Vabariigi Valitsus — Relvaseaduse paragrahvi 6, paragrahvi 14 lõigete 4 ja 7 ning paragrahvi 15 lõike 2 rakendamine — RT I, 59, 1102

Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) paragrahvi 6, paragrahvi 14 lõigete 4 ja 7 ning paragrahvi 15 lõike 2 alusel ja täitmiseks Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuded (juurde lisatud); 2) teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona sertifitseerimise kord (juurde lisatud); 3) riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade katastri asutamise, pidamise ja avaldamise kord (juurde lisatud). 2. Kehtestada relvade sertifitseerimise eest võetava tasu määraks: 1) sertifitseerimise avalduse ja välisriigi sertifikaadi tunnustamise avalduse läbivaatamine – 700 krooni; 2) sertifikaadi ja välisriigi sertifikaadi tunnustamise otsuse väljastamine – 300 krooni. 3. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 1996. a. Peaminister Tiit VÄHI Justiitsminister siseministri ülesannetes Paul VARUL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1996. a määrusega nr 210 Teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuded I. ÜLDNÕUDED 1. Käesolevad teenistus- ja tsiviilrelvade (edaspidi relvad) ning nende laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuded (edaspidi kvaliteedi- ja ohutusnõuded) on aluseks ja nende järgimine on kohustuslik relvade ja tulirelvade padrunite (edaspidi padrunid) sertifitseerimisel ning käibes olevate relvade tehnokontrolli teostamisel. 2. Käesolevad kvaliteedi- ja ohutusnõuded ei kehti: 1) kaitsejõudude, piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ning täitevasutuse relvade ja padrunite suhtes; 2) piiramata käibega relvade suhtes. 3. Relv peab vastama sertifikaadile. 4. Relva kasutamine peab toimuma valmistaja (ümberehitaja) poolt ettenähtud tingimustes ja tehnoseisundis. 5. Relva, välja arvatud spordi- ja jahirelva, ümberehitamine ja täiustamine (relvale teise relva salve sobitamine, salve mahu suurendamine, relvale omavalmistatud tagavaraosade sobitamine jms) on valmistajatehase nõusolekuta keelatud. 6. Keelatud on kasutada laskemoona, mis ei ole ette nähtud samale relvamudelile, samuti ebakvaliteetset, vigastatud või omavalmistatud laskemoona. Lubatud on spordi- ja jahirelva laskemoona laadimine (ümberlaadimine) relvaomaniku (-valdaja) poolt. 7. Relva tehnohooldus tuleb läbi viia pärast igakordset kasutamist. Relva määrimiseks tuleb kasutada tehnilistes tingimustes ettenähtud aastaringseks või sesoonseks kasutamiseks ettenähtud määrdeaineid. 8. Relva tehnohooldusel tuleb järgida ohutustehnika eeskirju. 9. Relva hoidmine ja transportimine peab toimuma tingimustes, mis välistavad selle vigastamise ja tõrgete tekkimise laskmisel. 10. Poolautomaatne relv ei tohi tulistamisel toimida automaatrelvana, s.o tulistada ühekordsel päästikule vajutamisel kaks või enam lasku järjest. 11. Relval peab olema valmistaja (ümberehitaja) poolt antud, tähtedest ja numbritest koosnev relvanumber. Relvanumbri konkreetne asukoht määratakse relvamudeli tehniliste tingimustega. Relva olulistel osadel paiknevad relvanumbrid peavad ühtima. II. NÕUDED PÜSTOLITELE 12. Püstoli kirbu ja sihiku vaheline ala peab olema matistatud, mustendatud või mehhaaniliselt töödeldud nii, et ei tekiks sihtimist raskendavat valgusepeegeldust. 13. Sihik peab kindlalt kinnituma püstolikelgule või raamile. Pöidlaga sihiku otsale vajutamisel ei tohi sihikuots oma pesas liikuda. Sihiku märge peab ühtima kelgul või raamil oleva märkega. 14. Püstolikirbul, välja arvatud vahetataval kirbul, ei tohi olla mehhaanilise töötlemise jälgi. 15. Sihiku sälku on lubatud mehhaaniliste vahenditega töödelda ainult valmistaja tehniliste tingimustega lubatud piirides. 16. Püstolil, mille päästikukaitse toimib kelgupeatajana, peab päästikukaitse vedru survel kindlalt fikseeruma tööasendisse, lahtivõtmisel aga paremasse või vasakusse eemaletõmmatud asendisse. 17. Käepide peab olema kindlalt püstoliraami külge kinnitatud. Käepidemel ei tohi olla pragusid ja tükid ei või olla käepidemest välja langenud. 18. Kaitseriiv peab mõlemas asendis kindlalt fikseeruma ning tema ümberlülitamine peab toimuma ühe sõrme jõul. 19. Püstolikelk peab püstoliraamil ühe käe jõul vabalt liikuma tagumisse äärmisesse asendisse, hoides kelgupeatajat samal ajal asendis, mis võimaldab kelgul tagasi liikuda eesmisesse asendisse. Lahtilastud kelk peab taandurvedru mõjul automaatselt liikuma tagasi äärmisesse eesmisesse asendisse. 20. Kelgupeataja ei tohi vabastada kelku padrunitega salve püstolisse asetamisel. 21. Kui padrunisalv on püstolis, peab kelgupeataja peatama püstolikelgu selle vabastamisel äärmisest tagumisest asendist. Samuti peab kelgupeataja toimima siis, kui salv püstolist välja võetakse. Kelgupeataja sälkudega hoovale vajutamisel peab püstolikelk vabanema ja liikuma eesmisesse asendisse. 22. Kelgupeataja ei tohi peatada püstoli kelku, kui salves on padrun(id). 23. Salv peab oma avas kindlalt fikseeruma ja tohib püstolist eralduda ainult vedrulukule, salve fiksaatorile või riivile vajutamise korral. 24. Laetud salv peab püstolisse sisenema takistuseta ja sealt kergesti eralduma. 