Vabariigi Valitsus — Harju maakonnas Kõue vallas Silmsi külas asuva Kaasiku kinnisasja osa sundvõõrandamine — RT III, 2013, 4

Korraldus kehtestatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lõike 2, § 3 lõike 1 punkti 7 ja § 12 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maanteeamet on valmistanud ette suuremahulise tee eelprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu (km-d 40,0–68,0) ja Võõbu–Mäo teelõigu (km-d 68,0–85,0) ehitamiseks. Nimetatud projekti eesmärk on Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 1999. a korralduses nr 313-k valitud Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teetrassi täpsustamine, ristmike ja ristete optimaalsete asukohtade väljaselgitamine ning vastavalt projekti käigus teostatud keskkonnamõjude hindamise tulemustele leevendusmeetmete määramine. Maanteeameti peadirektor kinnitas eelprojekti 5. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 2 ning Silmsi küla lõigus (km-d 49,6–55,0) 15. juuni 2010. a käskkirjaga nr 182. Eelprojekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused piirinaabrite ja maaomanikega, neid teavitati vajadusest teha kinnisasjadest äralõikeid ning tee-ehituse käigus toimuvatest teetöödest. Samuti toimusid kohaliku omavalitsuse üksustes projekti keskkonnamõju hindamise programmi avalikud arutelud (13. novembril 2007. a, 14. novembril 2007. a, 15. novembril 2007. a, 20. novembril 2007. a ja 21. novembril 2007. a), keskkonnamõju hindamise vahearuande ja teostatavusuuringu avalikud arutelud (16. juunil 2008. a, 18. juunil 2008. a ja 19. juunil 2008. a) ja keskkonnamõjude hindamise aruande avalikud arutelud (4. novembril 2008. a, 5. novembril 2008. a ja 6. novembril 2008. a), kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja keskkonna parandamise erinevaid meetmeid ning kuulati maaomanike ja omavalitsusüksuste esindajate ettepanekuid. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist kujundati koostöös kohalike elanikega Silmsi küla piirkonnas täiendav trassijoon (trassialternatiiv A2s), mille suhtes tehti täiendav keskkonnaekspertiis ning toimusid eraldi arutelud (19. novembril 2008. a, 25. novembril 2008. a ja 16. detsembril 2008. a). Maanteeameti peadirektor volitas teeseaduse § 25 lõike 21 alusel 23. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 0022 „Volituste andmine“ Maanteeameti planeeringute osakonna maatalituse ametnikke esindama Eesti Vabariiki riigimaanteede hoiuks vajalike maaüksuste (riigimaantee nr 2 Kose–Võõbu ja Võõbu–Mäo teelõikude ehitamiseks vajalike maaüksuste) omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel. Maanteeamet alustas maaomanikega läbirääkimisi 2012. a mais. Maanteeamet võttis vajalike maaüksuste omandamiseks hinnapakkumiste tegemisel aluseks Osaühingu Kinnisvaraekspert koostatud eksperdihinnangud iga kinnisasja kohta. Kuigi eelnevalt kooskõlastati projektlahendus ning peeti läbirääkimisi ja kirjavahetust, ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajaliku kinnisasja osa omandamiseks Harju maakonnas Kõue vallas Silmsi külas asuva Kaasiku kinnisasja omanikuga. Maanteeamet esitas 5. märtsi 2013. a kirjaga nr 16-2/13-00423/009kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 10 lõikega 3 kinnisasja omanikule teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. Väljastusteatega tähtkirja ei õnnestunud kinnisasja omaniku rahvastikuregistris registreeritud aadressil kohale toimetada, mistõttu avaldati teade üleriigilise levikuga Eesti Päevalehes 2. aprillil 2013. a vastavalt KASVSi § 10 lõikele 4. Kinnisasja omanik oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. Maanteeamet esitas sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse arvamuse andmiseks Kõue vallale. Kõue Vallavolikogu andis 21. märtsi 2013. a otsusega nr 191 nõusoleku sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. 