Vabariigi Valitsus — Relvaseaduse paragrahvi 1 lõike 3 rakendamine — RT I, 43, 843

Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) paragrahvi 1 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord» (juurde lisatud); 2) «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo kord» (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et: 1) käesolev määrus laieneb Eesti Riigikaitse Akadeemiale kui piirivalve, politsei, sõjaväestatud päästeüksuste ja täitevasutuste integreeritud õppeasutusele; 2) Eesti Riigikaitse Akadeemia sõjaväelise õppesuuna kindlustamine relvade ja laskemoonaga toimub kaitseväe õppeasutustele ettenähtud korras. Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Märt RASK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määrusega nr 158 Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab Kaitsepolitseiameti, Piirivalveameti, Politseiameti, Tolliameti ja Vanglate Ameti ning nende allasutuste, samuti prokuratuuri, sisekaitseüksuse ja sõjaväestatud päästeüksuste (edaspidi asutus) relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra. Käesoleva korra mõistes võrdsustatakse Riigiprokuratuur ametiga. 2. Asutuses organiseerib ja kontrollib relvade ja laskemoona arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur). Relvur määratakse asutuse juhi käskkirjaga. 3. Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle kümne päeva tuleb tema vastutusel olevad relvad ja laskemoon ning arvestusdokumendid üle anda teisele isikule asutuse juhi käskkirjaga määratud komisjoni poolt. Komisjon koostab üleandmise akti, mille kinnitab asutuse juht. 4. Asutuse juht peab selleks moodustatud komisjoniga kontrollima relvade ja laskemoona hoidmist, olemasolu ja arvestust vähemalt kaks korda aastas ja rakendama vajalikke meetmeid avastatud puuduste kiireks kõrvaldamiseks. II. RELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE 5. Relvade ja laskemoona soetamisel lähtutakse seadusega või Vabariigi Valitsuse määrusega asutusele kehtestatud relvade liikidest ja kogusest liikide kaupa. Kuni relvade liikide ja koguste kehtestamiseni juhindutakse senisest korrast. 6. Relvi ja laskemoona soetatakse riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883) ja riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) sätestatud korras. 7. Relvi ja laskemoona soetab oma valitsemisalas olevatele asutustele vastav ministeerium või tema loal: 1) Kaitsepolitseiamet – kaitsepolitseiasutustele; 2) Piirivalveamet – piirivalveasutustele; 3) Politseiamet – politseiasutustele ja sisekaitseüksusele; 4) Päästeamet – sõjaväestatud päästeüksustele; 5) Tolliamet – tolliasutustele; 6) Vanglate Amet – täitevasutustele; 7) Riigiprokuratuur – prokuratuuriasutustele. Loal näidatakse asutus, kellele relvi ja laskemoona soetatakse, kellelt soetatakse, soetatavate relvade või laskemoona nimetus, mark ja kogus ning tehingu eest vastutava ametiisiku nimi. Loa vorm on lisatud käesolevale korrale (lisa 1). Loal peab olema vapipitser. Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. 8. Soetatud relvad ja laskemoon võetakse asutuses viivitamatult arvele, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 9. Asutuses peavad olema relvade ja laskemoona arvestuseks järgmised dokumendid: 1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm T-1); 2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm T-2); 3) «Relvade ja laskemoona saateleht» (vorm T-3); 4) «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (vorm T-4); 5) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (vorm T-5); 6) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (vorm T-6); 7) «Relvaruumi tabel» (vorm T-7); 8) «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm T-8). Dokumentide vormid on toodud käesoleva korra lisades 2–9. 