Teede- ja Sideminister — "Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhendi" kinnitamine — RTL, 1994, 41, 0

1. Kinnitada "Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhend" (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Eesti Riikliku Transpordikomitee 23. novembri 1989. a. käskkirja nr. 148 "Jääteede rajamise, hooldamise ja kasutamise juhendi kinnitamine" punktid 1 ja 2. Põllumajandusminister teede- ja sideministri ülesannetes Jaan LEETSAR Kinnitatud teede- ja sideministri 21. juuni 1994. a. määrusega nr. 36 Jäätee rajamise, hooldamise ja kasutamise juhend I osa ÜLDALUSED JA JÄÄTEE ETTEVALMISTAMISE KORD Käesoleva juhendi aluseks on Eesti Vabariigi maanteeseadus (RT 1992, 1, 1) (paragrahv 28). 1. Juhend määratleb jäätee rajamise, hooldamise ja kasutamise korra ning on kohustuslik kõigile jäätee rajajatele, hooldajatele ja kasutajatele. 2. Jääteeks nimetatakse mere, järve ja muu siseveekogu jääpinna osa, mis on ette valmistatud ajutiseks liiklemiseks mandri ja saarte või mandri erinevate punktide vahel. 3. Jääteed jagunevad: 1) üldkasutatavad, mida avavad ja hooldavad Riikliku Maanteeameti teedevalitsused; 2) maakondlikud (ametkondlikud), mida rajavad ja hooldavad ametkonnad. 4. Üldkasutatavad jääteed rajatakse Eestis mandri ja saarte vahel neljas kohas: 1) mandrilt Vormsi saarele (Rohuküla - Sviby, 12,0 km). Teed valdab Lääne Teedevalitsus; 2) mandrilt Hiiumaale (Rohuküla - Heltermaa, 25,0 km). Teed valdab Hiiu Teedevalitsus; 3) mandrilt Saaremaale (Virtsu - Kuivastu, 9,0 km). Teed valdab Saare Teedevalitsus; 4) Saaremaalt Hiiumaale (Soela - Sõru, 10,0 km). Teed valdab Hiiu Teedevalitsus. Eesti Maanteeamet ja Eesti Veeteede Amet, olenevalt jää tekkest ja algava talve ilmastikuprognoosist, kooskõlastavad omavahel Väinamerel laevaliikluse katkestamise aja, võimaldamaks jää tugevnemist ja laevateedega ristuvate üldkasutatavate jääteede avamist; 5) Maakondlikud enamkasutamist leidvad jääteed rajatakse: - Haapsalust Vormsi saarele (13,5 km); - Meerapalust Piirissaarele (12,0 km); - Haapsalust Noarootsi (3,2 km); - Liust Kihnu (10,0 km); - ja teised vajalikud jääteed ühenduse pidamiseks väikesaartega või üle siseveekogude, sealhulgas ka ainult inimeste ja hobuveokite liiklemiseks. 6. Täiendavate üldkasutatavate jääteede avamine toimub vastava maakonnavalitsuse taotluse alusel. Maakondliku jäätee avamine toimub asjast huvitatud ametkonna initsiatiivil kooskõlastatult vastava maakonna- või vallavalitsusega. 7. Jäätee avamisele eelnevate tööde hulka kuulub jääkatte uurimistöö, tee trassi mahamärkimine, suunatähiste, viitade ja liiklusmärkide ülesseadmine. 8. Uurimistöö viib läbi uurimisgrupp, mida juhib jäätee valdaja (üldkasutatava jäätee puhul kohalik teedevalitsus, maakondliku jäätee puhul maakonnavalitsuse otsusega määratud esindaja). Grupi koosseisu kuuluvad ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ning Eesti Vetelpäästeühingu esindajad. Märkus. Üldkasutatava jäätee uurimisgrupi varustab vastava sõiduki ja raadiosidega kohalik teedevalitsus, maakondlikul jääteel kindlustab sõiduki ja sidevahendid tee avamist taotlev ametkond. Signaal- ja päästevahenditega varustab grupi Eesti Vetelpäästeühingu kohalik komitee. 