Riigikogu — Tolliväärtuse määramise seadus — RT I, 1995, 20, 298

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine imporditud kaupade tolliväärtuse määramiseks. § 2. Mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht: a) meretranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – lossimis- või ümberlaadimissadam, kui ümberlaadimist on kinnitanud selles sadamas paiknev tollipunkt või -post; b) raudtee-, auto-, õhu- või siseveetranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – koht, kus asub esimene tollipunkt või -post; c) muul viisil üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – tollipiiri ületamise koht; 2) identsed kaubad – kaubad, mis on toodetud samas riigis ning, hoolimata võimalikest väikestest erinevustest välimuses, on identsed omaduste, kvaliteedi ja maine poolest; 3) imporditud kauba tolliväärtus (edaspidi tolliväärtus) – väärtuse järgi (ad valorem) maksustatava imporditud kauba käesoleva seaduse §-des 4–9 sätestatud meetoditel määratud väärtus, mille alusel määratakse impordimaksud; 4) isik – Eesti või välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik, Eestis või välisriigis registreeritud ettevõte, asutus või muu organisatsioon, mis on asutatud vastavalt Eesti või välisriigi seadustele ja teistele õigusaktidele; 5) kauba tegelik hind – kauba eest tegelikult makstud või makstav hind; 6) ostu komisjonitasu – tasu, mida kauba importija on maksnud teda esindavale isikule hinnatava kauba ostmise eest välisriigis; 7) sama klassi või liiki kaubad – samas tööstusharus toodetud ja samasse kaubagruppi kuuluvad kaubad; 8) sarnased kaubad – kaubad, mis on toodetud samas riigis, kuid ei ole identsed, vaid sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb arvestada ka kaupade kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu. (2) Hinnatava kaubaga saab identseks või sarnaseks lugeda hinnatava kauba tootja poolt toodetud kaupa. Sellise kauba puudumisel kasutatakse hindamisel teiste isikute poolt samas riigis toodetud ja hinnatava kaubaga identset või sarnast kaupa. (3) Isikud loetakse teineteisest sõltuvateks, kui: 1) üks neist on ametiisik teise ettevõttes; 2) üks on tööandja, teine töövõtja; 3) nad omavad, kontrollivad või valdavad vähemalt 5 protsenti teise isiku aktsiatega määratud häältest; 4) neid mõlemaid kontrollitakse otseselt või kaudselt kolmanda isiku poolt; 5) nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 6) nad on abikaasad, sugulased otseses ülenevas või alanevas liinis, õed, vennad või nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas või alanevas liinis või abikaasa õed ja vennad. (4) Kui isikud on seotud äritegevuses nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -edasimüüja või -kontsessionäär, loetakse nad sõltuvaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud juhtudel. (5) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste «tootmine» ka kasvatamist, valmistamist, kaevandamist või muud tegevust, mille tulemuseks on kaup. (6) Kaubanduslike tasemete all mõistetakse käesolevas seaduses: 1) tootmist; 2) hulgimüüki; 3) jaemüüki; 4) lõpptarbimist. § 3. Tolliväärtuse määramise üldpõhimõtted (1) Kauba esmane tolliväärtus on tehinguväärtus. Esmane tolliväärtus loetakse imporditud kauba tolliväärtuseks alati, kui on täidetud käesoleva seaduse § 4 2. lõikes loetletud tingimused. (2) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse alusel, määratakse tolliväärtus järjekorras esimesel käesoleva seaduse §-des 5–8 loetletud meetodil, mille alusel on võimalik tolliväärtust määrata. Importija taotlusel on lubatud muuta käesoleva seaduse paragrahvides 7 ja 8 loetletud meetodite kasutamise järjekorda. (3) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata ühegi käesoleva seaduse §-des 4–8 loetletud meetodi alusel, määratakse see vastavalt käesoleva seaduse §-le 9. 2. peatükk TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE MEETODID § 4. Imporditud kaupade tehinguväärtuse meetod (1) Imporditud kauba tehinguväärtus käesoleva seaduse mõistes on Eestisse ekspordiks müüdud kauba tegelik hind, mida on vajadusel korrigeeritud kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 10 ja 11. (2) Tolliväärtuseks on tehinguväärtus, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaup on müüdud Eestisse; 2) kaubal on hind, mida ostja on tegelikult maksnud või maksab imporditud kauba eest; 3) ostja on vaba kauba käsutamisel ja kasutamisel, välja arvatud piirangud, mis: a) on kehtestatud Eesti seaduste ja teiste õigusaktidega; b) piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; ja/või c) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust; 4) kauba müük ega hind ei ole seostatav ühegi tingimusega, mille tõttu imporditud kauba väärtust ei ole võimalik määrata; 5) ostja poolt imporditud kauba järgnevast edasimüügist või muul viisil kasutamisest saadud tuludest ei laeku ükski osa ei otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, kui selline laekumine vastab käesoleva seaduse § 10 1.