25. Konkreetsele relvamudelile ettenähtud padruneid peab padrunisalve vabalt mahtuma koguses, mis on määratud relvamudeli tehniliste tingimustega. 26. Iga järgnev padrun peab salvest eralduma takistuseta ja sisenema padrunipessa kinnikiilumiseta. 27. Padrun või padrunikest peab eralduma padrunipesast ja püstolist püstolikelgu tagasiliikumise ajal pärast kokkupuudet kestaheitja nukiga. 28. Püstolikukk peab vinnastatud asendis fikseeruma. 29. Vinnastatud asendist vabanenud püstolikukk peab andma löökurile küllaldase tugevusega löögi. 30. Püstolikuke vinnastatud asendist vabastamiseks päästikule rakendatav jõud peab olema 1,5–3,5 kG, mõõdetuna päästiku kaare keskosalt. 31. Püstolikuke tagumisele osale pöidlaga vajutamisel ei tohi kukk vabaneda vinnastatud asendist. 32. Pärast vinnastatud asendist vabanemist ja päästiku vabastamist peab püstolikukk asetuma «kaitseriivi» asendisse. 33. Püstolikuke tagumisele osale pöidlaga vajutamisel ei tohi kukk vabaneda «kaitseriivi» asendist. 34. Päästikule vajutamisel peab püstolikukk asetuma vinnastatud asendisse ja vabanema sealt lasu sooritamiseks. 35. Püstolikuke vinnastamiseks vajalik jõud, mõõdetuna dünamomeetrilise kaaluga päästiku kaare keskkohalt, ei või olla üle 7,5 kG. 36. «Kaitseriivi» asendi korral ei tohi püstolikukk vinnastuda ei päästiku ega sõrme abil. 37. Kaitseriivi viimisel asendisse «kaitseriiv» peab püstolikukk vabanema vinnastatud asendist. 38. Püstolikukk ei tohi vabaneda vinnastatud asendist, kui kaitseriivi asendist «tuli» asendisse «kaitseriiv» üleviimise nurk on alla 22°, kui relvamudeli tehnilised tingimused ei sätesta teisiti. 39. Kaitseriivi viimisel asendisse «kaitseriiv» peab kaitseriivi aste enne vinnakhamba tõusu vastu võtma püstolikuke löögi. Teiste tehniliste lahenduste puhul peab olema tagatud püstolikuke blokeerumine enne, kui päästemehhanism vabastab kuke löögi andmiseks löökurile. 40. Pärast vabastamist peab päästik naasma algasendisse. 41. Relvaraua kulumine, pais ja kõverdumine pole lubatud, kui see halvendab lasketäpsust. 42. Relvaraua ja raami vaheline lõtk pole lubatud, välja arvatud liikuva rauaga relval. 43. Taandurvedru ei tohi oma raskuse mõjul relvaraualt maha tulla, kui valmistaja ei ole ette näinud teisiti. 44. Kui kaitseriiv on «kaitseriivi» asendis, ei tohi löökuri otsik lukupeegli pinnast kõrgemale ulatuda. 45. Löökuri otsiku väljaulatumine lukupeegli pinna suhtes peab olema 1,1–3,5 mm. Igal relvamudelil on löökuri otsiku minimaalne ja maksimaalne väljaulatus millimeetrites määratud tehniliste tingimustega. 46. Kui püstoli relvaraua otsa ülespoole pöörata, peab löökur oma raskuse mõjul langema asendisse, kus otsik ei ulatu lukupeegli pinnast kõrgemale. 47. Padrunitõstuk peab takistuseta liikuma kogu padrunisalve ulatuses. 48. Padrunisalve kaas peab olema salve kere külge kinnitatud nii, et seda ei oleks võimalik eraldada fiksaatorile vajutamata. 49. Relvaraua otsa ja kelgu muhvi vaheline lõtk ning kelgu lae ja padrunipesa välispinna vaheline pilu ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud relvamudeli tehnilistes tingimustes. III. NÕUDED REVOLVRITELE 50. Relvaraua paine on lubatud ulatuses, mis ei sega revolvri täpseks laskmist, mille juures on lubatud nihutada kirpu või sihikut keskasendist vasakule või paremale kuni 0,75 mm. Nõue ei kehti revolvrile, mille sihik on reguleeritav sujuvalt või astmeliselt. 51. Vintraua õõne paisud, metalli väljakukkumine vindiväljadest ja vindilõigetest on lubatud, kui need ei halvenda revolvri laskeomadusi. 52. Vintraua koonusel ei tohi olla metalli paisusid. 53. Relva täpseks laskmisel õigeks reguleeritud kirp ega sihik ei tohi sõrme jõul muuta oma asendit ja relva täpseks laskmisel raamile ja sihikule ning kirbualusele ja kirbule tehtud märgid peavad ühtima. Sujuvalt või astmeliselt reguleeritav sihik peab surve lõppemisel naasma oma algasendisse. Sihtimisseadmetel ei tohi olla sihtimist segavaid metalli paisusid ega kõverdusi. 54. Vardakaelusel olevad märgid peavad ühtima vintraua krael ja relvaraamil asuvate märkidega. 55. Relvaraua ja -raami kinnitus peab vastu pidama jõule, mis tekitatakse relvarauale kinnitatud 200 mm pikkusele hoovale rakendatud 3 kG kaaluva raskusega. 56. Sihiku ja kirbu kontuurid peavad ühtima. 57. Vardaava peab ühtima raami ja trumli avadega nii, et varras saaks oma kohale asetuda ja toimuks trumli sujuv takistusteta pöörlemine revolvri raamis. 58. Varras peab vabalt liikuma ja pöörlema vardaavas ja trumliteljes ning püsima vardapesas. 59. Varras peab takistuseta sisenema trumlis olevasse padrunikesta, kusjuures trumlitelg ei tohi oma pesast välja tulla, kui vardakaelusel ja vintraual olevad märgid on ühitatud. 60. Revolvrikukk peab vinnastuma nii pöidla kui/või päästiku abil. 61. Revolvrikuke vabastamine vinnastusasendist peab olema võimalik mõlemal moel vinnastatud kuke puhul. 62. Revolvrikuke päästmiseks vajalik jõud, mõõdetuna päästiku keskelt, peab olema 3,6 kG kuni 5,0 kG, kui valmistaja tehnilistes tingimustes ei ole määratud teisiti. 63. Päästik peab pärast survest vabanemist automaatselt naasma eesmisesse asendisse. 64. Löökuri otsiku väljaulatumine sulguri tasapinnast peab olema 1,3–1,7 mm. 65. Revolvrikuke harja alaosale pöidlaga vajutamisel ei tohi kukk vabaneda vinnastusasendist. 