9. Jäätee esmane uurimine tehakse valitud trassil arvestusega, et mõlema sõidusuuna jaoks oleks eraldi sõiduteed omavahelise kaugusega 50 m. Kui jää tugevusvaru tegur N > 1,6 (vastavalt lisale 2) võib lubada sõidusuunad paigutada kõrvuti. 10. Uurimistöö käigus tehakse kindlaks: - jääkatte paksus ja iseloom; - jääkatte pinna seisund; - lumikatte paksus ja iseloom; - jääkatte iseloom kaldaga ühinemise kohas; - ohtlikud kohad; - takistustest üle- ja ümbersõiduvõimalused; - võimalikud looduslikud orientiirid. Uurimisgrupp koostab uurimistöö tulemuste kohta seletuskirja ja jäätee skeemi, millele kantakse: - sobivad jäälesõidukohad; - jäätee suunakoridor ja selle piirid; - jää tugevdamist vajavad kohad; - liiklusmärkide ja viitade nimetused ning asukohad; - jäätee tähiste nimetus, sagedus ja asend (mõlemal pool või sõidusuunast ainult vasakul). 11. Uurimisgrupi poolt allakirjutatud ja jäätee valdaja (teedevalitsus või ametkond) poolt kinnitatud seletuskiri koos jäätee skeemiga antakse üle jäätee rajajale (teedejaoskond või ametkond) ning need on jäätee avamise aluseks. 12. Jäätee korduvuurimisi peab tee haldaja tegema süstemaatiliselt vastavalt ilmastikuolude muutumisele, kuid mitte harvem kui kord kahe nädala jooksul. Saadud andmed kantakse kohe jäätee päevaraamatusse. II osa JÄÄTEE AVAMINE, TEE TRASSI MAHAMÄRKIMINE, VIITADE JA LIIKLUSMÄRKIDE PAIGALDAMINE 13. Üldkasutatava jäätee tegeliku avamise ja sulgemise ainuõigus on asukohajärgsel teedevalitsusel punktis 11 toodud dokumendi alusel. Maakondliku jäätee avamise, sulgemise ja korrashoiu eest vastutava organisatsiooni määrab vastav maakonnavalitsus oma otsusega (korraldusega). Väljaspool ülalnimetatud jääteed sõidukiga jääle minekut (kalurid, harrastuskalamehed jne.) reguleerib maakond ja see toimub Riikliku Mereinspektsiooni poolt väljastatud erilubade alusel. 14. Liikluseks avatud üldkasutataval jääteel peab olema mõlemas otsas valvetalitus, kelle ülesandeks on: - sõidukite lubamine jääteele; - jäätee päevaraamatu pidamine; - jääteed ületavate sõidukite registri pidamine; - jäätee alguses olevate liikluskorraldusvahendite korrashoidmine. Jäätee kummaski otsas asuvate valvetöötajate vahel peab olema telefoni- või raadioside. Side puudumisel ei tohi liiklust avada. Enne liikluse sulgemist õhtul või eriolukorra saabumisel peavad jäätee valvetöötajad veenduma, et jääteele ei ole jäänud sõidukeid ning vajaduse korral rakendama meetmeid nende eemaldamiseks. Üldkasutatava jäätee valvetalitus peab olema varustatud: - esmaste päästevahenditega (plangud, lauad, köied, päästerõngad); - esmaabivahenditega; - signaalrakettidega. 15. Liikluskorraldus jääteel peab vastama käesoleva juhendi nõuetele. 16. Kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama EV standardile 613-93 "Liiklusmärgid ja nende kasutamine". 17. Kuival asuvalt teelt peavad jääteele suunama viidad (märgid 631...634 või 636). 18. Enne jäätee algust peab sobivasse kohta olema paigaldatud teabetahvel põhinõuetega jääteel liiklejatele (tekst ja mõõtmed vastavalt lisale nr. 5). 19. Enne jäätee algust peab tee paremale poolele olema paigaldatud liiklusmärk 341 "Massi piirang", mis näitab jääle lubatava sõiduki suurimat tegelikku massi, ja märk 354 "Vähim pikivahe" 250 m. Mõlema sõidusuuna eraldi sõidutee võidakse tähistada märkidega 521 "Ühesuunaline tee" ja 522 "Ühesuunalise tee lõpp". 