Vabariigi Valitsus — Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine 1997. aastaks — RT I, 11, 106

Saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49,953) paragrahvi 4 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks saasteainete viimisel välisõhku» (juurde lisatud); 2) «Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse» (juurde lisatud); 3) «Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel)» (juurde lisatud). 2. Keskkonnaministeeriumil esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud põlevkivi kaevandamise, põletamise ja töötlemise jäätmete ladustamise saastekahju hüvitise määrade suurendamise kohta alates 1997. aastast igal aastal summa võrra, mis moodustab 10 protsenti muude sama ohtlikkusklassi jäätmete saastekahju hüvitise määradest vastaval aastal, et võrdsustada 2005. aastaks põlevkivi kaevandamise, põletamise ja töötlemise jäätmete ladustamise saastekahju hüvitise määrad teiste sama ohtlikkusklassi jäätmete ladustamise saastekahju hüvitise määradega. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 1995. a. määruse nr. 142 «Saastekahju hüvitise määrade kehtestamine» (RT I 1995, 36, 468) punktid 1 ja 2. Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 19 Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks saasteainete viimisel välisõhku ____________________________________________________________________________ Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise määr saasteloaga lubatud koguste korral (krooni/tonn) Vääveldioksiid 31,90 Süsinik(mono)oksiid 4,60 Mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega alla 20% 22,90 Põlevkivituhk, lendtuhk, mittetoksiline tolm SiO2 sisaldusega 20–70% 31,90 Tahm ja söetolm 45,80 Lämmastikoksiidid (arvutatuna lämmastikdioksiidiks) 73,20 ____________________________________________________________________________ 1. Saastekahju hüvitise määrad kõikide teiste saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse 10-sendise täpsusega, lähtudes lubatud piirkontsentratsioonidest, järgmise valemi alusel

kus T – saastekahju hüvitise määr, krooni/t; k – 5,00 krooni · mg/t · m3; LPKm – saasteaine ühekordne maksimaalne lubatud iirkontsentratsioon maapinnalähedases õhukihis, mg/m3; LPKk – saasteaine ööpäevane lubatud piirkontsentratsioon, mg/m3. 2. Olenevalt saasteallika kuuluvusest või selle asukohast suurendatakse hüvitisemäärasid järgmiselt: Eesti Elektrijaam ja Balti Elektrijaam – 1,2 korda; kui saasteallikas asub: Ahtmes, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Püssis, Sillamäel ja Tartus – 1,5 korda; Tallinnas – 2 korda; kuurortlinnades (Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu) – 2,5 korda. 3. Saastekahju hüvitise määr saasteloas ettenähtud piiri ületavate saasteainekoguste korral ja saasteloa nõude eiramisel on: IV ohtlikkusklassi ainetel 5-kordne; III ja II ohtlikkusklassi ainetel 50-kordne, kuid erandina põlevkivi lendtuhal kuni 1. jaanuarini 1998. a. 5-kordne; I ohtlikkusklassi ainetel 500-kordne. Saasteainete ohtlikkusklasside jaotus on esitatud keskkonnaministri 14. detsembri 1994. a. määruses nr. 59 «Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide maapinnalähedases õhukihis kehtestamine» (RTL 1995, 4, lk. 116) ja 7. septembri 1995. a. määruses nr. 32 Keskkonnaministri 14. detsembri 1994. a. määruse nr. 59 «Saasteainete lubatud piirkontsentratsioonide maapinnalähedases õhukihis kehtestamine» muutmine» (RTL 1995, 69, lk. 2417). Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 19 Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse _________________________________________________________________________ Saasteaine nimetus Saastekahju hüvitise baasmäärad (krooni/tonn) _________________________________________________________________________ BHT7 * 1307,00 Fosfor (P) 1968,00 Lämmastik (N) 1091,00 Hõljuvained 661,00 Sulfaadid 15,00 Ühealuselised fenoolid 9146,00 Naftasaadused, põlevkiviõli 2613,00 _________________________________________________________________________ * BHT7 – biokeemiline hapnikutarve, s.t. hapniku kogus, mis kulub orgaanilise saasteaine lagundamiseks 7 ööpäeva jooksul. 1. Olenevalt saasteaine looduskeskkonda viimise kohast kasutatakse saastekahju hüvitise määrade rakendamisel järgmisi koefitsiente: 1) kui suublaks on karstiala või kaitsmata põhjaveega ala – 2,5; 2) kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu (veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) alusel) – 1,5; 3) kui suublaks on meri ja heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga – 1,2; 4) kui suubla asub linna, alevi, aleviku või supelranna piirides või lähemal kui 500 m supelrannast (vooluveekogu puhul 500 m ülesvoolu supelrannast) – 1,5; 5) kui suublaks on pinnas, siis arvestades selle saastetundlikkust ja põhjavee kaitstust – 0,3-0,5; 6) kõikidel muudel juhtudel – 1,0. 2. Käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 1 nimetatud kaitsmata põhjaveega alad ja alapunktis 5 nimetatud koefitsiendi täpsustab maavalitsuse keskkonnaosakond, Tallinna Keskkonnaamet või Narva Keskkonnatalitus vastavalt keskkonnaministri 31. mai 1995. a. määrusele nr. 27 «Saastekahju hüvitise arvutamise ja tasumise korra kehtestamine heitvee ja vett saastavate ainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse» (RTL 1995, 40, lk. 1353). 3. Juhul kui käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 3 nimetatud süvamerelask lekib või kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, rakendatakse käesolevate määrade punkti 1 alapunktis 2 nimetatud koefitsienti kogu reoainekoguse kohta. 4. Kui saasteaine kontsentratsioon heitvees ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud taset ega rikuta saasteloaga (vee erikasutusloaga) kehtestatud nõudeid, rakendatakse saastekahju hüvitise määradele koefitsienti 0,5. 5. Saasteloas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteainekoguse eest tasutakse saastekahju hüvitist 5-kordsena. 6. Kui saasteaineid viiakse keskkonda saasteloa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub saasteluba (välja arvatud käesolevate määrade punktis 7 esitatud juhtudel), rakendatakse 10-kordseid hüvitisemäärasid kogu saasteainekoguse kohta. 7. Laevadelt ja muudelt ujuvvahenditelt või naftaterminaalidest naftasaaduste merevette viimise korral rakendatakse 50-kordset hüvitisemäära. 8. Väetise kasutamise normide (arvutatuna toiteelemendina – lämmastik, fosfor) ületamisel rakendatakse ülenormsele kogusele 10-kordseid hüvitisemäärasid. Väetiste kasutamise all mõeldakse käesolevas punktis sõnniku, vedelsõnniku, läga, vädu, virtsa ja mineraalväetiste kasutamist. Väetiste kasutamise nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 4. juuli 1994. a. määrusega nr. 23 (RTL 1994, 35, lk. 1205). 9. Raskmetallide või muude toksikantide viimisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse üle saasteloas lubatud piirkontsentratsiooni või reostusmahu või saasteloata rakendatakse suurimat käesolevates määrades esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 10. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise normide ületamisel rakendatakse suurimat käesolevates määrades esitatud saastekahju hüvitise määra 1000-kordsena. 11. Kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, rakendatakse saastekahju hüvitise määra 14 senti iga 1 m3 heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 1997. a. määrusega nr. 19 Saastekahju hüvitise määrad 1997. aastaks jäätmete keskkonda paigutamisel (ladustamisel ja matmisel) _____________________________________________________________________________________ Jäätmete liigitus nende kahjuliku toime alusel vastavalt Eesti jäätmeklassifikaatorile (kinnitatud keskkonnaministri 24. septembri 1991. a. määrusega nr. 14) Saastekahju hüvitise määr saaste(jäätme)loaga luibatud koguste korral (krooni/tonn) Inertsed (mitteohtlikud) jäätmed 1,10 Väheohtlikud jäätmed (IV ohtlikkusklass) 3,30 Mõõdukalt ohtlikud jäätmed (III ohtlikkusklass) 9,10 Kõrgohtlikud jäätmed (II ohtlikkusklass) 91,50 Eriti ohtlikud jäätmed (I ohtlikkusklass) 914,80 _____________________________________________________________________________________ 1. Põlevkivi kaevandamisel ning põlevkivienergeetika ja keemiatööstuse ettevõtetes tekkivate jäätmete saastekahju hüvitise määrad on järgmised (krooni/tonn): välispuistangutesse ladustatav aheraine, sh. rikastusjäätmed 0,20 põlevkivi lend- ja koldetuhk 0,65 põlevkivi poolkoks 1,85 2. Olenevalt jäätmete ladustamiskohast ja -viisist suurendatakse saastekahju hüvitise määrasid järgmiselt: 1) ladustamiskohtade puhul, mis asuvad linna, alevi, aleviku või puhkeala administratiivpiirile lähemal kui 3 km – 3 korda; 2) sanitaar- ja keskkonnanormidele mittevastavate ladustamiskohtade puhul – 2 korda. 3. Lubatust suuremate jäätmekoguste jaoks ja saaste(jäätme)loa omamise nõude eiramise korral on saastekahju hüvitise määr: inertsete ja IV ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 5-kordne; III ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 50-kordne; II ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 100-kordne; I ohtlikkusklassi jäätmete puhul – 500-kordne. Keskkonnaminister Villu REILJAN