–4. lõikes toodud tingimustele; 6) ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad või kui on sõltuvad, siis peab tehinguväärtus vastama käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõike tingimustele. (3) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui see sõltuvus ei mõjuta kauba hinda. Sel juhul tuleb uurida edasimüügiga seotud asjaolusid. Kui tollil on importija poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et ostja ja müüja omavaheline sõltuvus on avaldanud mõju kauba hinnale, peab toll esitama oma väited importijale, kellel on õigus esitada vastuväiteid. Importija nõudel esitab toll oma väited kirjalikult. (4) Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, loetakse kauba tehinguväärtus tolliväärtuseks, kui importija tõestab, et see on väga lähedane ühele ligikaudu samal ajal määratud järgmistest väärtustest: 1) kauba tehinguväärtusele Eestisse eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seaduse §-le 7; 3) identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt käesoleva seaduse §-le 8. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1–3 nimetatud väärtusi kasutatakse ainult importija soovil ning ainult võrdluseks, kusjuures arvestatakse erinevusi: 1) kaupade müügi kaubanduslikus tasemes; 2) kaupade koguses; 3) käesoleva seaduse § 10 1.–4. lõikes nimetatud elementides; 4) kuludes, mida müüja kandis müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel; 5) kuludes, mida müüja ei kandnud müügitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad. § 5. Identsete kaupade tehinguväärtuse meetod (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahv 4 järgi, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal Eestisse eksporditud identse kauba tehinguväärtus. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi 1. lõike järgi võetakse aluseks: 1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumisel – tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud identse kauba tehinguväärtus, kui identne kaup on müüdud hinnatava kaubaga a) kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses või b) erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses või c) erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes. (3) Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva seaduse § 10 2. lõikes loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega identse kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud teha tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi vajalik korrigeerimine. (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat. § 6. Sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetod (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-de 4 ja 5 järgi, loetakse tolliväärtuseks Eestisse ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga ligikaudu samal ajal Eestisse eksporditud sarnase kauba tehinguväärtus. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi 1. lõike järgi võetakse aluseks: 1) hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ning samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtus, mida toll on aktsepteerinud tolliväärtusena; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimuste puudumisel – tolli poolt tolliväärtusena aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtus, kui sarnane kaup on müüdud hinnatava kaubaga a) kas samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses või b) erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses või c) erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses, kusjuures tehinguväärtust korrigeeritakse esitatud tõendusmaterjali alusel, arvestades erinevusi vastavalt kas koguses või kaubanduslikus tasemes või koguses ja kaubanduslikus tasemes. (3) Et arvestada olulisi erinevusi käesoleva seaduse § 10 2. lõikes loetletud kuludes, mis tulenevad hinnatava kauba ja sellega sarnase kauba erinevatest veoviisidest ja -kaugustest, on lubatud teha tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi järgi vajalik korrigeerimine. (4) Kui on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnaste kaupade tehinguväärtust, kasutatakse tolliväärtuse määramisel neist kõige madalamat. § 7. Tuletatud väärtuse meetod (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-de 4–6 järgi ning importija ei ole taotlenud tolliväärtuse määramist käesoleva seaduse § 8 järgi, määratakse tolliväärtus käesoleva paragrahvi järgi. (2) Kui hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa müüakse Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses hinnatava kauba