66. Kukk ei tohi liikuda kaugemale fikseeritud vinnastusasendist. 67. Trummel peab päästikule vajutamisel pöörduma ringi osa, mis vastab padrunipesade arvule, ja liikuma ette vintraua suunas kuni fikseerumiseni lasu sooritamise ajaks ning naasma tagumisse asendisse päästiku vabastamisel. Sealjuures peab trummel pöörlema ja liikuma revolvri raamis takistamatult. 68. Hoidhoova hammas peab võimaldama trumli pöörlemist ainult ühes suunas. 69. Padrunitega trummel ei tohi pöörlemisel relvaraua taha kinni jääda. 70. Revolvrikuke vinnastamata asendis võib trummel pöörelda ainult ühes suunas. 71. Vinnastatud kuke korral peab trummel paigal olema. 72. Trumli hoidhoob peab oma teljel sujuvalt pöörlema ja vedru jõul asetuma ülemisse ja alumisse asendisse. 73. Alumises asendis olev hoidhoova piirdetapp peab takistama trumli pöörlemist. 74. Revolvrikuke vinnastatud asendis peab trummel pöörlemise vältimiseks fikseeruma päästiku pea lukustusastme paiknemisega trumlivöö ristõnarusse. 75. Põskedes ja liistus ei tohi olla pragusid ja tükke. 76. Kõik kinnituskruvid peavad olema lõpuni kinni keeratud. IV. NÕUDED VINTPÜSSIDELE 77. Vintraud on kasutuskõlbmatu, kui sellele vastavat kontrollkaliibrit on võimalik vintraua suudmest sisse lükata sügavamale kontrollkaliibril olevast märgisest ja kui vintraud seejuures ei taga vajalikku tuletihedust. 78. Vajaliku tuletiheduse saavutamiseks on lubatud vintraua suue 9,0 mm läbimõõduga puuriga üle puurida maksimaalselt 45 mm sügavusele. 79. Vindiservade ümardumine, metalli väljakukkumised ja paisud vintraua õõne vindiväljades on lubatud, kui need ei halvenda püssi laskeomadusi. 80. Vintraua paine paremale või vasakule on lubatud ulatuses, mille puhul püssi täpseks laskmisel kirbukaitset ei nihutata kirbualuse suhtes üle 1,5 mm vasakule või paremale. 81. Vintraua suudmel, padrunipesa suudmel ja sihikusälgul ei tohi olla metalli paisusid. 82. Kirp ei tohi liikuda sõrmega vasakult või paremalt kirbukaitsele vajutamisel. Kirp ei tohi olla kõverdunud ega kirbukaitse muljutud. Märk kirbualusel peab ühtima kirbukaitsel oleva märgiga. 83. Päästikule vajutamisel peab lukk eralduma takistuseta, kui relva ehitus ei näe ette teisiti. 84. Tagumisse äärmisesse asendisse viidud lukk ei tohi lukukojast iseenesest eralduda ega seal kinni kiiluda. 85. Sulgumise kontrollkaliibri asetamisel padrunipessa ei tohi lukk sulguda. 86. Vinn peab fikseeruma laskeasendis. Vinna vabastamiseks vajalik jõud peab olema 2,0–3,2 kG päästiku saba keskosalt mõõdetuna. See nõue ei kehti reguleeritava päästiku suhtes. «Kaitseriivi» asendisse viidud vinn peab seal püsima ka siis, kui luku käepidemele lüüakse kergete löökidega vaheldumisi ülevalt ja alt. 87. Kui vinn on «kaitseriivi» asendis, ei tohi lukk tahapoole liikuda. 88. Luku viimisel tagumisse asendisse peab toimuma padrunikesta väljumine padrunipesast ja väljaheitmine lukukojast, ümberlaadimisel aga padruni salvest etteandmine ja takistuseta sisenemine padrunipessa. 89. Tõstuk peab vedrude mõjul paiknema ülemises asendis. Salve ülaosa ja lukukoja ristlõikepindade vahe peab olema 1,0–2,5 mm. 90. Täielikult kokkupandud püssi vintraua ots võib liikuda mõlemas suunas kokku 2,0 mm. 91. Laesääre otsik peab olema kinnitatud ega tohi puutuda vastu vintrauda. 92. Püssi lae tugevduspoldil ei tohi olla lõtku. 93. Täielikult kokkupandud püssi rauakatte pikilõtk, samuti rauakatte üleulatumine laesääre otsiku tasapinnast võib olla kuni 3,0 mm. Rauakatte külgede üleulatumine laesääre külgedest pole lubatud. Pikipilu rauakatte ja laesääre vahel võib kogu rauakatte pikkuses olla 2,0 mm. 94. Hoiderõngad ei tohi käe survel väljuda oma põlvikvedrude pesadest. 95. Põlvikvedrud peavad püsima oma pesades ja toimima kindlalt. 96. Vintraua ja püssilae vahel peab olema 2,0–2,5 mm pilu. 97. Lukukoja saba pind võib püssipära kaeluse pinnast olla kuni 2,0 mm kõrgemal ja kuni 2,5 mm madalamal. 98. Püssilae ja laekaela vigastuste kõrvaldamiseks tuleb nendesse sisse liimida kalasabakujulised kiilud. Laekaela on lubatud sisse liimida kuni kolm ja püssilaesse kuni neli kiilu. Püssipära vigastuste kõrvaldamiseks tuleb püssipära sisse liimida kalasabakujulised tapid ja kiilud või silindrilised punnid. Rauakatte vigastuste kõrvaldamiseks tuleb rauakatte sisse liimida kalasabakujulised tapid. 99. Kõik keermeliited peavad olema kõvasti kinni keeratud. Kruvid peavad olema sisse keeratud selliselt, et puuosad ei saaks kahjustatud. V. NÕUDED SILERAUDSETELE JA KOMBINEERITUD RAUDADEGA JAHIPÜSSIDELE 100. Nähtavad paisud relvaraual pole lubatud. Raua suudmeosal ei tohi olla nähtavaid deformatsioone ega nende kõrvaldamise jälgi. 101. Taastatud kirbud ei tohi olla kinnitatud raudadele gaasi- ega elektrikeevituse teel. 102. Silerauda ei tohi remondi käigus termiliselt töödelda. 103. Sileraudse või kombineeritud raudadega püssi kasutamine on keelatud, kui mitmeraudse püssi üks raud on raudade seosest kas või osaliselt lahti tulnud. 104. Lubatud on kasutada mitmeraudseid püsse, millel üks või kaks rauda on kasutamiskõlbmatuse tõttu või muul põhjusel suletud. See peab olema kajastatud püssi dokumentides. 