10. «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatu», «Relvade numbrilise arvestuse raamatu» lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja pitseeritud asutuse pitsatiga. Raamatu lõpus, pitsatiga kinnitatud lehel, peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on nummerdatud, nööritud ja kinnitatud pitsatiga … lehte». Käesolevas punktis nimetatud raamatud registreeritakse asutuse kantseleis, kus neile antakse registreerimisnumber. Raamatu esikaanele paremasse ülemisse nurka kirjutatakse registreerimisnumber ja tehakse märge salastatuse kohta vastavalt «Riigisaladuse kaitse korrale». Raamatuid säilitatakse kümme aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. 11. Asutusse sissetulnud relvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-1). 12. Asutusest väljastatud relvade ja laskemoona saatedokumendid, samuti asutusesisesed relvi ja laskemoona käsitlevad dokumendid (aktid, saatelehed jms) registreeritakse «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-2). 13. Relvad ja laskemoon väljastatakse asutusest ja võetakse vastu «Relvade ja laskemoona saatelehe» (vorm T-3) alusel. Saatelehed vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. Sama kord kehtib relvade ja laskemoona asutusesisesel ümberpaigutamisel. 14. Relvade ja laskemoona saatelehtede alusel tehakse vastav sissekanne «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatus» (vorm T-4). Vastuvõetud relvad registreeritakse viivitamatult «Relvade numbrilise arvestuse raamatus» (vorm T-5). Ameti juhi otsuse alusel võidakse relvade arvestust pidada arvutis, kui on rakendatud meetmed arvestuse säilimiseks ja vajaliku salastatuse tagamiseks. 15. Kõlbmatu relva ja kulutatud laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Relva mahakandmise akt peab olema kinnitatud ameti juhi poolt. III. RELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE 16. Relvi ja laskemoona hoitakse relvahoidlas: 1) relva- ja/või laskemoonalaos; 2) korrapidamisteenistuse relvaruumis. Relvahoidla peab tagama relvade ja laskemoona säilimise, nende takistusteta jälgimise, hooldamise ning pidevas kasutamisvalmiduses hoidmise. 17. Tulirelvi võib hoida ainult tühjakslaetuna. 18. Relvad kinnistatakse numbriliselt asutuse juhi käskkirjaga neile asutuse töötajatele, kellel seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega on lubatud relva kanda teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks. 19. Töötajatele kinnistatud relvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona hoitakse korrapidamisteenistuse relvaruumis. 20. Kinnistamata relvi ja laskemoona hoitakse relva- ja/või laskemoonalaos. 21. Relvahoidlas on lubatud lisaks relvadele ja laskemoonale hoida: 1) relvade olulisi osi ja lisaseadmeid ning relvade hooldusvahendeid; 2) erivahendeid ja pürotehnilisi tooteid. 22. Kuni 8 relva hoidmiseks relvahoidlat ei nõuta. Asutus võib kuni 8 relva hoida oma asukohas raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp), kusjuures padruneid tuleb hoida eraldi lukustatavas relvakapis asuvas lukustatud laekas. Ruum, kus asub relvakapp, peab olema varustatud elektroonilise valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks peab olema terasplekist või plekiga üle löödud, vähemalt kahe tugeva siselukuga ning avanema ainult väljapoole. Ruumi aknad peavad olema trellitatud. 23. Relvahoidla seinad peavad olema kapitaalsed, vähemalt 40 cm paksusest silikaattellisest või vähemalt sama tugevast materjalist. Kui seda tingimust pole võimalik täita, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge. 24. Relvahoidlal peab olema betoonpõrand ning raudbetoonist või vähemalt sama tugevusega materjalist lagi. Lae ja seinte vahel ei tohi olla vahesid, mis võimaldaksid ruumi sisse tungida. Keldri või muude ruumide paiknemisel relvahoidla all peab olema välistatud võimalus tungida relvahoidlasse läbi põranda. 25. Relvahoidla peab olema tugevate topeltustega, neist välimine vähemalt 6 mm paksusest terasest, sisemine võreuks vähemalt 15 mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm × 150 mm. Välisukses, silmade kõrgusel, peab olema vaateaken mõõtudega 150 mm × 150 mm, mille klaas kinnitub seestpoolt. Välisuksel peab olema kaks tugevat siselukku ning uks peab avanema ainult väljapoole. Võreuksel peab olema tugev siselukk ning seestpoolt sulgemise võimalus. 