Keskkonnaminister — Vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise korra kehtestamine — RTL, 1997, 3, 9

Keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a. määrus nr. 63 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 9 lõike 9 alusel määran: 1. Kehtestada "Vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise kord" (lisatud). 2. Vee erikasutusloa andjal on õigus pärast loa väljaandmist selle kehtivuse perioodil teha loa tingimustes muudatusi, mis tulenevad õigusaktide muutumisest või vee kasutamisel ilmnenud asjaoludest, mida ei olnud võimalik taotluse menetlemisel ette näha. 3. Seni väljastatud veevõtu- ja saasteload kehtivad kuni nende tähtaja lõpuni, kui nendega kehtestatud tingimused vee võtmiseks ja saasteainete suublasse viimiseks vastavad õigusaktide nõuetele. 4. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 28. veebruari 1994. a. määrus nr. 2 (RTL 1994, 15, lk. 508), välja arvatud määruse lisa punkt 2, mis on kehtetuks tunnistatud keskkonnaministri 9. oktoobri 1996. a. määruse nr. 47 (RTL 1996, 125, 640) punktiga 5. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud Keskkonnaministri 24. detsembri 1996. a. määrusega nr. 63 Vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise kord I. ÜLDNÕUDED JA VEELOA TAOTLEMINE VEE VÕTMISEKS JA HEITVEE SUUBLASSE JUHTIMISEKS 1. Vee erikasutusluba (edaspidi veeluba) annab õiguse vee erikasutuseks ja sellega määratakse vee kasutamise lubatud maht, tingimused ja kord ning veekasutaja õigused ja kohustused. 2. Veeloa annab veekasutaja kirjaliku taotluse alusel kasutatava veekogu, veevõtukoha või suubla asukohajärgne maavalitsus või keskkonnaministri määratud asutus. Veeloa andja on määratud keskkonnaministri 9. oktoobri 1996. a. määrusega nr. 47 (RTL 1996, 125, 640). 3. Veeluba on vaja taotleda ja omada vastavalt veeseaduse paragrahvi 8 lõikele 2: 1) vee ja jää võtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3 ööpäevas; 2) põhjavee võtmiseks alates 5 m3 ööpäevas; 3) mineraalvee võtmiseks olenemata kogusest; 4) heitvee ja vett saastavate ainete viimiseks suublasse; 5) veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks või allalaskmiseks; 6) veekogu seisundit või veevoolu mõjutavaks tahkete ainete kaevandamiseks pinnaveekogust; 7) tahkete ainete uputamiseks veekogusse; 8) põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks või ümberjuhtimiseks; 9) vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi muutvaks vee kasutamiseks (ehitise püstitamiseks, laevade teenindamiseks ja lossimiseks, pinnaveekogude süvendus- või puhastustöödeks, maavarade kaevandamiseks ning muuks tegevuseks, kui sellega muudetakse põhja- ja pinnavee reþiimi või veekogu looduslikku seisundit). 4. Veeloa taotleja peab veeloa andjale esitama järgmised andmed: 1) loa taotleja nimi või nimetus, aadress, ettevõtte registreerimisnumber või füüsilise isiku isikukood; 2) vee kasutamise ja kaitse eest vastutava isiku ametikoht, nimi, telefoninumber; 3) vee kasutamise eesmärk, tegevuse iseloomustus (kasutatava tehnoloogia iseloomustus protsesside kaupa), ajavahemik, milleks taotletakse veeluba; 4) andmed tootmises kasutatavate keskkonnaohtlike ja mürgiste ainete kohta; 5) andmed vee võtmise kohta: veevajadus veehaarete ja veekihtide kaupa (m3 aastas, m3 kvartalis, m3 