105. Püssiraud on kasutamiskõlbmatu, kui: 1) riivistushoovaga suletava püssi riivistusaas ja püssiraua või esilae kinnitushaak on püssiraua külge keevitatud või kui kestaheitja on taastatud keevituse teel; 2) raua keskosas on silindrilisi pindu haaravad sügavad korrosioonikahjustused või kroomitükkide suured väljalangemised; 3) padrunipesas on padrunikesta või padruni eraldumist raskendavad korrosioonikahjustused või kroomitükkide väljalangemised. 106. Üheraudse püssi raud peab olema sihtimisjoone ulatuses mustendatud või matistatud vältimaks sihtimistakistusi ereda valguse korral. See nõue ei kehti optilise püsisihikuga püssidele. 107. Püssikirp peab olema torusuudmele kinnitatud mehhaanilisel teel. 108. Kahe- ja enamaraudsetel püssidel peab sihtimislatt sihtimise hõlbustamiseks olema matistatud. 109. Püssi täpseks laskmisel nihutatav kirp ega sihik ei tohi muuta oma asendit, kui neile sõrmega küljelt vajutada. Nihutatava kirbu või sihiku sälgu alus ei tohi oma pesast välja ulatuda üle 1,5 mm. 110. Üheraudsel kukega püssil peab vinnastatud kuke hari olema sihikusälgu põhjast vähemalt 3,5 mm madalamal. 111. Kirbul, sihikul ja sihikusälgul ei tohi olla sihtimist segavaid kõverdusi ega metallikisasid. 112. Optilise sihiku kandurid peavad tagama sihiku kindla kinnituse ja lasketäpsuse ka sihiku mitmekordsel eraldamisel ja pealepanemisel. 113. Optilise sihiku skaala ja võrgu reguleerseadmed peavad olema kas kindlalt fikseeritud või peidetud vastavate korkide alla vältimaks skaalade ja võrkude asendi juhuslikku muutumist püssi kandmisel. 114. Keelatud on kasutada optilise sihiku skaala ja võrgu valgustamiseks sihikust või püssist eraldi asuvat, pikkade ripnevate juhtmetega toiteallikat. 115. Rauasulgur ja riivistushoob ei tohi avada püssirauda enne 2/3 käigu läbimist. 116. Rauasulguril ega riivistushooval ei tohi olla lõtku vältimaks selle takerdumist rõivaste või teiste esemete külge püssi asendi muutmisel või püssi kandmisel. 117. Padrunipesa suudme ristlõige peab olema sobitatud püssiraamiga ja olema sellega kontaktis täies ulatuses. 118. Püssiraual ei tohi suletud asendis olla lõtku. 119. Püssiraua riivistushoob peab vabalt liikuma ning hoova ja telje vahel ei tohi olla lõtku. Püssiraua suletud asendi korral peab riivistushoob asuma püssi pikitelje kohal. 120. Riivistushoova vedru peab tagama püssiraua kindla fikseerumise laske- või kandeasendis. Hoova pööramiseks peab olema vaja rakendada jõudu. 121. Riivistusmehhanism peab võimaldama püssirauda sulgeda, avaldamata survet selle hoovale. 122. Vinnastamata väliskukk (-kuked) peab asetsema «kaitseriivi» asendis, st. ei tohi minna kokkupuutesse löökuriga. Kukel ei tohi eesmises asendis olla lõtku. 123. Kukk peab fikseeruma vinnastatud asendis ega tohi sealt päästikule vajutamiseta vabaneda. Päästik peab vabastama vinnastatud kuke alati ainult ühes kindlas asendis. Kukk peab andma löökurile sellise jõuga löögi, et toimuks sütiku kindel süttimine. Kukk (kuked) ei tohi vabaneda vinnastatud asendist päästikule vajutamisel, kui kaitseriiv on «kaitseriivi» asendis. 124. Löökur peab kuke igas asendis, välja arvatud löögi sooritamisel, paiknema nii, et ots ei ulatuks püssiraamist välja. Löökuri ots peab kuke löögi mõjul tulema püssiraamist välja sellisele kaugusele, mis on vajalik sütiku kindlaks süütamiseks. 125. Löökuri otsal peab olema selline kuju, mis väldib sütiku metallkapsli läbitorkamist. 126. Eesmises asendis kinnikiilunud löökuriga püssi kasutamine on keelatud. 127. Päästik peab asuma eesmises asendis, kui talle ei mõju sõrme jõud. Päästikul ei tohi olla lõtku. Päästikule rakendatav jõud vajutamisel peab olema: 1) paremal või alumisel raual (eesmine päästik) 1,5 kuni 1,7 kG; 2) vasakul või ülemisel raual (tagumine päästik) 1,7 kuni 1,9 kG. Nõue ei kehti reguleeritava päästiku suhtes. 128. Päästikule vajutamisel ei tohi päästikule rakendatav jõud pärast vabakäiku järsult muutuda. Päästikukaitse ei tohi takistada päästiku liikumist selle käigu täies ulatuses. 129. Päästik peab võimaldama kuke vinnastamist ühe võttega ja seejuures takistamatult liikuma oma eesmisesse asendisse. Nõue ei kehti reguleeritava päästiku suhtes. 130. Päästikukaitse peab olema kinnitatud püssi külge lõtkuta ning sellise tugevusega, mis tagab püssi ohutu kasutamise. 131. Kaitseriiviga püssi päästik ei tohi liikuda, kui kaitseriiv on «kaitseriivi» asendis. 132. Esilaad peab kinnituma püssi külge lõtkuta. Esilae sulguri hoob peab paiknema oma pesas nii, et sulguri hoob oleks samas tasapinnas lae tasapinnaga. Püssiraud ei tohi püssist eralduda esilae eemaldamiseta. Laes ei tohi olla pikki pragusid ega üle kahe sisseliimitud põikkiilu. 133. Püssilaad peab olema viimistletud nii, et ei vigastaks laskurit. Püssilaad peab kinnituma püssi külge lõtkuta. 134. Kabakaitse ja püssirihma kinnitusaas peavad kindlalt kinnituma lae külge. 135. Vahetatavad või statsionaarsed õlaamortisaatorid ei tohi muuta oma asendit püssi kandmisel ega laskmisel. 136. Püssi transportimiseks eemaldataval lael peab olema fiksaator ja sel ei tohi olla lõtku oma mõttelise telje suhtes. VI. NÕUDED PUMPPÜSSIDELE 137. Pumppüssidele kehtivad kõik sileraudsete püsside suhtes kehtivad nõuded. 138. Padrunisalv peab mahutama ettenähtud arvu padruneid. 139. Padrunid peavad püsima salves, liikuma salve ja sealt edasi padrunipessa takistuseta. Takistuseta peab toimuma ka püssi tühjakslaadimine. 