impordiga ligikaudu samal ajal müüjast sõltumatule isikule, kusjuures hinnast arvatakse maha: 1) tavaliselt makstav või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasu või Eestis samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügiga seotud lisasumma, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldkuludeks; 2) Eestis tehtud tavalised veo- ja kindlustuskulud ning nendega seotud kulud; 3) impordi- ja siseriiklikud maksud, mis tuleb tasuda Eestis seoses selle kauba impordi või müügiga. (3) Kui hinnatavat, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda hinnatava kauba impordiga ligikaudu samaaegselt, määratakse hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa või sellega identset või sarnast kaupa on müüdud Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal ajal hinnatava kauba importimise päevast arvestades. See aeg ei tohi ületada 90 kalendripäeva. (4) Kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda Eestis samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija nõudmisel hinnatava kauba tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega hinnatavat kaupa on pärast töötlemist müüdud Eestis kõige suuremas üldkoguses müüjast sõltumatule isikule. Seejuures tuleb arvestada hinnatavale kaubale töötlemisel lisandunud väärtust ning teha mahaarvamised hinnast vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõike punktidele 1–3. § 8. Arvutatud väärtuse meetod (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-de 4–7 järgi, määratakse see käesoleva paragrahvi järgi. (2) Arvutatud väärtus koosneb järgmistest elementidest: 1) kulud imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud; 2) kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujunevad eksportiva riigi tootjate poolt Eestisse ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil; 3) käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud kulud. (3) Arvutatud väärtuse määramisel ei ole tollil õigust nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule raamatupidamisdokumendile ega nõuda nende esitamist isikult, kes ei ole Eesti resident. Kauba tootja poolt antud teavet käesoleva paragrahvi alusel arvutatud tolliväärtuse määramiseks võivad Eesti pädevad asutused kontrollida välisriigis vastava välisriigi pädeva valitsusasutuse ja kauba tootja nõusolekul. § 9. Lisameetod (1) Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse §-de 4–8 alusel, määratakse see Eestis kättesaadavate andmete alusel, järgides käesoleva seaduse §-des 3–8 sätestatud põhimõtteid. Seejuures ei pea rakendama kõiki nimetatud paragrahvides esitatud nõudeid. Käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus peab võimalikult suurel määral põhinema eelnevalt tolli poolt määratud ja aktsepteeritud identse või sarnase kauba tolliväärtusel. (2) Tolliväärtuse määramisel käesoleva paragrahvi alusel ei tohi lähtuda: 1) Eestis toodetud kauba müügihinnast Eestis; 2) kauba hinnast eksportiva riigi siseturul; 3) mõnda teise riiki ekspordiks määratud kauba hinnast; 4) täidesaatva riigivõimuasutuse poolt kehtestatud minimaalsest tolliväärtusest; 5) kauba suvalisest või fiktiivsest väärtusest; 6) süsteemist, mis näeb ette kõrgema väärtuse valiku kauba kahest võimalikust väärtusest; 7) identsete ja sarnaste kaupade väärtuse määramisel muudest tootmiskuludest peale käesoleva seaduse § 8 2. lõikes nimetatute. (3) Importija nõudel teatatakse talle kirjalikult käesoleva paragrahvi alusel määratud tolliväärtus ja selle määramisel kasutatud meetod. § 10. Tolliväärtuse elemendid (1) Tolliväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 4 järgi tuleb kauba tegelikule hinnale lisada: 1) järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud on kandnud ostja, kuid neid pole arvatud imporditud kauba tegeliku hinna sisse: a) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjonitasu; b) teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt tollieeskirjadele loetakse kauba hinda kuuluvaks; c) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas; 2) järgmiste kaupade ja teenuste väärtus, kui see ei ole osa imporditud kauba tegelikust hinnast ning kui ostja on neid kaupu tarninud või osutanud muid teenuseid selleks, et imporditud kaupa toota ja müüa ekspordiks: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; b) kauba tootmisel kasutatud tööriistade, stantside, valuvormide ja muude töövahendite amortisatsioon; c) kauba tootmisel tarbitud materjalid; d) kauba tootmiseks vajalik arendus- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit; 3) hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu, mida ostja ostu-müügilepingu alusel peab otseselt või kaudselt maksma ulatuses, mida ei arvestata kauba tegeliku hinna sisse; 4) see osa tulust, mis igast imporditud kauba