Vabariigi Valitsus — Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 80, 1442

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 1993. a. määruse nr. 6 "Sotsiaalministeeriumi moodustamise kohta" (RT I 1993, 6, 98; 67, 959) punkt 2. Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS Sotsiaalminister Toomas VILOSIUS Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a. määrusega nr. 283 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Sotsiaalministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Gonsiori 29, EE0100 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive ja tööturu, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Sotsiaalministeerium riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamisel ja elluviimisel: 1) analüüsib ja jälgib rahva tervise seisundit ja sotsiaalset turvalisust, erinevate sotsiaalsete gruppide ja peretüüpide elatustaset, tervishoiusüsteemi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna olukorda, selgitab välja lahendamist vajavad probleemid ja töötab välja ettepanekud nende lahendamiseks; 2) analüüsib ja hindab riigis toimuvate majanduslike ja sotsiaalsete protsesside mõju elatustasemele ning töötab välja sotsiaalsete probleemide reguleerimiskavad; 3) koordineerib ja korraldab riiklike programmide elluviimist oma valdkonnas; 4) osaleb riigi sotsiaalarengu programmide väljatöötamises. 8. Sotsiaalministeerium rahvatervise ja arstiabi korraldamisel: 1) suunab, koordineerib ja korraldab elanikele arsti- ja ravimabi andmist, tervise edendamist, haiguste ennetamist, tervisekaitset ja nakkustõrjet; 2) suunab haiguste ennetamise, tervise edendamise, tervisekaitse, diagnostika ja ravi ajakohaste vormide rakendamist; 3) kujundab tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avalikku arvamust; 4) koordineerib meditsiinitehnika ja ravimite riiklikke tellimusi; 5) tagab ravimite kvaliteedi ja ohutuse kontrolli. 9. Sotsiaalministeerium tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamisel: 1) arendab koostöös tööturupartneritega töösuhteid ja kujundab palgapoliitikat; 2) suunab kvalifikatsioonistandardite riikliku süsteemi väljatöötamist ja korraldab koostöös Haridusministeeriumiga selle ellurakendamist; 3) korraldab tööturuteenuste osutamist ja töötute sotsiaalset kaitset; 4) kavandab ja teostab töökeskkonnapoliitikat, koordineerib riiklikku järelevalvet tööõiguse ja tööohutuse ning töötervishoiualaste õigusaktide nõuete täitmise üle; 5) korraldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Eesti Nõukogu tööd, korraldab selle tehnilist teenindamist, valmistab ette ILO konventsioone ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks ning esitab aruandeid konventsioonide täitmise kohta. 10. Sotsiaalministeerium sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamisel: 1) suunab, koordineerib ja korraldab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist; 2) koordineerib riiklikku lastekaitset; 3) korraldab lapsendamist, eestkostet ja hooldust; 4) täiustab erivajadustega isikute rehabilitatsioonisüsteemi nende integreerimiseks ühiskonda; 5) suunab ja korraldab sotsiaalkindlustuse liikide arendamist ning pensionide, toetuste ja hüvituste määramise süsteemi ja korra väljatöötamist; 6) suunab, koordineerib ja korraldab pikaajalise ja püsiva töövõimetuse arstlikku ekspertiisi. 11. Sotsiaalministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel: 1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist. 12. Sotsiaalministeerium teiste ülesannete täitmisel: 1) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 2) kogub, töötleb ja analüüsib valitsemisala puudutavat statistilist informatsiooni; 3) oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab teisi ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi ning teeb nendega koostööd; 4) haldab oma valdkonda kuuluvaid riigiasutusi, vaatab läbi hallatavate asutuste riigieelarvevahendite taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 5) koordineerib hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 6) suunab ja koordineerib tööalast koolitust oma valitsemisalas; 7) atesteerib tervishoiu-, sotsiaal- ja hoolekandetöötajaid; 8) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, teostab järelevalvet eelarvevahendite otstarbeka kasutamise üle ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 9) koordineerib ja korraldab infotehnoloogia kasutamist ja infotöötluse automatiseerimist oma valitsemisalas; 10) tellib valitsemisala arenguks vajalikke teadusuuringuid, korraldab nende tulemuste rakendamist; koordineerib ja korraldab teaduspoliitika elluviimist oma valitsemisalas; 11) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara riigivaraseaduse ja selle alusel kehtestatud korras; 12) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja asutuste tegevust riigivara valitsemisel ja majandamise korraldamisel ning investeeringute, riigihangete ja ehitustegevuse alal; 13) peab õigusaktidega kehtestatud korras registreid; 14) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras; 15) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. SOTSIAALMINISTER 13. Ministeeriumi juhib sotsiaalminister (edaspidi minister). 14. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele asutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi osakondade juhatajad ja töövaidluskomisjonide juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, ministeeriumi kantsleri ettepanekul sõlmib töölepinguid ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 13) moodustab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega; 14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse või selle alusel kehtestatud korras; 17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 15. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 16. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. IV. KANTSLER 17. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 18. Kantsler: 1) juhib töövaldkonna asekantsleri ja struktuuriüksuste juhatajate kaudu osakondade (välja arvatud tööosakond) ning kantslerile alluvate nõunike tööd; 2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministri tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piirides; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piirides; 17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid. 19. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piirides käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. 20. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 21. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded asekantslerile, viimase äraolekul ühele osakonnajuhatajatest. V. ASEKANTSLER 22. Ministeeriumi koosseisus on töövaldkonna asekantsleri ametikoht. 23. Töövaldkonna asekantsler: 1) juhib tööosakonna juhataja kaudu tööosakonna tööd ja koordineerib ametite juhtide kaudu töökeskkonda ja tööhõivet korraldavate ja tööturu teenuseid osutavate ametite tööd; 2) teeb ettepanekuid talle alluva osakonna juhatajale ja ametite juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piirides; 5) asendab kantslerit viimase äraolekul; 6) tagab riigi tööpoliitika ja programmide elluviimise järjepidevuse ja kohandab seda vastavalt poliitilistele muutustele; 7) koordineerib ja vajadusel suunab töövaldkonda kuuluvate kolmepoolsete nõukogude (töökaitse-, tööhõive- ja ILO nõukogu) tegevust; 8) korraldab töösuhteid koos sotsiaalpartneritega; 9) koordineerib töövaldkonda reguleerivate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusega; 10) valvab talle alluva osakonna ja ametite ülesannete täitmise üle; 11) täidab muid ministri ja kantsleri poolt antud ülesandeid. 24. Asekantsleri äraolekul asendab teda tööosakonna juhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 25. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluva osakonna juhatajale ja ametite juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. VI. OSAKONNAJUHATAJA 26. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti. 27. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 28. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 29. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 30. Ministeeriumi osakonnad on: 1) tervishoiuosakond, mis korraldab tervishoiu-, arstiabi- ja ravimabialast tegevust; 2) rahvatervise osakond, mis korraldab elanike tervise edendamise ja haiguste ennetamise alast tegevust; 3) sotsiaalse turvalisuse osakond, mis korraldab elanike sotsiaalse turvalisuse tagamiseks vajalikku tegevust; 4) tööosakond, mis koordineerib, suunab ja lahendab elanike tööhõive, tööturu ja töökeskkonna probleeme; 5) sotsiaalanalüüsi ja elustandardi osakond, mis analüüsib ja üldistab elanike elatustaseme muutusi, hindab elanikkonna sotsiaalset turvalisust ning koostab ülevaateid ministeeriumi valitsemisala olukorrast; 6) õigusosakond, mis koordineerib õigusaktide eelnõude koostamist, jälgib nende vastavust põhiseadusele ja seadustele ning nõustab juriidiliselt ministeeriumi juhtkonda; 7) informaatikaosakond, mis koordineerib ja korraldab infotehnoloogia kasutamist ja infotöötluse automatiseerimist; 8) välissuhete osakond, mis korraldab välissuhteid ministeeriumi valitsemisalas; 9) finants-eelarve osakond, mis koostab ministeeriumi eelarve eelnõu ja korraldab eelarve täitmist; 10) personali- ja koolitusosakond, mis korraldab ministeeriumi personalitööd, teenindab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas tööalast koolitust; 11) üldosakond, mis haldab ministeeriumi bilansis olevaid hooneid, peab arvestust ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üle ja korraldab sellekohast asjaajamist; 12) raamatupidamise osakond, mis korraldab raamatupidamisarvestust ja revisjoni ministeeriumi valitsemisalas; 13) kantselei, mis korraldab ministeeriumi asjaajamist, ministeeriumi poole pöörduvate isikute vastuvõtmist ning ministeeriumi dokumentide säilitamist ja arhiivi üleandmiseks ettevalmistamist. 31. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood. 32. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. 33. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites. VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 34. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. 35. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti. 36. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 37. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 38. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 39. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 40. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende endi nõusolekul. 41. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 42. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 43. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 44. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 45. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 46. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 47. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 48. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "SOTSIAALMINISTEERIUM". 49. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. Üldplangi kasutamine sätestatakse ministeeriumi asjaajamiskorras. 50. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punktis 22 ettenähtud korras. 51. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 52. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 53. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 54. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Sotsiaalminister Toomas VILOSIUS