2. ÄRAKUULAMINE Riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu (km-d 40,0–68,0) ja Võõbu–Mäo teelõigu (km-d 68,0–85,0) eelprojekti koostamise käigus kaasati avalikkust ja puudutatud isikuid. Eelprojekti raames teostatud keskkonnamõjude hindamise protsessis kaaluti erinevaid trassialternatiive, mille käigus arvestati võimaluse korral avalikkuse, kohalike elanike ja omavalitsusüksuste seisukohti. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste alusel koostati projektlahendus trassialternatiivile A2 (Ardu piirkonnas km-tel 50–55 korrigeeriti trassikoridori, minimeerimaks mõju Ardu püsielupaigale, korrigeeritud piirkondlik trassialternatiiv A2’’), mille eelprojekti kinnitas Maanteeameti peadirektor 5. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 2. Eelprojekti koostaja kooskõlastas projektlahendused projekti elluviimiseks vajalike maade omanikega ning teavitas neid vajadusest teha äralõikeid. Kohaliku omavalitsuse üksustes toimusid projekti keskkonnamõjude hindamise programmi avalikud arutelud ning keskkonnamõjude hindamise aruande avalikud arutelud, kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja erinevaid meetmeid keskkonna parandamiseks ning kuulati maaomanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ettepanekuid. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist kujundati Silmsi küla piirkonnas km-tel 49–55 koostöös kohalike elanikega täiendav trassijoon (trassialternatiiv A2s), mis kulgeb läbi ulatuslike endiste sooalade ning paikneb võrreldes trassialternatiiviga A2’’ Silmsi küla elamutest kaugemal. Kaasiku kinnisasja omanikule A. P-le on tutvustatud teeprojekti ning projektlahendust. Kinnisasja omanik on trassialternatiivide A2s ja A2’’ projektlahendustega tutvunud ning andis 4. novembril 2009. a nõusoleku plaanil näidatud krundi maaeralduse tarbeks läbirääkimiste alustamiseks trassialternatiivi A2’’ puhul, trassialternatiiviga A2s kinnisasja omanik ei nõustunud. Silmsi küla piirkonnas projekteeritud teetrassi alternatiivide (trassialternatiivid A2’’ ja A2s) suhtes tehti eraldi täiendav keskkonnaekspertiis ning toimusid eraldi arutelud (19. novembril 2008. a, 25. novembril 2008. a ja 16. detsembril 2008. a). Keskkonnaanalüüsist ja müra modelleerimise tulemustest ilmnes, et müra levimise aspektist ei ole Silmsi külast kaugemal paiknev trassialternatiiv A2s oluliselt soodsam trassialternatiivist A2’’, kuna viimane on kavandatud süvendisse, mis parandab akustilisi näitajaid lisaks kavandatud müravallile. Trassialternatiivi A2s puhul ei ole liigniiskele alale võimalik süvendit rajada ning kõrgemalt muldelt leviv müra vajaks samuti leevendamist. Samuti kujuneks trassialternatiivi A2s ehitamine oluliselt kallimaks, kuna trass kulgeb paiguti kuni 3 m paksustel turbakihtidel, mistõttu suurenevad tööde mahud ning materjalikulu, mis omakorda suurendab säästva arengu printsiipide kohaselt selle keskkonnamõju, kuna nõuab rohkem loodusressursse ning transpordikulusid. Eeltoodud põhjustel osutus Silmsi küla piirkonnas valituks trassialternatiiv A2’’, mille Maanteeameti peadirektor kinnitas 15. juuni 2010. a käskkirjaga nr 182. Nimetatud käskkiri edastati ka puudutatud isikutele. Osaühingu Kinnisvaraekspert eksperdihinnangu nr 1204-4618-27/MTR (kasvava metsa turuväärtuse väljaselgitamiseks kaasati hindamisse osaühing Metsaekspert) kohaselt oli Kaasiku kinnisasja (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 5424202, katastritunnus 36302:002:0077, pindala 4,52 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, omanik A. P.) ca 41 m2 suuruse äralõike turuväärtus 17. aprilli 2012. a seisuga 62 eurot, millest 35,2 eurot moodustas äralõikel kasvava metsa