Vabariigi Valitsus — Maa munitsipaalomandisse andmine — RT III, 2013, 1

Korraldus kehtestatakse vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 6 ja § 28 lõike 1 punktidele 4 ja 7 ja lõikele 2 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haapsalu Linnavolikogu 25. mai 2012. a otsuse nr 160 alusel on Haapsalu Linnavalitsus esitanud 20. juuni 2012. a kirjaga nr 4.3-4/1821, täiendatud 14. septembri 2012. a kirjaga nr 4.3-4/1821, keskkonnaministrile taotluse Lääne maakonnas Haapsalu linnas asuvate Holmi kallas 5 maaüksuse (pindala 13 385 m2, sihtotstarve – 30% ärimaa, 35% tootmismaa ja 35% ühiskondlike ehitiste maa) ja Holmi kalda lõik 2 maaüksuse (pindala 9119 m2, sihtotstarve – transpordimaa) Haapsalu linna munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt maa asendiplaanidele1. Taotletavad maaüksused asuvad 16. juuni 1940. a seisuga osaliselt Haapsalu linnale kuulunud kinnistul. Tuginedes Haapsalu Linnavalitsuse 20. aprilli 2012. a korraldusega nr 250 kehtestatud detailplaneeringule, taotleb Haapsalu linn Holmi kallas 5 maaüksust munitsipaalomandisse linna omandisse jääva töökoja- ja klubihoonest ja sadamarajatistest koosneva väikesadama ja kergliiklustee ning Holmi kalda lõik 2 maaüksust sõidutee, kõnniteede ja parkla rajamiseks. Holmi kallas 5 maaüksusel hakkab olema võimalus tegeleda meretraditsioonide jätkamiseks vajalike oskuste koolitamisega, vanade puulaevade ehitamisega ja veespordiga ning korraldada avalikke üritusi. Maaüksusele kavandatakse ka ajalootuba Haapsalu purjetamise ja jääpurjetamise ajaloost. Holmi kallas 5 maaüksusele planeeritud tegevuste teenindamiseks kavandatakse ruumid söögikohale ja suveniiripoele ning mõned majutuskohad.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 1 antakse tasuta munitsipaalomandisse sama seaduse §-s 28 nimetatud maa. Maareformi seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa, sama lõike punkti 7 alusel 16. juuni 1940. a seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja praegu munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa. Maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel võib munitsipaalomandisse anda kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikku maad, mida ei ole nimetatud sama paragrahvi lõikes 1.

Kui ühe maaüksusena taotletakse munitsipaalomandisse nii maareformi seaduse § 28 lõike 1 punktis 1, 3, 4, 5, 7 või 8 nimetatud maad kui ka sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud maad, siis Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ § 2 lõike 2 kohaselt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise Vabariigi Valitsus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Väikesadama rajamine aitab kohalikul omavalitsusel täita seadusega talle pandud noorsootöö korraldamise ja huvikoolide ülalpidamise ülesannet, kuna väikesadama rajamine loob paremad tingimused purjespordikooli käivitamisele kaasaaitamiseks ja purjetamisvõistluste taaselustamiseks Haapsalus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 1 tulenevalt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega.

Täiskasvanute koolituse seaduse § 7 punktid 1 ja 2 sätestavad, et kohalikud omavalitsusorganid tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduslikku koolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega, ning toetavad töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust. Kohalik omavalitsus kavandab väikesadamasse luua võimalused merendusalaste kursuste läbiviimiseks täiskasvanute koolituseks ja töötute ümberõppeks.

Vastavalt spordiseaduse §-le 2 korraldavad ja edendavad sporti riik, kohaliku omavalitsuse üksused ja spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil. Kohalikul omavalitsusel on väikesadama väljaarendamisega võimalik toetada laste ja noorte purjespordi arengut ning algatada ja toetada tervist edendavaid projekte.

Teeseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 1 sätestab, et tee koosseisu kuulub muu hulgas teemaal asuv liiklemiseks kasutatav parkla. Teeseaduse § 14 kohaselt käsitatakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust ja teetööks nimetatakse sama seaduse §-s 17 sätestatud tee ehitamist, remontimist ja hooldamist. Teeseaduse § 25 lõige 3 sätestab, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega on teede ja parkla rajamine ning nende korrashoiu korraldamine omavalitsusüksuse ülesanne.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus lisaks sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. Kuna väikesadama väljaarendamisega on võimalik tutvustada ja hoida Haapsalu meretraditsioone, kuulub väikesadama rajamise korraldamine omavalitsusüksuse ülesannete hulka.

Eeltoodust lähtuvalt on Holmi kallas 5 ja Holmi kalda lõik 2 maaüksuste vajalikkus Haapsalu linnale omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana põhjendatud.

3. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 6 ja § 28 lõike 1 punktidele 4 ja 7 ja lõikele 2 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ anda sotsiaalmaana, 16. juuni 1940. a seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja praegu munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva maana ning kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Haapsalu linna munitsipaalomandisse Lääne maakonnas Haapsalu linnas asuvad Holmi kallas 5 maaüksus (pindala 13 385 m2, sihtotstarve – 30% ärimaa, 35% tootmismaa ja 35% ühiskondlike ehitiste maa) ja Holmi kalda lõik 2 maaüksus (pindala 9119 m2, sihtotstarve – transpordimaa) vastavalt maa asendiplaanidele1. Holmi kallas 5 maaüksus antakse munitsipaalomandisse väikesadama ja kergliiklustee rajamiseks ning Holmi kalda lõik 2 maaüksus sõidutee, kõnniteede ja parkla rajamiseks.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates.

5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Keskkonnaministeeriumil teha korraldus Haapsalu Linnavalitsusele teatavaks.