20. Jäätee sõiduosa peab olema tähistatud kas mõlemalt või ainult vasakult poolt (kui ühe sõidusuuna jaoks on eraldi sõidutee) puna-valgete 1,5...2,0 m üle lumepinna ulatuvate markiirteivastega või liiklejaile arusaadavate muude tähistega selliselt, et liikumissuunas oleks juhile nähtav vähemalt kolm tähist. 21. Iga 2 km järel tuleb paigaldada kilomeetritähis 651 kauguste näitamisega mõlemale poole jäätee lõpuni. 22. Ülesõidud lõhedest ja nendele rajatud sillad, samuti teised ohtlikud kohad, millest ümbersõidu võimalus puudub, peavad olema tähistatud järgmiselt: - 150...200 m enne ohtlikku kohta peab olema üles seatud hoiatav liiklusmärk 152 "Ebatasane tee"; - alates hoiatavast märgist kuni ohtliku kohani peavad mõlemad sõiduosa ääred olema tähistatud markiirteivastega vahekaugusega mitte üle 30 m. 23. Kui liiklus on suletud, siis peab jääle viiv tee olema tõkestatud tee laiuse puna-valge tõkkepuuga, mille külge on pandud liiklusmärk 311 "Sõidu keeld". Maakondlikud jääteed võivad olla valveta ja tõkkepuuta. Sel juhul peab liikluse sulgemisel olema üles seatud liiklusmärk 311 "Sõidu keeld" koos lisatahvliga 854 jääteel liikumise keelu kellaaegadega (märgi 311 kehtivusaeg). 24. Ainult inimeste, hobuveokite või mootorsaanide liiklemiseks mõeldud jäätee alguses peavad vajaduse korral olema üles seatud tahvlid täiendavate nõuetega, mida teed hooldav ametkond peab vajalikuks lisaks käesolevas juhendis ettenähtule. III osa JÄÄTEE KORRASHOID 25. Jäätee korrashoid seisneb jää- ja lumikatte seisundi süstemaatilises kontrollis, kunstehitiste (sildade), liiklusmärkide ja tähiste hooldamises ning lumetõrjes. 26. Jääkatte seisundit kontrollitakse (vaadeldakse) iga päev, ebasoodsate ilmastikuolude puhul aga mitu korda päevas vastavalt vajadusele. Pärast vaatlust tehakse jääkatte sõiduosa seisundi kohta sissekanne valvetalituse päevaraamatusse ja trassi asukohamuutused kantakse skeemile. 27. Temperatuuri järsul langemisel tuleb katkestada liiklus jääteel 10-12 tunniks jää kandevõimet vähendavate termiliste lisapingete kadumiseni. 28. Jäätee sõiduosal olev lumi ei tohi olla paksem kui 15 cm (selline lumekiht kaitseb jääteed hästi päikese mõju eest ja parandab rataste haardumist teega). 29. Jääle märgade pragude ja loikude tekkimisel tuleb muuta sõiduraja asukohta. 30. Kevadel tuleb liikluse ohutuse tagamiseks kasutada jääteed ainult hommikusel külmal ajal. Sulavee tekkimisel jääle tuleb muuta sõiduraja asukohta vähemalt kord päevas ja rangelt kinni pidada jää kandevõimele vastavast massipiirangust. Kategooriliselt keelatakse eessõitjast möödumine ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel. JÄÄTEEL LIIKLEMISE EESKIRI 31. Üldkasutatavale jääteele võib sõita ainult valvetalitusega jäälesõidukohtadest. 32. Jääteel peavad sõidukijuhid täitma liikluseeskirja ja käesoleva juhendi nõudeid, samuti jää algusesse ülespandud jäätee kasutamise nõudeid ning valve- ja teetalituse töötajate korraldusi. 33. Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal. 34. Alla 100 m nähtavuse korral suletakse liiklus. 35. Sõiduki uksed peavad olema kergelt avatavad ja sõitjatel turvavööd kinnitamata. 