edasimüügist, jaotusest või kasutamisest laekub ostu-müügilepingu alusel otseselt või kaudselt müüjale. (2) Tolliväärtusesse arvestatakse sisse järgmised kulud, mis on tekkinud imporditud kauba toimetamisel Eesti tolliterritooriumile sisenemise kohani: 1) veokulud; 2) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud; 3) kindlustuskulud. (3) Vastavalt käesolevale paragrahvile lisatakse imporditud kauba tegelikule hinnale ainult tõeste ja imporditud kauba täpseid koguseid puudutavate andmete alusel määratud kulud. Selliste andmete puudumisel ei saa imporditud kauba tehinguväärtust määrata käesoleva seaduse § 4 alusel. (4) Tolliväärtuse määramisel ei tohi kauba tegelikule hinnale lisada käesolevas paragrahvis loetlemata kulusid. (5) Käesoleva seaduse § 4 järgi määratud tolliväärtuse koosseisu ei kuulu järgmised kulud tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba tegelikust hinnast: 1) kulud komplekteerimiseks, montaažiks, tehniliseks hoolduseks ja tehniliseks abiks juhul, kui neid kulusid põhjustanud teenused osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade importi; 2) veokulud Eesti tolliterritooriumil; 3) Eestis makstavad maksud ja tasud; 4) tollivormistuskulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis. § 11. Intressid tolliväärtuse koosseisus (1) Tolliväärtuse koosseisu ei arvata ostja poolt sõlmitud lepinguga ettenähtud intresse, mis on seotud imporditud kauba ostuga, kui: 1) intressid on eristatud kauba tegelikust hinnast; 2) ostu-müügileping on koostatud kirjalikult; 3) ostjal on võimalik tõendada, et: a) kaup müüdi kauba tegeliku deklareeritud hinnaga; b) intressimäär ei ületa selliste tehingute puhul Eestis finantseerimise aegset valdavat intressimäära. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõiget rakendatakse sõltumata sellest, kas tehingut finantseerib müüja, pank või kolmas isik. § 12. Tolliväärtuse välisvaluutas väljendatud hinnaelementide konverteerimine Eesti kroonidesse Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad hinnaelemendid ei ole väljendatud Eesti kroonides, kasutatakse konverteerimisel Eesti Panga ümberarvestuskurssi vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud korrale. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 13. Importija kohustus anda teavet Importija on kohustatud andma tollile kogu teabe, mida toll temalt tolliväärtuse määramiseks nõuab. § 14. Importija õigused tolliväärtuse määramisel (1) Konfidentsiaalset äri- ja ametialast teavet, mida toll on saanud tolliväärtuse määramiseks, ei tohi toll avalikustada ilma Vabariigi Valitsuse või teavet andnud isiku loata, välja arvatud kohtule kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja arutamiseks. (2) Importijal on õigus pöörduda kirjaliku järelepärimisega 30 kalendripäeva jooksul pärast tolliväärtuse määramist piirkondliku tolliinspektuuri poole selgituste saamiseks tema poolt imporditud kauba tolliväärtuse määramise kohta. Piirkondlik tolliinspektuur on kohustatud esitama kirjaliku selgituse 30 kalendripäeva jooksul pärast kirjaliku järelepärimise laekumist. (3) Kui tollil on tarvis imporditud kauba tolliväärtuse lõplik määramine edasi lükata, on importijal õigus saada oma kaup tollist kätte juhul, kui ta on tasunud tollis määratud maksud deklareeritud tolliväärtuse alusel ning annab tollile tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466) mõistes tagatise nende maksude täielikuks tasumiseks, millega kaup maksustatakse pärast tolliväärtuse lõplikku kindlaksmääramist. § 15. Tolliväärtuse vaidlustamine (1) Kui imporditud kauba deklareeritud tolliväärtus ei ole tollile vastuvõetav, teatatakse sellest importijale ning määratakse tolliväärtus vastavalt käesolevale seadusele. (2) Täiendavalt ilmnenud asjaoludel on tollil õigus korrigeerida tolliväärtust kolme aasta jooksul pärast tolliväärtuse määramist. (3) Importijal või muul imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutaval isikul on õigus esitada Tolliametile kaebus hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise kohta 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, millal ta sai või oleks pidanud saama teada tolliväärtuse määramisest või korrigeerimisest. Tolliamet annab kaebuse esitajale põhjendustega kirjaliku vastuse 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. (4) Esialgselt deklareeritud tolliväärtuse alusel arvestatud maksud tuleb tasuda täies ulatuses edasikaebamisest sõltumata. (5) Importijal või muul imporditud kaubalt maksude tasumise eest vastutaval isikul on õigus hinnatava kauba tolliväärtuse määramise või korrigeerimise asjas pöörduda kohtusse. § 16. Seaduse rakendamine Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra kehtestab rahandusminister. § 17. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ülo NUGIS