Eesti Panga President — Lisalikviidsusnõude kehtestamine krediidiasutustele — RTL, 1997, 167, 939

Võttes aluseks krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) paragrahv 36, Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) paragrahv 14 punkti 4, Eesti Panga Nõukogu 5. detsembri 1995. a. otsuse nr. 17-2 "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid" (RTL 1995, 80, lk. 2775) ja Eesti Panga presidendi 12. detsembri 1995. a. määruse nr. 34 "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid" (RTL 1996, 2/3, 14; 34, 235; 1997, 69, 389), Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada ja kehtestada alates 1. novembrist 1997. a. "Lisalikviidsusnõude arvestuse ja täitmise kord" vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Kehtestada alates 1. novembrist krediidiasutustele lisalikviidsusnõue, mille minimaalseks piirmääraks kehtestada alates 1. novembrist 1997. a. - 2% alates 1. detsembrist 1997. a. - 3% krediidiasutuse aruandekuu kohustusliku reservi baasist. President Vahur KRAFT Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 30. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 24 Lisalikviidsusnõude arvestuse ja täitmise kord 1. Likviidsuse tugevdamiseks kehtestab Eesti Pank lisalikviidsusnõude, mille suurus arvutatakse vastavalt Eesti Panga presidendi 30. oktoobri 1997. a. määruse nr. 24 punktile 2. 2. Lisalikviidsusnõude arvestuse baas on võrdne kohustusliku reservi baasiga, mida arvutatakse vastavalt Eesti Panga presidendi 7. mai 1997. a. määrusega nr. 13 (RTL 1997, 82, 470) kinnitatud lisale 1 "Aruande "Kohustusliku reservi arvestus" täitmise juhend". 3. Lisalikviidsusnõude täitmiseks saavad krediidiasutused kasutada ainult Eesti Pangas hoitavaid nõudmiseni deposiite. Kohustusliku reservina hoitavaid vahendeid lisalikviidsusnõude täitmisel ei arvestata. 4. Eesti Pangas hoitava lisalikviidsusnõude suurus järgnevaks kuuks loetakse kehtivaks alates iga kuu 1. pangapäevast. Lisalikviidsusnõue peab krediidiasutusel olema täidetud aruandekuu keskmisena. Keskmise arvestust peetakse igapäevaste (k.a. mittepangapäevad) kohustusliku reservi miinimumtaset ületava arvelduskonto jääkide alusel. 5. Lisalikviidsusnõude alla kuuluvatele summadele intressi maksmist käsitleb Eesti Pank Eesti Panga presidendi 12. juuni 1996. a. määruse nr. 16 (RTL 1996, 74, 431; 1997, 44, 242; 82, 470) lisa 1 punktide 5, 6 ja 7 kohaselt. 6. Lähtuvalt krediidiasutuse seaduse paragrahvist 90, võib Eesti Pank lisalikviidsusnõude mittetäitmise korral tõsta järgmisel kuul krediidiasutuse kohustusliku reservi määra, võttes aluseks järgmise valemi ning arvestades vastava krediidiasutuse senist likviidsuse juhtimise distsipliini, TKR = 3 x (LL0 - LLteg), kus TKR - täiendav kohustusliku reservi määr aruandekuule järgneval kuul; LL0 - Eesti Panga poolt kehtestatud lisalikviidsusnõude ja lisalikviidsusnõude arvestuse baasi suhe protsentides aruandekuul; LLteg - krediidiasutuse lisalikviidsusnõude ja lisalikviidsusnõude arvestuse baasi suhte tegelik täitmine protsentides aruandekuul.