140. Laadimiskäepide (esilaad) peab liikuma kergelt. 141. Salvetoru jätk peab olema fikseeritud ega tohi pöörelda. 142. Salvetoru jätk peab kergesti ühenduma salvetoruga. 143. Püssirauda ja salvetoru jätku ühendav klamber peab salvetoru jätku kindlalt kinnitama. 144. Lukk peab sulgema padruni padrunipesasse pikilõtkuta. 145. Löökur peab pesas vabalt liikuma. 146. Kukk peab vinnastatud asendis kindlalt fikseeruma ja vabanema vinnastatud asendist päästikule vajutamisel. 147. Laske-päästemehhanism peab telgede abil kindlalt püsima lukukojas. 148. Suunaja peab fikseeruma ülemises asendis. VII. NÕUDED SPORDITULIRELVADELE 149. Sporditulirelvad on spetsiaalselt rahvusvaheliselt tunnustatud spordialade harrastamiseks valmistatud tulirelvad, mis on oma ehituselt sarnased tavaliste tulirelvadega. Laskmistäpsuse suurendamiseks on nende juures rakendatud täiendavaid meetmeid. 150. Sporditulirelvad peavad vastama Rahvusvahelise Laskurliidu (UIT) ning teiste rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide (IBC, NBRSA, MLAIC, IMSSU, FITASC ning IPSC) nõuetele. 151. Spordipüstolite suhtes kehtivad käesolevate nõuete punktides 13, 16–29 ja 31–49 sätestatud nõuded. 152. Spordirevolvrite suhtes kehtivad käesolevate nõuete punktides 50–55, 57–61 ja 63–76 sätestatud nõuded. 153. Vintraudsete spordipüsside suhtes kehtivad käesolevate nõuete punktides 79–85 ja 87–99 sätestatud nõuded. 154. Sileraudsete spordipüsside suhtes kehtivad käesolevate nõuete punktides 100–136 sätestatud nõuded. 155. Reguleeritava käigupikkusega päästikud peavad sooritama lasu 10% täpsusega. Arvestades 0-punktiks päästiku asukohta esimese lasu ajal, peavad järgmised lasud toimuma ±5% piires 0-punktist. 156. Kiire, nn «schneller»-tüüpi päästikuga vabaklassi sporditulirelval peab päästiku vinnastamine toimuma spetsiaalse vinnastushoova abil. Kukk või löökurmehhanism tohib vabaneda vinnastusasendist ainult päästikule vajutamisel. Päästiku käigupikkuse ja päästmisjõu reguleerimiskruvid peavad olema kindlalt fikseeritud vedru survel või muul moel. VIII. NÕUDED GAASIPÜSTOLITELE JA -REVOLVRITELE 157. Kuna gaasipüstol ja -revolver on ehituselt samased püstoli ja revolvriga, kehtivad nende suhtes püstolile ja revolvrile kehtestatud nõuded. 158. Gaasipüstoli ja -revolvri relvarauas peab olema piiraja, mis välistab lendkehadega padruni kasutamist. 159. Sellise gaasipüstoli ja -revolvri kasutamine, mis oma ehituselt võib toimida kui tulirelv, on keelatud. IX. NÕUDED PNEUMORELVADELE 160. Kaitseriivi omav pneumorelv ei tohi sooritada lasku, kui kaitseriiv on asendis «kaitseriiv». 161. Pneumorelvast, mille vinnastamine toimub relvarauaga, ei tohi mehhanismi vinnastamise ja relvaava avanemise ajal paiskuda välja suruõhku või -gaasi. 162. Pneumorelv, mille vinnastamiseks kasutatakse vinnastushooba, ei tohi päästikule vajutamisel vabaneda vinnastatud asendist enne, kui vinnastushoob on suletud asendis fikseerunud. 163. Kui pneumorelval on mitu kaitseriivi, ei tohi päästemehhanism päästikule vajutamisel vabaneda, kui üks neist on «kaitseriivi» asendis. 164. Kui relval on kaitseriiv-kuulietteandur, peab see võimaldama relva ümberlaadimist nii, et kuul ei liiguks rauas meelevaldsele sügavusele. 165. Suruõhu või -gaasiballooniga relv peab olema sellise ehitusega, et lasu ajal oleks välistatud ballooni väljapaiskumine selle suudmeosas tekkiva surve tõttu. X. NÕUDED PADRUNITELE 166. Kuulil ega padrunikestal ei tohi olla deformatsioone, korrosioonijälgi ega mikropragusid. Nende korrosioonikaitsekiht peab olema vigastusteta. 167. Kuuli ja padrunikesta ning padrunikesta ja sütiku ühenduskohtades ei tohi olla korrosioonijälgi. 168. Kuuli, eriti tinakuuli ja padrunikesta, välja arvatud väikesekaliibriline spordirelva padrun, ühenduskohas ei tohi olla lõtku. 169. Padruni värvitähised, kui need on valmistaja poolt ette nähtud, peavad olema täielikult säilinud. 170. Teraskestaga, lakiga kaetud padrunil peab olema lakikord täielikult säilinud. Padrunikestal peab olema kaliibri tähis. 171. Jahipüssipadruni kestal ei tohi olla niiskumise jälgi, hallitust ega seent, kest peab kogu pikkuses olema ühtlase läbimõõduga. Papp- või plastikpadrunikestas ei tohi olla pragusid. Padrunikesta ja -kübara ühenduskohas ei tohi olla lõtku. 172. Sileraudse jahipüssi padrunis ei tohi keskavaga kuul olla kaetud. Padrun peab olema ühtlaselt suletud kas voltimise teel või tähtotsaga. 173. Jahipüssi padruni sütik peab olema kindlalt kinnitatud kübarasse ega tohi ulatuda kõrgemale kübara põhja pinnast. 174. Padrun peab vabalt sisenema padrunipessa ja eralduma sealt takistuseta. 175. Igast padrunipartiist tuleb kontrollida järgmist hulka padruneid: Padrunipartii suurus kuni 35 000 35 001– 150 000 150 001– 500 000 500 001– 1 500 000 Kontrollitavate padrunite arv 125 200 315 500 176. Gaasipüstoli ja -revolvri padrun peab olema hermeetiliselt suletud. XI. NÕUDED KUMMINUIADELE 177. Kumminuial või selle plastmassist analoogil ei tohi olla teravaid servi ega kante, mis võivad kumminuia kasutamisel tekitada täiendavaid vigastusi. 178. Kumminuial ei tohi olla metallsüdamikku. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1996. a määrusega nr 210 Teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona sertifitseerimise kord 1. Käesoleva korra kohaselt kuuluvad sertifitseerimisele kõik Eestis valmistatud või ümberehitatud, teistest riikidest sissetoodavad, samuti käesoleval ajal käibel olevate teenistus- ja tsiviilrelvade mudelid (edaspidi relv) ning nende padrunite mudelid. 2. Relvade ja padrunite sertifitseerimisel määratakse kindlaks nende parameetrid, vastavus kvaliteedi- ja ohutusnõuetele ning kuuluvus teenistus- või tsiviilrelvade või nende padrunite hulka. 3. Sertifitseerimisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1996. a määrusega nr 28 (RT I 1996, 8, 167) kinnitatud «Relvade ja laskemoona liigitamise kriteeriumidest» ja Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1996. a määrusega nr 210 kinnitatud «Teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona kvaliteedi- ja ohutusnõuetest». 4. Relva, mis oma parameetrite alusel võib kuuluda nii teenistus- kui ka tsiviilrelvade hulka, määratletakse tsiviilrelvana. 5. Relvi ja padruneid sertifitseerib Kohtuekspertiisi Büroo (edaspidi sertifitseerimisasutus). 6. Sertifitseerimine toimub relva või padruni valmistaja või ümberehitaja (edaspidi tootja), samuti Eestisse sissetooja või müüja (edaspidi tarnija) avalduse alusel. Eestis valmistatud (ümberehitatud) relva ja padruni sertifitseerimise eelduseks on tootja nõustumine relva- või padrunimudeli näidise tasuta üleandmisega riigi omandisse. 7. Eestis valmistatud või ümberehitatud relva sertifitseerimise avalduses näidatakse: 1) relva tüüp; 2) mark ja mudel; 3) tööpõhimõte; 4) kasutatava padruni tüüp, mark ja mudel ning kuuli algkiirus; 5) konstrueerija; 6) valmistaja või ümberehitaja; 7) sertifitseerimiskatsetused teinud asutuse või ettevõtja nimi. Avaldusele lisatakse: 1) tehniline pass, milles on toodud relva põhilised tehnilised andmed; 2) relva standard või seda asendav muu normdokument; 3) koostejoonis; 4) värvifoto; 5) sertifitseerimiskatsetuste tulemused; 6) sertifikaat (ümberehitatud relva korral); 7) relvamudeli näidis. 8. Eestisse teistest riikidest sissetoodava relva sertifitseerimise avaldusel näidatakse: 1) relva tüüp; 2) mark ja mudel; 3) tööpõhimõte; 4) kasutatava padruni tüüp, mark ja mudel ning kuuli algkiirus; 5) relva valmistajariik ja valmistajatehas; 6) andmed valmistajariigis tehtud sertifitseerimise tulemuste või sertifitseerimiskatsetused teinud asutuse või ettevõtja kohta. Avaldusele lisatakse: 1) tehniline pass, milles on toodud relva põhilised tehnilised andmed; 2) värvifoto; 3) relva valmistajariigi sertifikaat ja sertifitseerimiskatsetuste tulemused. 9. Padruni sertifitseerimise avaldusel näidatakse: 1) padruni tüüp; 2) mudel; 3) kaliiber; 4) laskekeha (väljapaisatava keemilise aine) tüüp; 5) padrunikesta materjal; 6) kasutatava püssirohu liik; 7) relva padrunipesa minimaalpikkus (sileraudse relva puhul); 8) tule liik (ääretuli, kesktuli); 9) padruni valmistaja; 10) sertifitseerimiskatsetused teinud asutuse või ettevõtja nimi või sertifikaadi väljastanud riigi ja asutuse või ettevõtja nimi. Avaldusele lisatakse: 1) joonis ja värvifoto; 2) sertifitseerimiskatsetuste tulemused ja sertifikaat; 3) padrunimudeli näidis (ainult Eestis valmistatud padrunite sertifitseerimiseks). 10. Sertifitseerimiskatsetuste tulemuste ning esitatud andmete ja relva- või padrunimudeli võrdlemise põhjal langetab sertifitseerimisasutus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide ja näidise saamist otsuse relva- või padrunimudeli vastavuse kohta kvaliteedi- ja ohutusnõuetele ning teenistus- või tsiviilrelvaks või vastavaks padruniks liigitamise kohta. 11. Sertifitseerimistulemused esitatakse kaitseministrile, kes otsustab relva või padruni liigitamise teenistus- või tsiviilrelvaks või vastavaks padruniks hiljemalt viie tööpäeva jooksul. 12. Pärast kaitseministri otsuse saamist langetab sertifitseerimisasutus otsuse relva- või padrunimudeli relvakatastrisse kandmise kohta ja annab sellele relvakatastri registreerimisnumbri. 13. Sertifitseeritud ja relvakatastrisse kantud relva- või padrunimudeli kohta väljastab sertifitseerimisasutus tootjale või tarnijale viie tööpäeva jooksul sertifikaadi, milles on näidatud: 1) toote nimetus, mark ja mudel; 2) standardi või normdokumendi nimetus, millele toode vastab; 3) tootja või tarnija nimetus; 4) kuuluvus teenistus- või tsiviilrelvade või nende padrunite hulka; 5) sertifikaadi väljastaja; 6) registreerimisnumber relvakatastris; 7) kehtivusaeg. Sertifikaadi vorm kinnitatakse siseministri käskkirjaga. 14. Kui relva- või padrunimudel ei vasta kvaliteedi- ja ohutusnõuetele või oma näitajate poolest ei kuulu teenistus- või tsiviilrelvade või nende padrunite hulka, teeb sertifitseerimisasutus motiveeritud otsuse sertifikaadi väljastamisest keeldumise kohta. Vastava otsuse ärakiri saadetakse sertifitseerimisavalduse esitanule kolme tööpäeva jooksul. 15. Sertifitseerimiskatsetuste läbiviimiseks võib sertifitseerimisasutus kooskõlastatult Standardiametiga akrediteerida selleks vastavaid tingimusi omava ettevõtte või asutuse. Selline ettevõte või asutus võib asuda ka väljaspool Eestit. Sel juhul võib sertifitseerimisasutus tunnustada asukohariigi akrediteerimistulemust. 