ööpäevas); veekogu nimi, veevõtukoha täpne asukoht, põhjavee võtul põhjaveekihi nimetus, maatüki nimetus ja asukoha kirjeldus; veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus, puurkaevu pass või selle koopia (puurkaevu sügavus, pumba tootlikkus); võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid; võetava vee ja kasutamiseks vajaliku vee kvaliteedi võrdlev hinnang, võetava vee töötlemise kirjeldus; 6) andmed veeheite kohta: normatiivselt või tehnoloogiliselt põhjendatud formeeruva reovee kogus, sh. drenaaž- ja vihmavee kogus; faktiline reovee kogus; reovee koguse muutumine ajas, iseloomustus ja saasteainete sisaldus, andmed tööstusettevõtete reovee ja tootmises tekkinud ohtlike ainete kohta, mis juhitakse reovee puhastusseadmetele eelnevasse kanalisatsiooni ja mis ei allu ühisele puhastusprotsessile; reovee puhastamise iseloomustus (puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, võimsus, järelpuhastus, puhastusprotsessi projektikohane ja faktiline efektiivsus); kogumiskaevude ja -basseinide iseloomustus; suubla nimi, iseloomustus ja asukoht. Kui suublaks on pinnas, siis põhjavee kaitstus selles kohas; suublasse juhitava heitvee kogus (m3 aastas, m3 kvartalis, m3 ööpäevas), saasteainete sisaldus ja saasteainete kogused; reostusmahu määramise viis, mõõtmisvahendid, heitvees kontrollitavad saasteained, proovivõtukohad, analüüsimise koht ja analüüsiandmete edastamine veeloa väljaandjale; 7. andmed reovee puhastusprotsessis tekkinud jäätmete ja sette käitluse kohta; 8) olemasolev keskkonnaseisund ja vee erikasutuse võimalik mõju keskkonnale; 9) graafiline materjal: asukoha skeem (vähemalt 1:10 000 mõõtkavas); maa-ala kaardid, millele on kantud olemasolevad veehaarded koos sanitaarkaitsealadega, heitvee väljalasud ja veekogude kasutuskohad, mida kavandatud tegevus võib mõjutada; vee tehnoloogilise jaotuse, heitvee formeerumise ja ärajuhtimise skeem, trasside asukohaskeemid. 5. Enne taotluse esitamist peab taotleja konsulteerima veeloa andjaga vajalike andmete üle. Samas tehakse otsus keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli vajaduse kohta. Sobivaks osutunud taotlusmaterjale ei tule uuesti esitada. 6. Veeloa taotlus tuleb seisukohavõtuks esitada vee erikasutuse asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, kes pärast veeloa taotluse avalikustamist annab veeloa andjale kirjaliku nõusoleku vee erikasutuseks. 7. Kui vee erikasutus toimub võõral maal või veekogul, peab veeloa taotleja esitama veekogu või maaomaniku nõusoleku või temaga sõlmitud lepingu. Veeloa taotleja ei pea seda esitama, kui: 1) taotleja on valla või linna veevarustust ja kanalisatsiooni korraldav ettevõte, kes omas või valdas veeseaduse muutmise ja täiendamise seaduse jõustumise ajal 29. veebruaril 1996. a. töötavat olmeveehaaret voolu- või seisuveekogust; 2) vee erikasutust taotletakse riigi omandis oleval veekogul või maatükil. 8. Loa taotlusmaterjalid tuleb veeloa andjale esitada aegsasti ja kolmes eksemplaris, sh. kohalikule omavalitsusele antud eksemplar kohaliku omavalitsuse seisukohaga. Veeloa andja kontrollib taotluse vastavust nõuetele ja registreerib käsitlusse võetud taotlused, tehes sellekohase märkuse ka taotlusele. 