väärtus. Maanteeamet edastas 10. mai 2012. a kirjaga nr 16-2/12-00391/007 Kaasiku kinnisasja omanikule A. P-le posti teel eksperdihinnangu nr 1204-4618-27/MTR ja palus teatada, kas ta on nõus võõrandama Kaasiku kinnisasja äralõike eksperdihinnangus toodud väärtusega. Maanteeamet saatis 12. oktoobril 2012. a Kaasiku kinnisasja omanikule tähitult kirja nr 16-2/12-00391/056, milles selgitati tee ehitamiseks vajaliku maa omandamise protseduuri ning ühtlasi esitati suurendatud pakkumine äralõike kompenseerimiseks eksperdihinnangus lubatud ulatuses summas 81 eurot. Kinnisasja omanikku teavitati, et kokkuleppe saavutamata jäämisel alustab Maanteeamet sundvõõrandamise menetlust 2012. a. Kinnisasja omanik sai kirja kätte 19. oktoobril 2012. a, kuid kirjas märgitud tähtajaks oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. Kuna muul viisil ei õnnestunud Maanteeametil Kaasiku kinnisasja omanikuga kontakti saada, edastati hinnapakkumus veel kord 8. veebruaril 2013. a tähitud kirjaga nr 16-2/13-00299/007 koos ühenduse võtmise palvega. Kinnisasja omanik sai viimati nimetatud kirja kätte 22. veebruaril 2013. a, kuid kirjas märgitud tähtajaks ühendust ei võtnud. Lähtudes KASVSi § 3 lõikest 31 esitab riik kinnisasja omanikule pakkumuse, milles märgitud hind ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest ning millele antakse tähtaeg vastamiseks. Juhul, kui kinnisasja omanik tähtajal nõustumust ei anna või esitab muudatustega nõustumuse, loetakse, et ta ei ole pakkumust aktsepteerinud. Maanteeamet esitas 5. märtsi 2013. a kirjaga nr 16-2/13-00423/009 Kaasiku kinnisasja omanikule viimase hinnapakkumuse tema omandis oleva kinnisasja osa võõrandamiseks ja teavitas teda sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest, kui omanik pakkumusega ei nõustu. Väljastusteatega tähtkirja ei õnnestunud omaniku rahvastikuregistris registreeritud aadressil kohale toimetada, mistõttu avaldati teade üleriigilise levikuga Eesti Päevalehes 2. aprillil 2013. a vastavalt KASVSi § 10 lõikele 4. Kinnisasja omanik teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. 3. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED KASVSi § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasja sundvõõrandamine üldistes huvides on lubatud KASVSi § 3 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. Praegusel juhul on kinnisasja osa sundvõõrandamise eesmärgiks omandada maad avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Kinnisasja ei ole vaja sundvõõrandada täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt, mistõttu on tegemist kinnisasja osa sundvõõrandamisega KASVSi § 14 kohaselt. Tulenevalt KASVSi § 3 lõikest 3 ei ole sundvõõrandamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Kuna tegemist on uue avalikult kasutatava tee ehitamisega, ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevaid kinnisasju omandamata. Kose–Võõbu ja Võõbu–Mäo teelõikude ehitamine aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele kõrge liiklussagedusega Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee vastavas piirkonnas, mistõttu teenib kõikidele ohutusnõuetele vastava I klassi maantee ehitamine enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse eritasandilised liiklussõlmed ja risted, kogujateed, mahasõidud ning projekti käigus teostatud keskkonnamõjude hindamise tulemustele vastavad leevendusmeetmed (ökoduktid, müratõkkeseinad). Kaaludes üldist huvi kõnealuse teelõigu ehitamiseks ja sundvõõrandatava kinnisasja omaniku huvi (omandi puutumatus, erandkorras kinnisasja sundvõõrandamine õiglase ja kohese hüvitise eest), jõuti järeldusele, et on täidetud KASVSist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Kooskõlas KASVSi § 2 lõikega l on omaniku nõusolekuta kinnisasja võõrandamise eelduseks