36. Järgmine sõiduk võib jääteele sõita vähemalt 3 minutilise intervalliga. 37. Eesliikujale võib läheneda kuni 250 m kaugusele. 38. Soovitavad sõidukiirused on 10...25 ja üle 40 km tunnis. 39. Ebatasased kohad tuleb ületada väikseima võimaliku kiirusega. 40. Jäätee piiridest väljumine on keelatud, kuna jää seisund on mujal uurimata. 41. Sõidukijuhil peavad olema koorma massi (kaalu) kinnitavad saatedokumendid, mille järgi jäätee valve- ja teetalituse töötajad saaksid vajaduse korral kindlaks teha sõiduki tegeliku massi. Viimast võidakse kindlaks teha ka kaalumisega. 42. Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, siis peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest kõiki sellel teel liiklejaid ning jäätee valvetalitust. 43. Jääteel peatumine on keelatud. Hädapeatunud sõidukid tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see ei osutu võimalikuks, tuleb sellest informeerida jäätee valvetalitust. 44. Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel informeerida jäätee valvetalitust. 45. Jääkatte purunemisohu tekkimisel on sõidukijuht kohustatud paluma reisijatel (kaassõitjatel) sõidukist kiiresti väljuda. Sõitu võib juht üksinda jätkata avatud ustega, mille sulgumine on takistatud. 46. Päästetöid sisemerel rajatud jääteedel korraldab rannavalve Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Päästetöid teistel veekogudel korraldab kohalik omavalitsus. 47. Jääteel liiklemise eeskirja täitmist kontrollivad politsei- ja maanteeameti töötajad, maakondlikul jääteel ka selle korrashoiu eest vastutavad töötajad. 48. Maanteeameti ja jäätee valvetalituse töötajatel on õigus: - peatada liikluseeskirjaga ettenähtud korras sõidukeid jäätee nõuetekohase kasutamise ja liiklusohutuse tagamiseks ning sellega seotud teabe edastamiseks; - koostada füüsilistele isikutele käesoleva eeskirja nõuete rikkumise kohta protokolle. 49. Jääteel kehtivate nõuete ning maanteeameti ja valvetalituse töötajate korralduste rikkujad kannavad vastutust vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule (RT 1992, 29, 396). Uurimisgrupi poolt jäätee seletuskirja ja skeemi koostamisel kohustuslikult kasutatavate andmete lisad: Lisa nr. 1 - Vajalikud minimaalsed jääpaksused jääülekäikude kasutamisel veekogudel temperatuuril 0 kuni -12øC, mis on kehtivad ka Väinamerel; Lisa nr. 2 - Jääteede kandevõime arvutamine; Lisa nr. 3 - Jääl seisvate koormuste lubatud seisuaja arvutamine; Lisa nr. 4 - Jää kandevõimet mõjutavad tegurid; Lisa nr. 5 - Iga jäätee algusesse ülesseatava teabetahvli tekst. Lisa 1 Vajalikud minimaalsed jääpaksused jääülekäikude kasutamisel veekogudel temperatuuril 0 kuni -12øC Andmed kehtivad ka Väinamerel ----------------------------------------------------------------- Koormuse nimetus Tegelik Jää paksus (cm) erinevate mass (t) tugevusvaru koefitsientide (N) puhul ------------------------------------- N=1,0 N=1,2 N=1,4 N=1,6 N=1,9 ----------------------------------------------------------------- Inimene 6 8 9 11 Ratsanik 14 16 17 18 Regi koormaga 300 kg 17 17 18 20 Regi koormaga 500 kg 17 18 20 23 Mootorsõiduk 2,7 20 22 24 25 27 Mootorsõiduk 3,5 21 25 27 29 31 Mootorsõiduk 6,5 30 34 36 39 42 Mootorsõiduk 10,0 38 42 45 48 52 Autorong 8,5 35 