26. Akendel peavad olema seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei ületa 100 mm × 100 mm (70 mm × 70 mm esimesel korrusel), mis on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, kusjuures varraste ristumised peavad olema kokku keevitatud. Esimese korruse aknad peavad olema väljapoole avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga ülelöödud luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate ventilatsiooni- ja muude avade kohta. 27. Relvahoidla kõik aknad (avad) peavad olema varustatud seestpoolt suletava kattega, mis välistab kahjustavate esemete või ainete sattumise hoidlasse. 28. Relvahoidla uste ja akende raamid peavad olema kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge. 29. Relvahoidla metallkonstruktsioonid (uksed, luugid, võred) peavad olema testitud ja valmistaja poolt garanteeritud tooted. 30. Relvahoidlas peavad olema purunemiskindlad valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma relvahoidla ust avamata. Valgustus ei tohi pimestada vaateaknast relvahoidla sisemuse jälgijat. 31. Relvahoidla peab olema varustatud: 1) elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid peavad olema paigaldatud kõikidele avadele ja ruumi ustele; 2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui asutuse valveruumi; 3) esmaste tulekustutusvahenditega; 4) efektiivse piksekaitsesüsteemiga; 5) autonoomse elektritoitesüsteemiga. 32. Relvalaos tuleb tulirelvi hoida koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega tehase pakendis. Kastid peavad olema plommitud ümberringi, kaaned aga kinnitatud 4–8 kruviga ja virnastatud nii, et oleks hõlbus kontrollida plommide seisukorda. Püstoleid hoitakse lukustatud, laojuhataja poolt pitseeritud relvakappides. Kõik hoiulolevad relvad peavad olema kantud «Relvade numbrilise arvestuse raamatusse» (vorm T-5). 33. Laskemoona tuleb relvalaos hoida relvadest eraldi asuvas ruumis, millel on kapitaalsed akendeta ja avadeta seinad ning eraldi sissekäik. Laskemoonakastid peavad olema kindlalt suletud ja laojuhataja poolt pitseeritud. Osaliselt täidetud kastis peab olema sedel, millel on näidatud laskemoona hulk, kasti avamise kuupäev ja laojuhataja allkiri. 34. Relva- ja/või laskemoonalao sissepääsu juures laoruumi sees sisustatakse laoülema (laohoidja) töökoht. Töökohal peab olema järgmine inventar ja dokumentatsioon: 1) tool ja laud; 2) tulekindel seif kartoteegi ja teiste dokumentide hoidmiseks; 3) termomeeter ja hügromeeter; 4) akudel või kuivelementidel töötavad käsilambid; 5) kantav liigendredel; 6) esmaabivahendite kapp; 7) lao skeem; 8) juhendid relvade hoidmise, lao korrashoiu, tuulutamise, tuleohutuse, lao üleandmise-vastuvõtmise, valvesignalisatsiooni kontrolli jms kohta; 9) «Lao avamise, ülevaatuse, teostatud tööde ja külastuste registreerimise raamat»; 10) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (vorm T-5); 11) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10); 12) laoarvestuskaardid. 35. «Lao avamise, ülevaatuse, teostatud tööde ja külastuste registreerimise raamatusse» teeb laoülem sissekanded: 1) iga päev lao avamise ja ülevaatuse tulemustest; 2) laos teostatud tööde kohta; 3) andmed laos töötanud isikute kohta (ametikoht, ees- ja perekonnanimi, allüksus, tööde alguse ja lõpu kellaaeg); 4) andmed ladu külastanud isikute kohta. 36. Asutuse relvalaost väljaantud relvad tuleb samal päeval hoiule anda asutuse korrapidaja relvaruumi. 37. Relvaruumis hoitakse relvi ja lahingukomplekti kuuluvat laskemoona relvakappides, kusjuures igal relval peab olema oma pesa. Iga relvapesa juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud relva liik, relva number ja töötaja nimi, kellele relv on kinnistatud. Laskemoona hoitakse tehase pakendis. Lahtiselt on lubatud hoida kaht salvetäit padruneid iga relva kohta. 38. Igal relvakapil peab olema silt, kus on näidatud: 1) kapi number; 2) vastutava isiku ametinimetus, nimi; 3) pitsati number, millega kapp pitseeritakse. 