Vabariigi Valitsus — Paganamaa ja Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine — RT I, 57, 1050

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Kehtestada, et Paganamaa ja Väike-Palkna maastikukaitseala valitsejaks on Võru maavanem. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määruse nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521) lisa nr 1 punkt 4. Peaminister Tiit VÄHI Kaitseminister keskkonnaministri ülesannetes Andrus ÖÖVEL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a määrusega nr 204 Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Paganamaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati 1970. aastal ning reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» (ENSV Teataja 1979, 43, 521). 2. Kaitseala on loodud Paganamaa omanäolise, vaheldusrikka mõhnastikureljeefiga loodus- ja pärandkultuurmaastiku kaitseks ning säästlikuks kasutamiseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. a kinnistutele, Roosa metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. a Roosa metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 1996, 45, 848) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. 8. Telkimine, laagrisse jäämine ning lõkke tegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ette nähtud ja tähistatud paikades. 9. Metsamajanduslikud tööd kaitsealal on lubatud ainult käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava alusel. Kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kehtestamiseni kooskõlastatakse kaitseala valitsejaga kõik raieload ja metsateatised. 10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal toimuvad vastavalt kehtivale seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale. 11. Kaitsealal on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2) uute maaparandussüsteemide rajamine; 3) mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, teaduslikel uurimistöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel; 4) vee-mootorsõidukitega liiklemine; 5) mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine metsamaal; 6) metsamajanduslikud tööd üle 30° kaldega nõlvadel, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning energiapuistute rajamine; 7) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 12. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on keelatud: 1) maa sihtotstarbe muutmine; 2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine; 3) valla üldplaneeringu kehtestamine ning ehitusmääruse kinnitamine; 4) geoloogilised uuringud; 5) tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti; 6) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide ning ehitiste rajamine; 7) olemasolevate maaparandusobjektide korrastamine; 8) organiseeritud massiürituste (osalejate arvuga üle 150 inimese) korraldamine. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat. Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale. III. SIHTKAITSEVÖÖND 15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 16. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb mittemajandatavaks ja majandatavaks alavööndiks. 17. Kaitsealal on 4 sihtkaitsevööndi mittemajandatavat alavööndit: 1) Vorotkamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 199 (välja arvatud Järve ja Jaagu-Andrese talu maale jääv osa); 2) Külmlätte sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Roosa metskonna kvartalid 196 (ainult eraldised 51–60, 62 ja 63 täielikult ning eraldiste 50 ja 61 põhja-lõunasuunalisest teest ida poole jäävad osad) ja 197 (ainult eraldiste 45, 56, 59 ja 60 Kõrgemäe talu maalt välja jäävad osad); 3) Luumäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 195 (välja arvatud eraldised 16, 20–22 ning Uus-Sokkari, Vana-Sokkari, Õnne ja Oruveski talu maa); 4) Hintsiko sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 114. 18. Sihtkaitsevööndi mittemajandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina). 19. Sihtkaitsevööndi mittemajandatavas alavööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud: 1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine; 2) kalapüük; 3) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil; 4) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks; 5) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 20. Kaitsealal on 3 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit: 1) Sokkari sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 195 (ainult Uus-Sokkari, Vana-Sokkari, Õnne ja Oruveski talu maa ning eraldised 16, 20–22); 2) Piirioru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Roosa metskonna kvartalid 199 (ainult Järve ja Jaagu-Andrese talu maa osas), 198 (ainult eraldised 16–28, 36, 37, 42–51), 197 (täielikult Lambresaare talu maale jääv osa, Pahkla talu maale jäävas osas ainult eraldised 51–53, 59, 61–63, 66 täielikult ja eraldise 49 teest lõuna poole jääv osa, Kõrgemäe talu maa osas ainult eraldised 45, 48, 56–61 täielikult ja eraldise 49 teest lõuna poole jääv osa); 3) Kerekutsi-Liguri sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Roosa metskonna kvartal 196 (välja arvatud eraldised 51–60, 62, 63 ning eraldiste 50 ja 61 teest ida poole jääv osa ja Ede-Liguri talu maa). 21. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). 22. Sihtkaitsevööndi majandatavas alavööndis on lubatud järgmine tegevus: 1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine; 2) kalapüük; 3) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil. 23. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on keelatud: 1) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas; 2) telkimiskohtade ja lõkkeplatside rajamine; 3) kaitsealal paiknevate kinnistute ja kaitseala tarbeks mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine talude endistel hoonestusaladel ning nimetatud ehitiste tarbeks teede, õhuliinide ja teiste kommunikatsioonide rajamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 24. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 25. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse, maastikuilme säilitamine). 27. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine ja kalapüük. 28. Piiranguvööndis on keelatud: 1) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 2) lõppraie, välja arvatud turberaie. V. LÕPPSÄTTED 29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a määrusega nr 204 Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Paganamaa maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Varstu vallas Rõuge–Vastse-Roosa maantee ja Kikkajärve äärde viiva tee ristumiskohast (Krabi külast 1,7 km Vastse-Roosa suunas) mööda Kikkajärve äärde viivat teed kagusse kuni Järve talu piirini, edasi mööda nimetatud talu loode-, põhja- ja kirdepiiri kuni Roosa metskonna kvartali 199 põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri ida ja põhja suunas kuni Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiirini. Edasi kulgeb piir mööda riigipiiri kuni Roosa metskonna kvartalite 191 ja 192 vaheliseks piiriks oleva pinnasteeni ning edasi nimetatud pinnasteed mööda lääne-loode suunas kuni uue ristumiseni riigipiiriga, edasi mööda riigipiiri loode ja põhja-loode suunas kuni Piiriojani. Edasi kulgeb piir mööda Piirioja lõunakallast lääne suunas kuni Dauskani (20) talu läänepiirini, edasi mööda nimetatud piiri põhja suunas kuni Plessi talu piirini, seejärel mööda Plessi talu loodepiiri kuni Rõuge–Vastse-Roosa maanteelt Tseamäe külla viiva teeni ja nimetatud teed mööda põhja suunas kuni Rõuge–Vastse-Roosa maanteeni. Rõuge–Vastse-Roosa maantee teemaa lõunapiiri mööda kulgeb kaitseala piir Rõuge suunas kuni ristumiseni Kikkajärve äärde viiva teega. Lahustükina kuulub kaitseala juurde Varstu vallas Roosa metskonna kvartal 114, mille välispiiriks on nimetatud kvartali piir. Paganamaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. a kinnistutele, Roosa metskonna osas vastavalt Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. a Roosa metskonna puistuplaanile ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a määrusega nr 204 Väike-Palkna maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Väike-Palkna maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) maa-ala võeti kaitse alla ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» Paganamaa maastikukaitseala lahustükina. 2. Kaitseala on loodud tähelepanuväärselt sügava (keskmine sügavus Eesti suurim – 14 m) ja haruldase vee-elustikuga Väike-Palkna järve ning selle kaldal kasvava ürgilmelise loodusmetsa kaitseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kogu kaitseala maa-ala on sihtkaitsevöönd. 5. Kaitseala piir kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse 1996. a Haanja valla Baltna maaüksuse metsade plaani (mõõtkava 1:10 000) ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEALA KAITSEKORD 7. Kaitsealal on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 10 lubatud tegevus. 8. Liikumine kaitsealal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures kaitseala piires olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. 9. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusliku uurimistöö ja järelevalvetöödega. 10. Kaitsealal on lubatud: 1) marjade ja seente korjamine; 2) metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor ja vaik) varumine Baltna maaüksuse metsa eraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24; 3) kalapüük; 4) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil; 5) valikraie Baltna maaüksuse metsa eraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24 kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas; 6) olemasolevate kraavide hooldustööd; 7) uute teede ja mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks. 11. Kaitsealal on keelatud: 1) vee-mootorsõidukitega liiklemine ning mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu, välja arvatud teaduslikel uurimistöödel ning järelevalve- ja päästetöödel; 2) järve kallaste kahjustamine; 3) prügi mahapanek. 12. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on keelatud: 1) maa sihtotstarbe muutmine; 2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine; 3) valla üldplaneeringu kehtestamine ning ehitusmääruse kinnitamine; 4) tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti; 5) geoloogilised uuringud; 6) organiseeritud massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja ja projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat. Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale. 15. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; Baltna maaüksuse metsa eraldistel 15, 16, 25, 30, 31 – metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina; eraldistel 4, 6, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 22, 24 – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). III. LÕPPSÄTTED 16. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 17. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1996. a määrusega nr 204 Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Väike-Palkna maastikukaitseala asub Võru maakonna Haanja valla Baltna maaüksuse maal. Maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Baltna maaüksuse metsa eraldise 4 kirdenurgast mööda Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri lõuna-edela ja lääne suunas kuni Baltna maaüksuse metsa eraldise 30 edelanurgani ning edasi nimetatud eraldise läänepiiri mööda põhja ja loode suunas kuni ristumiseni maaparanduskraaviga eraldiste 28 ja 30 piiril. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kraavi kirde, põhja, lääne ning uuesti põhja suunas kuni Luutsniku külast Pillardi külla viiva teeni, edasi mööda nimetatud tee teemaa lõunapiiri kirde suunas kuni Pärlijõe sillani ning edasi mööda Pärlijõe vasakkallast kagu suunas kuni riigipiirini. Väike-Palkna maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse 1996. a Haanja valla Baltna maaüksuse metsade plaani (mõõtkava 1:10 000) ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.