Keskkonnaminister — Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise korra kehtestamine — RTL, 1997, 196, 1037
Statutory Text (1 Articles)
Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 111 lõike 9 alusel määran: 1. Kehtestada vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise kord (juurde lisatud). 2. Vee erikasutuse tasu kasseerijatel esitada Keskkonnaministeeriumile igal aastal 25. jaanuariks, 25. aprilliks, 25. juuliks ja 25. oktoobriks aruanne tasu laekumise, võlgnike hulga ja võlasumma kohta valdades ja linnades seisuga 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober. 3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 29. aprilli 1996. a. määruse nr. 27 "Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise korra kehtestamine" (RTL 1996, 58, 363) punktid 1 ja 2. 4. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1998. a. Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Kinnitatud keskkonnaministri 11. novembri 1997. a. määrusega nr. 83 Vee erikasutuse tasu arvutamise ja tasumise kord 1. Vee erikasutuse eest tasutakse veekogust ja põhjaveekihist alates 1. jaanuarist 1998. a. võetud veekoguste eest vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 209 (RT I 1997, 76, 1285) kehtestatud tasumääradele. Enne seda võetud veekoguste eest tasutakse Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a. määrusega nr. 116 (RT I 1996, 30, 601) kehtestatud tasumäärade kohaselt. 2. Vee erikasutuse eest tasutakse kvartalis tegelikult võetud veekoguste eest kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. 3. Vee erikasutuse eest tasuja esitab tasumise kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks asukohajärgsele maakonnale, Tallinnas Tallinna Keskkonnaametile ja Narvas Narva Keskkonnatalitusele andmed võetud veekoguste kohta ja tasu arvutuse veeliikide lõikes. Tasu arvutamisel korrutatakse igast veeliigist võetud veekogus vastava veeliigi tasumääraga. Kambriumi-vendi veekihi puhul arvestatakse tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatud veekogused eraldi. 4. Vee erikasutuse tasu kantakse veevõtmise asukohajärgse Keskkonnafondi osafondi eriarvele. Eriarve numbri, kuhu vee erikasutuse tasu kantakse, esitab veekasutajale asukohajärgne maakond, Tallinna Keskkonnaamet ja Narva Keskkonnatalitus. Laekunud summast kantakse 50% vee erikasutuse asukohajärgse valla või linna eelarvesse. Veevõtmisel piiriveekogudest laekub kogu erikasutuse tasu Keskkonnafondi. 5. Riiklikud keskkonnateenistused, Tallinna Keskkonnaamet ja Narva Keskkonnatalitus kontrollivad vee erikasutuse tasu arvutamise õigsust ja laekumist ning peavad sellekohast arvestust. Kolme kuu möödumisel nõuavad nimetatud institutsioonid tähtajaks tasumata vee erikasutuse tasu koos veeseaduse kohase viivisega (0,15% ööpäevas) sisse kohtu korras. 6. Vee erikasutuse eest tasu arvutamise ja tasumisega tekkivate vaidluste ja lahendamata küsimuste korral pöördutakse avalduse või kaebusega Keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaministeerium on kohustatud avalduse või kaebuse läbi vaatama, tegema selle kohta motiveeritud otsuse ja vastama avalduse või kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul. Keskkonnaministril on õigus seda tähtaega pikendada, kui selleks on põhjendatud vajadus.