39. Relvaruumis peab olema: 1) «Relvaruumi tabel» (vorm T-7), milles näidatakse relvaruumis hoitavate relvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur ja ainult nemad võivad teha tabelis muudatusi ning parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga; 2) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (vorm T-6); 3) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (lisa 10). 40. Relvakapi ukse siseküljel peab olema «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm T-8). Nimekirjale kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur. 41. Relvaruumis on relvavaruna lubatud hoida eraldi kapis töötajatele kinnistamata relvi. Nende arv ei või ületada 10% kinnistatud relvade arvust. 42. Üldiselt hoitakse õppe- ja spordirelvi eraldi teistest relvadest. Kooshoidmisel tähistatakse nende asukoht vastava sildiga ja nad eraldatakse teistest relvadest vaheseinaga. 43. Relvaruum, relvakapid ja kastid laskemoonaga peavad olema lukustatud ja pitseeritud asutuse korrapidaja pitsatiga. 44. Relvaruumi ja relvakappide võtmed peavad olema eraldi kimbus ja alaliselt asuma asutuse korrapidaja käes. Võtmete üleandmine teisele isikule on keelatud. Relvahoidla ja relvakappide tagavaravõtmeid hoitakse asutuse korrapidaja seifis, pitseeritud pinalis või kotis. Võtmete kaotamisel tuleb relvaruumi ja relvakappide lukud vahetada. 45. Toimkondade vahetumisel võtab uus korrapidaja relvaruumi ja relvakappide võtmed, relvad ja laskemoona eelmiselt korrapidajalt vastu «Relvaruumi tabeli» (vorm T-7) ja «Relvakapis hoitavate relvade nimekirja» (vorm T-8) alusel. Laskemoona võetakse vastu (antakse üle) pitseeritud kastides. Korrapidamise üleandmise-vastuvõtmise raamatusse tehakse sissekanne, kus näidatakse relvade ja laskemoona kogus, mis on korrapidamise üleandmise momendil relvaruumis ja mis on välja antud töötajatele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata relvaruumi valvesignalisatsiooni, riivide ja lukkude korrasolekule ning tulekustutusvahendite olemasolule. 46. Isiku, kelle käes on relvahoidla või relvakapi võtmed ja kes vastutab nendes relvade ja laskemoona hoidmise eest, puudumisel võib relvahoidlat või relvakappi avada asutuse juhi loal tagavaravõtmega, mis on hoiul asutuse korrapidaja käes. Avamine toimub vähemalt kolmeliikmelise komisjoni juuresolekul. Komisjon koostab relvahoidla või relvakapi avamise kohta akti kahes eksemplaris. Relvahoidla või relvakapp lukustatakse ja pitseeritakse selle isiku isikliku pitsatiga, kes selle avas, kusjuures pitsati number näidatakse ära aktis. Väljaantud relvad ja laskemoon kantakse «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (vorm T-6). Kui vastutav isik tuleb teenistusse, on ta kohustatud tema äraolekul avatud relvahoidla või relvakapi avama selleks määratud komisjoni juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas või relvakapis olevate relvade ja laskemoona kogust ja selle vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest ette kandma asutuse juhile. 47. Relvahoidlat kontrollinud ametiisik on kohustatud tegema selle kohta sissekande «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse» (lisa 10). Relvade või laskemoona puudujäägi avastamisel on kontrolliv isik kohustatud sellest teatama asutuse juhile juurdluse alustamiseks. IV. RELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE 48. Relvade ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas korras nende vedu transpordivahendiga riigi piirides ühest kohast teise ilma relvade ja laskemoona vahepealse kasutamise eesmärgita (edaspidi relvavedu). 49. Relvaveoks annab seda korraldav asutus välja käskkirja, milles näidatakse: 1) veetavate relvade ja/või laskemoona kogus; 2) veo alg- ja sihtpunkt; 3) veoks vajaminev(ad) auto(d); 4) saatemeeskond, selle relvastus ning ülem; 5) eraldatavad sidevahendid ja -koodid; 6) kes viib ja kus viiakse läbi saatemeeskonna ja autojuhi instrueerimine. 50. Veetavad relvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu, ning pakitud plommitud või pitseeritud kastidesse. 