38 42 45 48 Autorong 12,0 42 46 49 53 57 Kerge traktor 6,0 29 32 35 38 41 ----------------------------------------------------------------- Tugevusvaru koefitsiendi N suurused on toodud lisa 2 tabelis. Lisa 2 Jääkatte kandevõime arvutamine 1. Mere jäätee kandevõime liikuva koormuse puhul arvutatakse Kazanska ja Sulmani meetodi järgi: 1) ratasveokite puhul Pm = 100/N x hxh x K x S (1) 2) roomikveokite puhul massiga kuni 18 t Pm = 125/N x hxh x K x S (2) 3) roomikveokite puhul massiga üle 18 t Pm = 115/N x hxh x K x S (3) kus Pm - arvestuslik koormus jääle tonnides; h - jää arvestuslik paksus (m); N - jää tugevusvaru koefitisient; K - parandustegur õhutemperatuuri järgi; S - parandustegur vee soolasuse järgi. 2. Jää arvestuslikuks paksuseks võetakse trassil kõige väiksem mõõtmistulemus. Kui jää on mõõtmise kohas matt (tume), siis tuleb selle osa mõõtetulemust vähendada poole võrra (sulailmade korral vaata p. 5). 3. Jää tugevusvaru ja pragulisuse arvestustegur - tugevusvaru koefitsient N võetakse tabelist: ----------------------------------------------------------------- Liikluse Tugevusvaru koefitsient N olenevalt jää iseloomust iseloom ------------------------------------------------------- Pragudeta Kuni 3 cm laiused Kuni 5 cm laiused kinnikülmunud praod lahtised praod ----------------------------------------------------------------- Suure riskiga 1,0 1,2 1,6 Väikese riskiga 1,2 1,4 1,9 Normaalne 1,6 - - ----------------------------------------------------------------- 4. Suure riskiga liikluseks nimetatakse liiklust olukorras, kus jääkatte ületamine on võimalik üksikutel koormustel ilma peatuseta. Väikese riskiga liikluseks nimetatakse liiklust olukorras, kus massiline jää ületamine on võimalik üksikute koormuste kaupa, üksteise järel kindla intervalliga. Normaalseks liikluseks nimetatakse liiklust olukorras, kus jääl võib lubada kahe koormuse kõrvuti asetamist. Sellises olukorras on lubatud nii sõidukite jääl seismine kui ka möödasõit. 5. Õhutemperatuuri parandustegur K valemites (1), (2) ja (3) võetakse arvesse ainult negatiivsete temperatuuride korral. Tegur K leitakse valemi K = (100 + T)/100 (4) abil, kus T on viimase 6-10 päeva keskmise õhutemperatuuri absoluutväärtus kraadides (øC). Tegur K on soovitav arvesse võtta alles temperatuuril alla -15øC. Valemite (1), (2) ja (3) kasutamisel sulailmade ajal (jääl on vesi) võetakse K=1,0 ning jää paksus h arvutatakse valemiga h = ht - 2t (5) kus h - arvestuslik jää paksus (cm), asetamisel valemitesse (1), (2) ja (3) tuleb võtta meetrites; ht - mõõdetud jää paksus (cm) - sulailmade ajal, kui jää peal on vesi; t - sulailmade arv või päevade arv, mille jooksul jää peal on vett. 6. Käesolevas juhendis käsitletavate jääteede puhul tuleb vee soolasuse parandusteguri S suuruseks võtta 0,7. Jää kandevõime arvutamise lihtsustatud valemid riskita (normaalse) ülekäigu korral Pm = C x hxh kus Pm - jää kandevõime (t); C - veoki liiki arvestav tegur (C1 - ratasveokid, C2 - roomikveokid massiga kuni 18 t ja C3 - roomikveokid massiga üle 18 t); h - jää paksus (m). ----------------------------------------------------------------- Tegur Päevade arv alates sulavee Temperatuur (viimase 6 C ilmumisest jääle päeva mõõtmiste keskmine) øC ---------------------------------------------------------- 12 8 5 3 1 0...