9. Taotlus, mida käsitlusse ei võeta, tagastatakse kahe nädala jooksul koos põhjuste ja puuduste kirjaliku näitamisega. Kui veeloa andmine pole vajalik, jääb taotlusmaterjal veeloa andjale informatsiooniks. 10. Vee erikasutuse taotlemisel mitme maakonna piiresse jäävast pinnaveekogust või kinnitatud põhjavee varust, saadetakse taotlus ka nende maakondade veeloa andjatele. 11. Mineraalvee võtmise taotlus esitatakse koos maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse seisukohaga Keskkonnaministeeriumile. 12. Kõigil isikutel on õigus esitada kohalikule omavalitsusele ja veeloa andjale oma kirjalik seisukoht või nõuda enda ärakuulamist kahe nädala jooksul, alates veeloa taotluse avalikustamisest või kirjaliku teate saamisest. II. VEELOA ANDMINE 13. Veeloa andmise või sellest keeldumise kirjalik otsus tuleb taotlejale esitada kahe kuu jooksul taotluse käsitlusse võtmise kuupäevast. 14. Veeloa andja võib küsida lisateavet ja selgitusi taotluse käsitlemisel üleskerkinud asjaolude täpsustamiseks. Veeloa andja või keskkonnaminister võib nõuda enne loa andmist keskkonnaekspertiisi või audiitorikontrolli veeloa taotleja kulul. 15. Kui veeloa andmise menetlus võtab aega üle kahe kuu ja olemasoleva veeloa kehtivus lõpeb enne, pikendatakse olemasolevat veeluba põhjendatud taotluse alusel kuni uue loa andmiseni. 16. Veeloa andja teeb loa andmise otsuse lähtudes: 1) taotlusega esitatud andmetest; 2) vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest; 3) tegevuse mõjust keskkonnale; 4) riiklikust keskkonnainformatsioonist; 5) taotluse kohta esitatud seisukohtadest; 6) keskkonnaekspertiisi või audiitorikontrolli tulemustest; 7) vee kasutamise ja -kaitse abinõusid kavandavast planeeringust. 17. Veeloa andja hindab olemasolevat keskkonnaseisundit ja kavandatava tegevuse võimalikku mõju keskkonnale. 18. Põhjavee võtmise loa andmisel arvestatakse kinnitatud põhjavee varuga. Kinnitatud põhjaveevaru puudumise korral võtab veeloa andja arvamuse Eesti Geoloogiakeskuselt kambrium-vendi, ordoviitsium-kambriumi, siluri ja devon-siluri põhjaveekompleksi, vajaduse korral ka teiste veekomplekside kohta. 19. Linnade, asulate ja üksikobjektide heitvee suublasse juhtimise loa andmisel tuleb lähtuda printsiibist, et nende reovesi tuleb puhastada vähemalt bioloogiliselt või teiste samavõrd efektiivsete meetoditega tähtsamate reostuse vähenemise näitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik) suhtes ja et tarvitusele tuleb võtta abinõud heitvee toitainesisalduse (fosfori- ja lämmastikuühendid) tunduvaks vähendamiseks. Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise nõuded on kehtestanud Vabariigi Valitsus. 20. Kui asulal või üksikobjektil ei ole puhastusseadmeid, mistõttu suublasse juhitavad saasteainekogused on suuremad keskkonnakaitset tagavatest määradest, peab taotleja loa saamiseks esitama lisaks keskkonnakaitse abinõude ajalise tegevusprogrammi koos heitvee reostuskomponentide kontsentratsiooni nõutud tasemeni vähenemise etappidega. 21. Veeluba ei anta veeseaduse paragrahvi 9 lõikes 7 sätestatud juhtudel. 22. Kui kasutatav veevaru on piiratud, arvestatakse võimalust kasutada vett ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaudu, tagades esmajärjekorras elanike ning tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuste joogi- ja olmevee ning toiduainetööstuse veevajaduse. 