51. Relvavedu peab toimuma kinnise veoseruumiga, tehniliselt korras autoga. Kuni 20 relva ja/või 10 000 padruni veoks võib kasutada B-kategooria autot, suurema relva- või padrunipartii veoks aga C-kategooria autot. Auto veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud. Auto peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks. Enne relvavedu tuleb kontrollida auto tehnoseisundit. Laskemoona veol tuleb juhinduda ka ohtlike veoste veo eeskirjadest. 52. Rohkem kui 5 tulirelva ja/või 1000 padruni veol peab saatemeeskonda kuuluma vähemalt kaks relvastatud saatjat. 53. Alla 20 relva ja/või 10 000 padruni veol, kui seda võimaldab auto istekohtade arv, on saatemeeskonnal lubatud olla samas autos. Sel juhul peab auto olema vähemalt nelja uksega. 54. Üle 20 relva ja/või üle 10 000 padruni veol peab olema saateauto(d), milleks võib olla oma ametkonna alarmauto. Saateauto peab olema vähemalt nelja uksega. Kui saatemeeskond ei mahu oma ametkonna alarmautosse või ametkonnal puudub alarmauto, saadab kokkuleppel politseiga relvaautot lisaks saateautole erivärvides politseiauto. 55. Kolonn moodustatakse nii, et kõige ees liigub relvaauto, selle järel saateauto. Politseiauto liigub kolonni ees. 56. Kolonni sidevahendid peavad tagama katkematu side nii kolonni autode kui ka kolonni ja lähtepunkti ja/või sihtpunkti korrapidaja vahel. V. RELVADE JA LASKEMOONA KANDMINE 57. Relvakandmise õigus antakse töötajale asutuse juhi käskkirjaga pärast relva ja laskemoona materiaalosa, praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist. 58. Relva kandmist õigustavaks dokumendiks on politseiametnikul ametitunnistus, teistel töötajatel aga ametitunnistus, millel on märge relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel peab olema töötaja foto, isikukood, asutuse vapipitser ja asutuse juhi allkiri, kehtivuse aeg. 59. Ametivormi kandev töötaja kannab relva vööl kabuuris. Erariietes töötaja kannab relva varjatult. 60. Relvakandmise õigust omaval töötajal on keelatud: 1) kanda relva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva korra punktis 66 sätestatud juhul; 2) anda relva kõrvalise isiku kätte; 3) kanda relva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all; 4) kanda relva miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande täitmisega. 61. Relvi ja laskemoona väljastab korrapidaja töötajale, kellele relv on kinnistatud või selle kasutamine on lubatud asutuse juhi käskkirjaga, teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (vorm T-6), kuhu märgitakse väljaantud relva seeria ja number ning laskemoona liik ja kogus. 62. Asutuse juht võib kehtestada relvade ja laskemoona väljaandmise korra «Relva asenduskaardi» alusel. «Relva asenduskaardile» kirjutab alla asutuse juht või tema volitusel relvur. Asenduskaarti hoitakse puuduva relva asukohas (pesas). Sel juhul sissekannet «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (vorm T-6) ei tehta. Asenduskaardi vorm on lisatud käesolevale korrale (lisa 11). 63. Kui töötaja tuleb teenistusse isikliku relvaga, annab ta selle teenistuse ajaks hoiule korrapidajale. Pärast teenistusaja lõppu tagastab korrapidaja töötajale tema isikliku relva. Isiklikku relva hoitakse relvaruumis eraldi relvakapis, selle hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema fikseeritud «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (vorm T-6). 64. Õppuse või teenistuse lõppedes relvad puhastatakse ja antakse üle korrapidajale. Öisel ajal pühitakse relvad ainult pealt, lõplikult puhastatakse relvad päevasel ajal. 65. Kui teenistuse lõpetanud, toimkonnast vabanenud, lähetuselt või õppuselt saabunud töötaja ei anna samal päeval ära oma relva, on korrapidaja kohustatud sellest viivitamatult ette kandma asutuse juhile. Asutuse juht on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud relva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. 66. Asutuse juht võib erandkorras teatud kategooria töötajatel lubada neile kinnistatud relva, välja arvatud automaattulirelva, ja kaht salvetäit padruneid kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt oma elukohas. Luba vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga, mille koopia peab asuma relvaruumis. 