-12 -12 -15 -18 -22 -25 ----------------------------------------------------------------- C1 16 26 33 37 42 44 49 51 52 54 57 C2 22 33 41 47 52 55 62 63 65 67 72 C3 20 31 38 43 49 51 57 59 60 62 64 ----------------------------------------------------------------- Jää kandevõime arvutamise näiteid 1. Arvutada jää kandevõime Virtsu-Kuivastu jääteel ratasveokitel järgmiste tingimuste juures: a) jää on ühtlane, ilma pragudeta; b) kogu trassi ulatuses mõõdetud jää paksuse väikseim suurus on 0,25 m; c) viimase 6 päeva keskmine õhutemperatuur t = -20øC; Pm = 100/N x hxh x K x S N= 1,6 (koefitsient normaalse ülekäigu korral) K = (100 + T)/100 = (100 + 20)/100 = 1,2 (temperatuuri parandustegur) S = 0,7 (soolasuse parandustegur) Seega Pm = 100/1,6 x 0,25x0,25 x 1,2 x 0,7 = 3,3 t. 2. Arvutada eelmises punktis toodud andmete järgi jää kandevõime, kasutades lihtsustatud valemit: Pm = C x hxh; lihtsustatud valemi juures toodud tabeli järgi C = (antud juhul ratasveoki korral C1) = 52 (antud temperatuuri suurusele lähima väiksema temperatuuri -18øC järgi) h = 0,25; hxh = 0,0625; Seega Pm = 52 x 0,0625 = 3,25 t. 3. Arvutada jää kandevõime Virtsu-Kuivastu jääteel ratasveokitele riskiga ülekäigu korral (kuni 5 cm laiused lahtised praod), kusjuures: a) jää paksuse mõõtmise väikseim tulemus 0,25 m; b) jääl on vesi neljandat päeva; Pm = 100/N x hxh x K x S N = 1,9; S = 0,7; K = 1,0 (sulailmade puhul) Valemi (1) jaoks vajaliku jää paksuse saame valemist h = ht - 2t, kus ht - jää paksus sulailma puhul - 25 cm; h - valemitesse (1, 2, 3) asetatav jää paksus (cm); t - päevade arv alates vee ilmumisest jääle - 4; seega h = 25 - 2 x 4 = 17 cm = 0,17 m; Jää kandevõime Pm = 100/1,9 x 0,17x0,17 x 1,0 x 0,7 = 1,06 t. Lisa 3 Jääl seisvate koormuste lubatud seisuaja arvutamine T = 200 x [(Pm -P)x(Pm - P)/(Pm x P) x (Q + 1)] astmes n kus T - koormuse lubatud seisuaeg jääl tundides; Pm - jää arvestuslik kandejõud valemite (1), (2) ja (3) (lisa 2) järgi tonnides; P - jääl seisva koormuse mass tonnides; Q - tegur, mis arvestab koormuse jääl asumise iseloomu. 1. Kui jääteed kasutatakse lubatud koormuse piiril, siis ei tohi koormus jääl seista. 2. Koormuse jääl seismise ajal tuleb jääkatte seisukorda sageli kontrollida. Kui jääkatte iseloom seisu ajal muutub, tuleb kohe läbi viia lubatud seisuaja uus arvestus. 3. Kui koormuse lubatud seisuaeg saab täis, tuleb koorem paigutada uude kohta. Koormuse jääl asumise kaasmõjuri arvestuse tegur Q --------------------------------------------------------------- Koormuse jääl asumise kaasmõjurid Tegur Q --------------------------------------------------------------- Koormus asub lumest puhastamata jääl, kusjuures jääl on vett Koormus asub lumest puhastatud jääl, kui õhutemperatuur on kõrgem kui -5øC 0 --------------------------------------------------------------- Koormus asub lumest puhastatud jääl, õhutemperatuur on alla -5øC Koormus asub osaliselt puhastatud jääl temperatuuril alla -10øC 1,0 --------------------------------------------------------------- Koormus asub lumest puhastatud jääl temperatuuril alla -10øC või osaliselt lumest puhastatud jääl temperatuuril alla -15øC 2,0 --------------------------------------------------------------- Koormuse lühiajaline seismine lumest puhastatud jääl, õhutemperatuuril alla -15øC 3,0 --------------------------------------------------------------- Lisa 4 Jää kandevõimet mõjutavad tegurid 1. Jääkatte kasutamisel teena tuleb tingimata arvesse võtta mitmesuguseid jää kandevõimet vähendavaid tegurid. Jää tugevust võivad vähendada nii hüdrometeoroloogilised kui ka mehaanilised põhjused. 