestel. 9.2. Toorpiima kogumiseks ja veoks tohib kasutada tsisterne, mahuteid ja metallist piimanõusid, mis peavad vastama käesoleva eeskirja seitsmendas punktis toodud nõuetele, olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. 9.3. Toorpiima kogumiseks ja vedamiseks kasutatud mahuteid, tsisterne ja teisi nõusid tuleb pesta ja desinfitseerida ning loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui üks kord päevas. 10. TARBIJALE OTSE MÜÜDAVA TOORPIIMA NÕUDED 10.1. Inimesele söögiks mõeldud kuumtöötlemata lehmatoorpiim peab vastama järgmistele nõuetele: 2000. aastal 1. juunist 2000. a Bakterite arv 1 milliliitris piimas * ≤ 100 000 ≤ 50 000 Somaatiliste rakkude arv 1 milliliitris piimas * ≤ 400 000 Salmonella spp ei esine 25 grammis tootes n=5; c=0 Staphylococcous aureus bakterite arv 1 milliliitris piimas n = 5; c = 2; m =100; M = 500 kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel. Tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus; tulemust loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 10.2. Inimesele söögiks mõeldud kuumtöötlemata kitse- ja lambatoorpiim peab vastama järgmistele nõuetele: Bakterite üldarv Staphylococcus aureus bakt. arv n=5, c=2, m=500, M=2000 kus: n = osaproovide arv proovis; c = osaproovide arv, milles bakterite arv võib olla läviväärtuse (m) ja maksimaalväärtuse (M) vahel; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv ülejäänud osaproovides on võrdne või väiksem läviväärtusest (m); m = bakterite arvu läviväärtus; tulemust loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kõigis osaproovides ei ületa läviväärtust (m); M = bakterite arvu maksimaalne väärtus; tulemust peetakse ebarahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes osaproovis on võrdne või suurem maksimaalväärtusest (M). 10.3. Muid patogeenseid mikroorganisme ja nende toksiine ei tohi esineda inimese tervist ohustaval hulgal. 11. PIIMATOOTMISFARMI JÄRELEVALVETEGEVUSE KORRALDUS 11.1. Piimakari peab olema pideva veterinaarse järelevalve all kooskõlas tauditõrje eeskirjadega. 11.2. Toorpiima võib müüa piimatöötlemisettevõttele ja otse tarbijale veterinaartõendi alusel. Volitatud veterinaararst väljastab veterinaartõendi kehtivusajaga kuni kolm kalendrikuud. 11.3. Toorpiima müügiks turgudel ja tänavatel otse tarbijale väljastab järelevalveametnik veterinaartõendi alusel (pärast nõutud uuringute tegemist) lisas sätestatud vormikohase müügiloa kehtivusajaga kuni kaks nädalat. 11.4. Järelevalveametniku ülesanne on järelevalve korras kontrollida käesoleva eeskirja ja loomatervisesse puutuvate eeskirjade täitmist, sealhulgas: 11.4.1. kontrollida käesoleva eeskirja nõuete täitmist vähemalt üks kord aastas; 11.4.2. vastavalt vajadusele võtta piimatootmisfarmist toorpiima proovid laboratoorseteks uuringuteks. 11.5. Järelevalveametnik võib kontrollimiste arvu suurendada sõltuvalt toorpiima kvaliteedist ja piimatöötlemisettevõtte enesekontrollist saadud andmetest. 12. JÕUSTUMINE 12.1. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 12.2. Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluvas piimatootmisfarmis peavad käesolevas eeskirjas kehtestatud tehnilised ja ehituslikud nõuded olema täidetud 1. juuliks 2002. a. Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT Lisa põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 30 juurde