23. Veeluba antakse üldjuhul viieks aastaks. Veeloa kehtivuse tähtaeg antakse viiest aastast lühem, kui: 1) seda taotleb veekasutaja; 2) on ette näha olukorra muutused veekasutaja tegevuses või veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemis; 3) muudel veekaitseliselt põhjendatud juhtudel. 24. Veeloale tuleb kanda järgmised andmed: 1) loa välja andnud asutuse nimetus ja ametiisiku ametikoht, nimi ja allkiri; 2) loa number, loa väljaandmise kuupäev ja kehtivuse aeg; 3) loa saaja nimetus või nimi; 4) veeloa taotluse esitamise kuupäev ja registreerimisnumber; 5) täpne vee võtmise koht; 6) täpne heitvee suubla koht; 7) reovee puhastamise viis ja puhastusaste. 25. Veeloaga tuleb kehtestada: 1) lubatud vee võtmise kogused veehaarete ja veekihtide kaupa (m3 aastas, m3 kvartalis, m3 ööpäevas, vajaduse korral maksimaalne lubatud vooluhulk m3 sekundis); 2) veekogust võetava veekoguse määramise ja veearvestuse pidamise tingimused ja kord, põhjavee kvaliteedi kontrolli sagedus ning põhjaveetaseme mõõtmise sagedus ja viis, veeloa andjale vastavate andmete edastamise kord; 3) maksimaalne lubatud saasteainete sisaldus ärajuhitavas heitvees (mg/l); 4) saasteainete keskkonda viimise lubatud kogused väljalaskude ja kontrollitavate saasteainete kaupa (t aastas, t kvartalis, vajaduse korral kg ööpäevas); 5) heitvee seire kohustus, s.o. heitvee koguse ja looduskeskkonda viidavate saasteainete koguse määramise viis,tingimused ja arvestuse pidamise ning veeloa väljaandjale andmete esitamise kord; 6) loa saaja kohustused naftasaaduste, ohtlike ja kahjulike ainete või heitveega tavalisest suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel või sellise ohu tekkimisel; 7) veekaitsenõuete täitmiseks ettenähtud abinõud, nendetäitmise tähtajad ja pikemaks ajaks esitatavad nõuded. 26. Kui kanalisatsiooni juhitakse ohtlikke aineid sisaldavat reovett, kantakse veeloale veekasutaja või kanalisatsiooni valdaja kohustus kontrollida tööstuse või muu ohtlikke aineid sisaldava reovee vastavust nõuetele ning seda, et nimetatud reovett puhastataks eraldi enne segunemist eelpuhastust mittevajava tööstus- ja olmereoveega. 27. Kui veekasutaja tegevus mõjutab pinna- või põhjavee omadusi, kahjustab vee kvaliteeti või põhjavee seisundit,kantakse veeloale vett kahjustava tegevuse mõjupiirkonnas veekasutaja poolt korraldatava vee seisundi jälgimise ja andmete edastamise kava. 28. Uute ja rekonstrueeritavate objektide veeloa tingimuste kehtestamisel tuleb arvestada parima võimaliku tehnoloogia printsiipe (RT II 1995, 11/12, 57) ja tagada, et võetava vee ja suublasse juhitavate saasteainete kogused oleksid minimaalsed. 29. Saasteainete lubatud piirsisalduse määramisel tuleb juhinduda printsiibist, et saasteaineid tohib juhtida otseselt ja kaudselt Läänemerre vaid tühistes kogustes. Saasteainete lubatud piirsisalduse määramisel tuleb lähtuda eesvoolust ja selle kasutamise liigist. 30. Heitvee seire tingimuste ja korra ning reostusmahu arvutamise meetodi kehtestamisel tuleb lähtuda järgmistest printsiipidest: 1) ühtlase vooluhulga ja saasteainete sisaldusega heitvee puhul kasutatakse keskmise jääkreostuse määramiseks üksikproovi; 2) ühtlase vooluhulga ja muutuva saasteainete sisalduse korral kasutatakse keskmise jääkreostuse määramiseks ajas keskmistatud proovi; 3) muutuva vooluhulga ja saasteainete sisalduse korral tuleb keskmist jääkreostust määrata vooluhulgaga proportsionaalsete ajas keskmistatud proovide kaudu; 4) vooluhulgamõõturi ja automaatproovivõtja paigaldamine on nõutav alates heitvee vooluhulgast 5000 m3 ööpäevas; 5) minimaalne proovivõtusagedus on üks kord kvartalis. Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m3 ööpäevas, tuleb analüüse teha vähemalt üks kord kuus. Kui saasteainete suublasse viija täidab jätkuvalt loaga kehtestatud nõudeid, võib proovivõtusagedus olla väiksem; 6) väiksema proovivõtusageduse võib anda ka heitvee väljalaskude puhul, mille vooluhulk on alla 30 m3 ööpäevas, või biotiikide olemasolul; 7) veeloaga normeeritud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb teha analüüsid kehtestatud korras tunnustatud või akrediteeritud ja võrdluskatsetel positiivseid tulemusi saavutanud laboris; 8) loaga kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks tuleb reostusmahu arvutamise aluseks olevad analüüsitulemused veeloa andjale kättesaadavaks teha; 9) kogumiskaevudest väljaveetava reovee saasteainete sisalduse võib arvestada eksperthinnangu või reoveereostusnäitajate alusel; 10) veeloaga seireks kehtestatud tingimused ja kord peavad tagama reostusmahu arvutamise ja veekasutajale kehtestatud nõuete täitmise kontrolli võimaluse. 31. Veelubade koostamisel ja väljatrükkimisel tuleb kasutada Keskkonnaministeeriumi arvutiprogrammi. Veeluba tuleb koostada kolmes eksemplaris, millest esimene antakse loa taotlejale, teine kohalikule omavalitsusele ja kolmas jääb loa andjale. Veeloa vastuvõtmine fikseeritakse kuupäevaliselt ja vastuvõtja allkirjaga. 32. Väljaantud veelubade andmed kantakse riiklikku andmekogusse Keskkonnaministeeriumi arvutiprogrammi abil. 33. Veeluba tuleb hoida koos taotlusmaterjaliga ja loa andmise menetluses kogutud dokumentidega. 34. Veeloa taotlejal ja veeloa andjal on õigus tekkivate vaidluste ja käesoleva korraga lahendamata küsimuste korral pöörduda kaebuse või avaldusega Keskkonnaministeeriumi poole. 35. Eelnimetatud kaebuse või avalduse saaja on kohustatud selle läbi vaatama ning vastama esitajale kirjalikult 15 kalendripäeva jooksul, arvestades kaebuse või avalduse saamise päevast. 36. Kõigil isikutel on õigus halduskohtupidamise seadustikuga sätestatud korras esitada kaebus kohtusse veeloa andmise või sellest keeldumise kirjaliku otsuse peale. Kui on olemas Keskkonnaministeeriumi kirjalik seisukoht, lisatakse see kaebusele. III. VEELUBADE ANDMINE ERIJUHTUDEL 37. Veekogude tõkestamise loa andmisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 7. aprilli 1995. a. määrus nr. 169 (RT I 1995, 41, 599) ja käesolev kord. 38. Lisasöötmisega kalakasvatuses on vee erikasutusluba vajalik, kui kalade aastane juurdekasv merel (sumpades), veekogudes või tiikides on kaks tonni või rohkem. Lisasöötmiseta kalakasvatuse veeloa vajaduse otsustab veeloa andja. 39. Kalakasvatuse veeloa taotluses tuleb loa andjale esitada järgmised andmed: 1) kasutatav sööt ja seda iseloomustavad andmed (kuivaine, valgu, rasva, süsivesikute, koguenergia ja metaboliseeriva energia sisaldus); 2) söödakogused; 3) sööda kulu juurdekasvuühikule (söödakoefitsient); 4) kasutatavate kemikaalide (sh. sumbavärvid) ja ravimite kogused; 5) veeloa andja nõudmisel kasutatava vee kogused m3 aastas, m3 kvartalis, m3 ööpäevas, vajaduse korral maksimaalne lubatud vooluhulk m3 sekundis; 6) muud andmed, mida veeloa andja peab vajalikuks. 