2. Jääkatte kandevõime määratakse tavaliselt jää paksuse järgi; kandevõime sõltub pragude arvust, lumikatte kõrgusest, vee tasemest ja õhutemperatuurist. 3. Üheks kandevõimet tunduvalt vähendavaks põhjuseks on praod (lõhed) jääs. Tavaliselt tekivad praod jääkattesse kas termilistel või dünaamilistel põhjustel. Termilise (soojusliku) tekkega praod on 0,5...2,0 cm laiad (vahel 4,0...5,0 cm) ja tekivad õhutemperatuuri järsul muutumisel, kui jääl lumikate puudub või on õhukene lumekiht. Jäätee jaoks jääkattelt lume eemaldamisel tekib piki tee telge kuiv sakiline pragu. Veetaseme kõikumine tõusu ja mõõna ajal põhjustab kuni 5,0 cm laiuste pragude tekkimise nii keset väina kui ka kalda lähedal. Jää liikumisel tekivad laiad praod tavaliselt piki kohapealse jää ja hulgujää kokkukülmumise joont, samuti jääreljeefi järsu muutumise kohtades. Need praod tekivad seal aasta-aastalt samades kohtades varsti pärast jääkatte moodustumist. 4. Jääteede kasutamise kogemused näitavad, et "karvased" praod jää pinnas ei avalda mõju jääkatte kandevõimele. Kuivad 3,0...4,0 cm laiused praod sügavusega mitte üle poole jääkatte paksusest vähendavad jääkatte kandevõimet 20% võrra. Kuni 7,0 cm laiuste ristsuunas pragudega on jää kandevõime arvutuslikust kaks korda väiksem, pikisuunas aga neli korda väiksem. 5. Õhutemperatuur 0...-20øC piires ei avalda mageda ja vähe soolase jää kandevõimele märgatavat mõju. Temperatuuri langemisel - 23øC...-36øC jää soolasus kaob ja jää kõveneb, saavutades magevee jääga sama tugevuse. 6. Lumest puhastatud jää kandevõime arvutamisel tuleb tingimata arvesse võtta, et temperatuuri järsul langemisel samaaegselt jää tugevuse suurenemisega muutub jää rabedamaks, temas tekivad termilised lisapinged, mis temperatuuri stabiliseerimisel järk-järgult kaovad. 7. Jääl olev lumekiht kaitseb teda külma eest ja aeglustab seega jää paksenemist. Et kaitsta jääd järsu külmenemise ja mehaanilise kulumise eest, samuti ka rataste ja roomikute paremaks haardumiseks jääga, tuleb jääteele jätta õhuke lumekiht. Kevadel aitab õhuke lumekiht kaitsta jääd päikesekiirguse eest ja pikendab seega jäätee võimalikku kasutusaega. 8. Jäätee kasutamise kogemused näitavad, et merevee taseme järsk langus vähendab jääkatte kandevõimet kuni 20%. 9. Jääkatte kandevõime muutub eriti kiiresti talve algul ja kevadel seoses sulavee tekkega jää pinnale. 10. Jäätee pikaajaline kasutamine põhjustab jää nõrgenemist (jäätee piirides). Selle tunnusena võib nimetada piki teed kulgevaid pragusid ning märgade pragude ja loikude ilmumist jääle. Viimased osutavad jääkatte vähesele nõrgenemisele ja on signaaliks liikluse üleviimisele uuele rajale (sõiduosale). 