kohese ja õiglase hüvitise maksmine. Õiglase hinna all mõistetakse asja harilikku väärtust ehk kohalikku keskmist müügihinda (turuhinda) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundvõõrandamismenetluse raames läbi viidava erakorralise hindamise eesmärk on kinnisasja hariliku väärtuse määramine (Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määruse nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“ punkt 20). Maanteeamet lähtus kinnisasja omanikuga peetud läbirääkimistel Osaühingu Kinnisvaraekspert eksperdihinnangust nr 1204-4618-27/MTR, mis määras võõrandatava kinnisasja turuväärtuse. Sundvõõrandatava kinnisasja erakorraline hindamine viiakse läbi ning sundvõõranditasu ja hüvitise suurus määratakse vastavalt KASVSis sätestatule. Kinnisasja omanikul säilib õigus eemaldada sundvõõrandatavalt kinnisasjalt olulisi osi, päraldisi ja vilju enne Eesti Vabariigile valduse üleandmist. Kinnisasja osaline sundvõõrandamine ei takista kinnisasja allesjäävate osade senisel sihtotstarbel kasutamist. KASVSi § 3 lõike 4 kohaselt on sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui teeprojekt on koostatud kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu ehitamine uuel trassil I klassi maanteena kajastub Kõue Vallavolikogu 26. aprilli 2001. a määrusega nr 25 kehtestatud Kõue valla üldplaneeringus, samuti Harju maavanema 19. aprilli 1999. a korraldusega nr 1682-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus. Kõue Vallavolikogu võttis 27. septembri 2012. a otsusega nr 157 vastu Kõue valla üldplaneeringu, mille koostamise aluseks oli Kõue Vallavolikogu 25. jaanuari 2007. a otsus nr 58. Kõue valla uut üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud. 4. AVALIKULT KASUTATAVA TEE ASUKOHA KINNITAMINE1 KASVSi § 12 lõike 11 alusel kinnitada riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu avalikult kasutatavate teede asukohad vastavalt ehitusloa väljastaja heakskiidetud eelprojektile. 5. SUNDVÕÕRANDAMISE OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KASVSi § 2 lõikest 2, § 3 lõike 1 punktist 7 ja § 12 lõikest 1: sundvõõrandada Eesti Vabariigile Harju maakonnas Kõue vallas Silmsi külas asuvast Kaasiku kinnisasjast (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr 5424202, katastritunnus 36302:002:0310, pindala 10,57 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; katastritunnus 36302:002:0077, pindala 4,52 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanik A. P., elukoht Harju maakond) katastriüksusest 36302:002:0077 ca 341 m² suurune osa vastavalt riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Kose–Võõbu teelõigu ja Võõbu–Mäo teelõigu eelprojektile. Nimetatud kinnisasja äralõike pindala on määratud plaaniliselt ning võib muutuda täppismõõdistamise käigus. 6. SUNDVÕÕRANDISAAJA Määrata riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeamet (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn), kellel korraldada KASVSis ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas sundvõõrandatava kinnisasja vormistamine Eesti Vabariigi omandina, sundvõõranditasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundvõõranditasu väljamaksmine. 7. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud korras ja tähtajal (HKMSi §-s 46 on sätestatud kaebetähtajad) esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule. 8. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Riigipoolsel sundvõõrandisaajal Maanteeametil teha korraldus punktis 5 nimetatud isikule teatavaks KASVSi § 12 lõikes 2 nimetatud korras. 1 Projektiga on võimalik tutvuda Maanteeametis aadressil Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn. Projekti ülevaade on avaldatud elektrooniliselt Maanteeameti veebilehel http://www.mnt.ee/index.php?id=11678.