67. Töötaja, kellel on lubatud hoida relva oma elukohas, peab tagama relva ja laskemoona säilimise ja vältima nende sattumist kõrvalise isiku kätte. VI. LÕPPSÄTTED 68. Õppuse, õppelaskmise läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on kõik vastutavad isikud kohustatud kontrollima relvade ja laskemoonaga nõuetekohast ümberkäimist ning rakendama kõik abinõud nende kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks. 69. Igast relva ja/või laskemoona kadumise juhtumist on töötaja kohustatud viivitamatult ette kandma oma vahetule ülemale, kes omakorda kannab alluvuse korras sellest ette ministrile. Iga relva ja laskemoona kadumise juhtumi kohta viiakse asutuse juhi käskkirja alusel läbi teenistuslik juurdlus. 70. Asutuse juht vastutab käesoleva korra nõuete täitmise eest asutuses. Lisa 1 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» juurde

Lisa 2 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 3 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 4 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 5 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 6 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 7 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 8 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 9 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 10 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Lisa 11 «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määrusega nr 158 Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo kord 1. Käesolev kord reguleerib Politseiameti, Kaitsepolitseiameti, Piirivalveameti, Tolliameti, Vanglate Ameti ja nende allasutuste ning prokuratuuri, sisekaitseüksuse ning sõjaväestatud päästeüksuste (edaspidi asutus) relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu. 2. Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu on lubatud: 1) piirivalve- ja politseiasutustel ning sisekaitseüksusel ja sõjaväestatud päästeüksustel – siseministri loal vastava ameti taotlusel; 2) täitevasutustel ja prokuratuuril – justiitsministri loal Vanglate Ameti või riigiprokuröri taotlusel; 3) tolliasutustel – rahandusministri loal Tolliameti taotlusel. Luba peab olema vormistatud enne tollipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tollivormistamisel. Loa vorm on lisatud käesolevale korrale. Loale kirjutavad alla minister ja kantsler. Loal peab olema vapipitser. 3. Loa relvade ja laskemoona väljaveoks võivad käesoleva korra punktis 2 nimetatud ministrid anda üksnes juhul, kui relvad ja laskemoon viiakse Eestist ajutiselt välja seoses osavõtuga õppustest, võistlustest või muudest taolistest üritustest, kusjuures relvad peavad olema määratud tähtajaks Eestisse tagasi toodud. Muudel juhtudel toimub relvade ja laskemoona väljavedu strateegilise kauba välja- ja transiitveo seadusega (RT I 1994, 30, 466) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. 4. Relvi ja laskemoona võib Eestisse sisse tuua ja Eestist välja viia meretranspordiga Tallinna Kesklinna Sadama ja Muuga Sadama, õhutranspordiga Tallinna lennujaama, raudteetranspordiga Narvas, maanteetranspordiga Narvas ja Iklas asuvate piiripunktide kaudu. 5. Relvade ja laskemoona ladustamine tolliladustamise protseduuriga ei ole lubatud. 6. Relvad ja laskemoon peavad olema nende saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Relvade ja laskemoona nomenklatuur ei tohi erineda loal märgitud nomenklatuurist ning nende kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust. 7. Luba märgistatakse tollivormistusel ning tagastatakse selle esitajale. Riigisaladuseks tunnistatud relvade tollivormistust võib teostada tolliametnik, kellel on riigisaladuse kasutamise ja kaitsega seotud ametikohal töötamise luba. Märgistatud loa tagastab selle saanud asutus loa väljastanud ministeeriumile 5 tööpäeva jooksul pärast relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu. Lisa «Piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ja täitevasutuste relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra» juurde