11. Kui mööda jääteed tuleb vedada koormust, mille mass on ligilähedane tee kandevõimele, peab ülejäänud veokid suunama mõneks ajaks tagavarateedele. See on vajalik selleks, et anda suurest raskusest tingitud deformatsioonile vähenemise võimalusi. Enamikel juhtudel deformatsioon kaob täielikult. 12. Suurt mõju avaldab jääkatte tugevusele koormuste liikumise kiirus. Koormuste liikumisel ca 30 km/h tekivad jääkattel lainekujulised võnked, mis kujutavad endast vaba lainetust. Sellised lained liiguvad edasi kiirusega, mis sõltub nii jää iseloomust, paksusest kui ka veekogu sügavusest ja kujust. Jäälainete liikumise peamine suund on tee teljest ristsuunas eemalduv. Koormuse liikumisel sama kiirusega kui tema poolt tekitatud laine, võib resonantsi korral isegi küllaldase paksusega ja tugev jääkate ootamatult puruneda, uputades koormuse. Kui koormus liigub suure kiirusega, on jää kandevõime arvutuslikust tunduvalt suurem, kuid ebatasased kohad võivad saada nii tugeva löögi, et jää puruneb. 13. Koormuse liikumise kiirus jääl peab olema väiksem või suurem kriitilisest kiirusest (jääl tekkiva vaba lainetuse levimise kiirusest). Tuleb vältida liikumist kiirustel, mis on lähedased kriitilistele. Kuni 10 m sügavuste veekogude jääkattel on kriitiline kiirus 30...40 km/h. Jäätee rohkel kasutamisel peab koormuste liikumise kiirus olema kriitilisest tunduvalt väiksem. Sileda jääkatte puhul võivad jääl ühekaupa liikuvad koormused arendada kriitilisest tunduvalt suuremat kiirust. Tuleb vältida ainult järske pidurdusi. Liikumisel kriitilisest suurema kiirusega (üle 40...45 km/h) tuleb kinni pidada nõudest, et liikuvate koormuste (transpordivahendite) ajaline vahe ei oleks alla 2...3 minuti, see vaheaeg on vajalik jääs tekkiva vaba lainetuse lakkamiseks. Koormuste sagedasel liikumisel vähese tugevusvaruga jääkattel tekib jää plastiline deformatsioon, mis on seletatav jää voolavusega, seepärast tuleb antud juhul vältida jää ületamist ka eriti väikese kiirusega (5...8 km/h). Lisa 5 Iga jäätee algusesse ülesseatava teabetahvli tekst Plakati soovitatavad mõõtmed: kõrgus 2000 mm laius 1500 mm minimaalne kõrgus maapinnast 1000 mm Näide: Virtsu-Kuivastu jäätee - 9 km JÄÄTEE KASUTAMISE PÕHINÕUDED: 1. Jääteel kehtib liikluseeskiri. 2. Jäätee valve- ja teetalituse töötajate korraldused on kohustuslikud kõigile jääteel viibijaile. 3. JÄÄTEE ON AVATUD KELLA: 9.30 - 16.30 (vahetatav tahvel) 4. Nähtavusel alla 100 m on jäätee suletud. 5. Jääteele väljumise intervall - 3 minutit. 6. Soovitatav sõidukiirus: 10...25 km/h või üle 40 km/h 7. Ebatasased kohad läbida väiksema võimaliku kiirusega. 8. Tähistatud sõiduosa piiridest väljumine on keelatud. 9. Eessõitvast sõidukist mööduda ei või. 10. Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab liikleja viivitamatult tagasi pöörduma, hoiatades teeoludest kõiki liiklejaid ja jäätee valvetalitust. 11. Jääteel peatumine on keelatud. Hädapeatunud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. 12. Jääkatte purunemisohu tekkimisel on sõiduki juht kohustatud kaassõitjad sõidukist eemaldama; sõidu jätkamine on lubatud ainult avatud ustega, mille sulgumine on takistatud. 13. Jääteel kehtivate nõuete ning valve- ja teetalituse töötajate korralduste rikkujad võetakse vastutusele haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 14. Jääteed hooldab . . . . . . . . . . Tel. . . . . . .