40. Kalakasvatuse veeloaga kehtestatakse: 1) maksimaalne sööda kogus; 2) sööda maksimaalne fosfori (mitte üle 1% kuivkaalust) ja lämmastiku sisaldus (mitte üle 8% kuivkaalust); 3) maksimaalne kasutatava vee kogus (vajalik põhjavee kasutamisel ja pinnavee kasutamisel üle 30 m3 ööpäevas); 4) kalakasvatuse lubatud mõju keskkonnale ja keskkonnaseire nõuded. 41. Kalakasvatuse mõju hindamiseks vooluveekogudes ja tiikides kantakse veeloale kohustus määrata üldfosfori, üldlämmastiku ja hapniku sisaldus ning BHT7 heitvee väljalasust ja vooluveekogu segunenud lõigust. Analüüside sageduse määrab loa andja, kuid analüüse tuleb teha vähemalt neli korda aastas. Sumpkalakasvatuse veeloale kantakse loa valdaja kohustus määrata vähemalt kord aastas põhjaloomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass sumpade alla jääval veekogu põhjal. 42. Muudel vee erikasutusluba vajavatel tegevusaladel antakse veeluba olukorra eripära ja käesolevat korda arvestades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata olemasolevale keskkonnaseisundile ja selle võimalikule muutusele, kehtestades veeloaga muutuste piirmäärad ja nende seire tingimused ning korra. 43. Remondi- või avariiolukorras on lubatud ajutine normide ületamine suurema kahju vältimiseks. Sellest tuleb kohe teatada kohalikule omavalitsusele ja taotleda maavalitsusest ajutine veeluba. Keskkonna saastamise ohu korral tuleb informeerida ka päästeteenistust. IV. VEELOA TÜHISTAMINE 44. Veeloa, mille andmisel on eiratud veeseadust või muid vee kasutamist ning -kaitset reguleerivaid õigusakte, tunnistab kehtetuks maavanem. 45. Veeloa andmise kehtetuks tunnistamisel annab maavanem veeloa andjale kümnepäevase tähtaja olemasoleva veeloa tühistamiseks ja samaaegselt nõuetekohase veeloa väljaandmiseks, kui see on võimalik. 46. Kui veekasutaja ei ole täitnud veeseadust või muid vee kasutamist ning -kaitset reguleerivaid õigusakte, on veeloa taotlemisel esitatud väära või eksitava teabe esitamise selgumisel või järelevalveasutuse ettekirjutuse täitmata jätmisel veeloa andjal õigus tühistada veeluba oma otsusega. 47. Veeluba tühistav otsus antakse kirjalikult ja selles esitatakse: 1) otsuse koostanud asutuse nimetus ja aadress; 2) otsuse teinud ametiisiku nimi ja ametikoht; 3) otsuse tegemise kuupäev; 4) tühistatava veeloa number ja väljaandmise kuupäev; 5) tühistatavat veeluba omava veekasutaja nimetus ja aadress; 6) veeloa tühistamist tingivad asjaolud koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele; 7) otsus tühistada veeluba või selle osa; 8) otsuse teinud ametiisiku allkiri. 48. Mitut veekasutuskohta hõlmav veeluba tühistatakse vaid selles osas, mis on õigusaktidega vastuolus või mille täitmisel on esinenud rikkumisi. 49. Veeloa tühistamise otsuse ärakiri antakse veekasutajale kätte allkirja vastu, fikseerides üleandmise kuupäeva. 50. Tühistatud veeluba võetakse veekasutajalt ära. Kui veeluba tühistatakse osaliselt ega ole otstarbekas uut luba vormistada, kantakse muudatused korraga kõigile veeloa eksemplaridele, kinnitades seda kuupäevaliselt veeloa andja allkirjaga. 51. Veeloa tühistamise otsuse peale võib kohtule esitada kaebuse halduskohtupidamise seadustikuga sätestatud korras.