16. Sertifitseerimisasutus võib tunnustada välisriikide sertifikaate. Otsus välisriigi sertifikaadi tunnustamise kohta väljastatakse tarnijale tema taotlusel. Sertifikaadi tunnustamise otsuse vorm kinnitatakse siseministri käskkirjaga. 17. Välisriigi sertifikaadi tunnustamine toimub tarnija avalduse alusel, mis peab vastama käesoleva korra punktides 8 või 9 sätestatule. 18. Sertifitseeritud ja relvakatastrisse kantud, Eestis valmistatud või ümberehitatud relva- ja padrunimudeli näidist ei tagastata omanikule, vaid võetakse riigi omandisse ja säilitatakse kui etaloni relvakatastri pidaja relvahoidlas. See nõue ei kehti ühes eksemplaris valmistatud või ümberehitatud relva kohta. 19. Relva- või padrunimudeli näidise üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles näidatakse üksikasjalised andmed relva- või padrunimudeli kohta. Vastava akti vorm kinnitatakse siseministri käskkirjaga. 20. Relva- või padrunimudelile sertifikaadi väljastamisest keeldumise korral tagastatakse relv või padrun tootjale, kes on kohustatud relva või padruni ära viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul keeldumisotsuse saamisest arvates. 21. Relva ja padruni sertifitseerimise (ka välisriigi sertifikaadi tunnustamise) eest tasub tootja või tarnija. 22. Sertifitseerimisasutus või tema poolt volitatud isik kontrollib vähemalt kaks korda aastas tootja ja tarnija omandis olevate relvade ja padrunite vastavust sertifikaadile ja kas toodetavatel või tarnitavatel relvadel või padrunitel on sertifikaat olemas. 23. Sertifitseerimisasutusel on õigus sertifikaadile mitte vastava toote avastamisel sertifikaadi kehtivus peatada või sertifikaat tühistada. 24. Kolme tööpäeva jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise või sertifikaadi tühistamise otsuse langetamisest arvates teatab sertifitseerimisasutus sellest tootjale või tarnijale, kes on kohustatud vastava otsuse saamisel toote valmistamise või tarnimise viivitamata lõpetama. 25. Käesolev kord kehtib ka relva olulise osa kohta. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1996. a määrusega nr 210 Riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade katastri asutamise, pidamise ja avaldamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Riiklik teenistus- ja tsiviilrelvade kataster (edaspidi relvakataster) on ametlik kogumik, mis sisaldab süstematiseeritud andmeid kõigi Eestis käibele lubatud teenistus- ja tsiviilrelvade mudelite (edaspidi relv), samuti nende padrunite mudelite kohta. 2. Relvakataster kuulub iseseisva üksusena riiklike registrite süsteemi. 3. Relvakatastri asutab siseminister. 4. Relvakatastri pidaja on Kohtuekspertiisi Büroo. II. RELVAKATASTRI KOOSSEIS 5. Relvakataster koosneb katastrikartoteegist ja katastritoimikutest. 6. Iga relvakatastrisse kantud relva- ja padrunimudeli kohta avatakse eraldi katastrikaart. Katastrikaardid moodustavad katastrikartoteegi, mis koosneb A-, B-, C- ja D-osast. 7. Katastrikartoteegi A-osa koosneb Eestis valmistatud või ümberehitatud relvade katastrikaartidest. 8. Katastrikartoteegi B-osa koosneb välisriigis valmistatud või ümberehitatud relvade katastrikaartidest. 9. Katastrikartoteegi C-osa koosneb Eestis valmistatud padrunite katastrikaartidest. 10. Katastrikartoteegi D-osa koosneb välisriigis valmistatud padrunite katastrikaartidest. 11. Katastrikartoteegi A-osa kaartidele kantakse järgmised andmed Eestis valmistatud või ümberehitatud relvade kohta: 1) tüüp; 2) mark ja mudel; 3) tööpõhimõte; 4) kasutatavate padrunite nimetus ja mudel; 5) põhilised tehnilised andmed; 6) konstrueerija; 7) valmistaja; 8) relva standardi või seda asendava muu normdokumendi nimetus; 9) sertifitseerimiskatsetused teinud asutuse või ettevõtja nimi; 10) sertifitseerimiskatsetuste tulemusi tõendavate dokumentide loetelu; 11) Eesti sertifitseerimisasutuse nimi ja selle poolt väljaantud sertifikaadi number ja väljaandmise kuupäev; 12) liik kasutusvaldkonna järgi (teenistus- või tsiviilrelv); 13) katastrisse kandmise kuupäev ja number. 12. Katastrikartoteegi B-osa kaartidele kantakse järgmised andmed välisriigis valmistatud või ümberehitatud relvade kohta: 1) tüüp; 2) mark ja mudel; 3) tööpõhimõte; 4) põhilised tehnilised andmed; 5) valmistajariik ja valmistajatehas; 6) dokumentide, mille alusel on teostatud sertifitseerimine, loetelu; 7) andmed valmistajariigis tehtud sertifitseerimise tulemuste või sertifitseerimiskatsed teinud asutuse või ettevõtja kohta; 8) Eesti sertifitseerimisasutuse nimi ja selle poolt väljaantud sertifikaadi või välisriigi sertifikaadi tunnustamise otsuse number ja väljaandmise kuupäev; 9) liik kasutusvaldkonna järgi (teenistus- või tsiviilrelv); 10) katastrisse kandmise kuupäev ja number. 13. Katastrikartoteegi C-osa kaartidele kantakse järgmised andmed Eestis valmistatud padrunite kohta: 1) tüüp; 2) mark ja mudel; 3) kaliiber; 4) laskekeha (väljapaisatava keemilise aine) tüüp; 5) padrunikesta materjal; 6) kasutatava püssirohu liik (suitsuga, suitsuta); 7) relva padrunipesa minimaalpikkus (sileraudse relva puhul); 8) tule liik (ääretuli, kesktuli); 9) konstrueerija; 10) valmistaja; 11) padruni standardi või seda asendava muu normdokumendi nimetus; 12) sertifitseerimiskatsetused teinud asutuse või ettevõtja nimi; 13) sertifitseerimiskatsetuste tulemusi tõendavate dokumentide loetelu; 14) Eesti sertifitseerimisasutuse nimi ja selle poolt väljaantud sertifikaadi number ja väljaandmise kuupäev; 15) liik kasutusvaldkonna järgi (teenistus- või tsiviilrelva padrun); 16) katastrisse kandmise kuupäev ja number. 14. Katastrikartoteegi D-osa kaartidele kantakse välisriigis valmistatud padruni kohta järgmised andmed: 1) tüüp; 2) mark ja mudel; 3) kaliiber; 4) laskekeha (väljapaisatava keemilise aine) tüüp; 5) padrunikesta materjal; 6) kasutatava püssirohu liik (suitsuga, suitsuta); 7) relva padrunipesa minimaalpikkus millimeetrites (sileraudse relva puhul); 8) tule liik (ääretuli, kesktuli); 9) padruni valmistajariik ja valmistajatehas; 10) dokumentide, mille alusel on teostatud sertifitseerimine, loetelu; 11) andmed valmistajariigis tehtud sertifitseerimise tulemuste või sertifitseerimiskatsed teinud asutuse või ettevõtja kohta; 12) Eesti sertifitseerimisasutuse nimi ja selle poolt väljaantud sertifikaadi või välisriigi sertifikaadi tunnustamise otsuse number ja väljaandmise kuupäev; 13) liik kasutusvaldkonna järgi (teenistus- või tsiviilrelva padrun); 14) katastrisse kandmise kuupäev ja number. 15. Tulirelva põhilised tehnilised andmed on: 1) kaliiber; 2) relvaraudade arv; 3) täispikkus; 4) relvaraua (-raudade) pikkus; 5) vintsoonte arv, suund (parem- või vasakpoolsed), laius ja samm; 6) padrunisalve mahutavus; 7) padrunipesade arv; 8) kasutatava püssirohu liik (suitsuga, suitsuta). 16. Õhkrelva põhilised tehnilised andmed on: 1) kaliiber; 2) täispikkus; 3) relvaraua pikkus; 4) kasutatava surugaasi liik (õhk, CO2 jms); 5) trumlipesade arv (õhkrevolvritel); 6) laskekehade salve mahutavus. 17. Kumminuia põhilised tehnilised andmed on: 1) pikkus; 2) löögipinna läbimõõt; 3) kaal; 4) materjal; 5) käepideme ehitus; 6) lisaelementide olemasolu. 18. Allveenoa, jahinoa ja -pussi põhilised tehnilised andmed on: 1) üldpikkus; 2) tera pikkus; 3) tera laius; 4) tera paksus; 5) soonte arv; 6) tera kinnitusviis; 7) käepideme pikkus; 8) käepideme laius; 9) käepideme paksus; 10) piiraja olemasolu; 11) materjal. 19. Vibu ja ammu põhilised tehnilised andmed on: 1) pikkus; 2) nööri pikkus; 3) tõmbetugevus ja noole suurim lennukaugus selle tõmbetugevuse juures; 4) materjalid; 5) nööri kinnitusviis; 6) vinnastus- ja päästemehhanismi ehitus (ammul). 20. Gaasipüstoli ja -revolvri põhilised tehnilised andmed on: 1) kaliiber; 2) täispikkus; 3) relvaraua pikkus; 4) padrunisalve mahutavus; 5) padrunipesade arv; 6) kasutatava püssirohu liik (suitsuga, suitsuta). 21. Gaasipihusti ja aerosoolseadise põhilised tehnilised andmed on: 1) pikkus; 2) läbimõõt; 3) kaal; 4) kasutatava gaasi liik; 5) gaasi kontsentratsioon; 6) mahutavus; 7) tühjendamise kestus ühekordsel vajutamisel; 8) tegevusraadius; 9) päästemehhanismi iseärasused; 10) säilivusaeg; 11) kasutuskordade arv. 22. Katastrikaardi vorm kinnitatakse siseministri käskkirjaga. 23. Relvakatastrisse ei kanta Eestis valmistatud relvade ning padrunite katseeksemplare ega Eestisse sertifitseerimise, katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil sisse toodud relvade ja padrunite üksikeksemplare. III. RELVAKATASTRI PIDAMINE 24. Relva- või padrunimudeli relvakatastrisse kandmise aluseks on sertifitseerimisasutuse sellekohane otsus. 25. Relvakatastrisse kantud relva- ja padrunimudelite kohta avatakse katastritoimik, milles säilitatakse relva- ja padrunimudelite kohta käivaid dokumente (sertifitseerimise ja katastrisse kandmise avaldus, sertifitseerimisasutuse otsus, sertifikaadi ärakiri või välisriigi sertifikaadi tunnustamise otsuse ärakiri, relva- või padrunimudeli joonis ja värvifoto, tõend sertifitseerimiskulude tasumise kohta jms). 26. Relva- või padrunimudeli sertifitseerimise avaldused ja nendele lisatud dokumendid registreeritakse katastripäevikus. Katastripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud. Katastripäeviku vorm kinnitatakse siseministri käskkirjaga. 27. Sertifitseeritud ja relvakatastrisse kantud relva- ja padrunimudeli näidist säilitatakse kui etaloni relvakatastri pidaja relvahoidlas. 28. Andmed relvakatastri pidaja relvahoidlasse säilitamiseks võetud relvade kohta esitab relvakatastri pidaja riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade keskregistri pidajale viie tööpäeva jooksul. 29. Siseministri määramisel võib katastrikartoteeki pidada arvutis. IV. RELVAKATASTRI AVALDAMINE 30. Relvakataster antakse üks kord kolme aasta jooksul välja eraldi trükisena ja magnetkandjal. 31. Kanded relvakatastrisse tehakse hiljemalt kahe nädala jooksul vastava otsuse vastuvõtmise päevast arvates ning avaldatakse ühe kuu jooksul Riigi Teataja Lisas. 32. Relvakatastri originaal- ja kontrolleksemplare, samuti muudatusi ja lisasid ning dokumente relvade ja padrunite relvakatastrisse kandmise kohta hoiab relvakatastri pidaja Eesti standardite pidamiseks kehtestatud korras. 33. Relvakatastrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab relvakatastri pidaja. V. LÕPPSÄTTED 34. Relvakatastri pidamist finantseeritakse riigieelarvevahenditest. 35. Relvakataster likvideeritakse seadusega sätestatud korras.