Kultuuriminister — „Elamu fassaad Tartu Raekoja plats 3, 19. saj“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2021, 10

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 4 ning lõike 2 alusel. Lõpetan ehitismälestise „Elamu fassaad Tartus Raekoja plats 3, 19. saj.“ (kultuurimälestiste registri number 6897; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Küüni tn 1//Raekoja plats 3, KÜ 79507:056:0002) kultuurimälestiseks olemise.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamise andmed kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmed ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus „Elamu fassaad Tartus Raekoja plats 3, 19. saj.“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 14 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 6897). Raekoja plats 3 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal Raekoja platsi äärde jääval krundil ja on praegu kasutusel büroohoonena. Selle omanik on Tartu linn. Raekoja plats 3 hoone ehitati 18. sajandi lõpus. Tegu oli kolmekorruselise kivimajaga, millel oli kõrge esinduslik rusteeritud esimene korrus ning madal väikeste akendega kolmas korrus. Hoonet ilmestas platsi poole jääv sammastega rõdu ning teise ja kolmanda korruse vahelised ristkülikukujulised ehispinnad. 19. sajandi teisel poolel asendati Raekoja platsi poolse sissepääsu ees asunud sammasportikus õhulise malmrõduga. 1920.–1930. aastatel suurendati esimese korruse aknaid vitriinakendeks ning nende kõrvale lisati ukseavasid. II maailmasõjas sai Raekoja plats 3 hoone kannatada, säilisid vaid müürid. 1947. aasta taastamisprojekti järgi taastati hoone fassaadid, Küüni tänava poolne väravaava ning Raekoja platsi pool paiknev sammastel rõdu ligilähedaselt 19. sajandi välisilmele, mis tähendas ka rõdu kujundamist kunagise sammasportikuse ainetel. Hoonele lisati neljas korrus ja katuseuugid. 1961. aastal tehti Raekoja platsi poolsele katusele akendega väljaehitus. Praegu on hoonel kõrge sokkel, esimese korruse osas täisrustika, esimese ja teise korruse vahekarniis ning teise ja kolmanda korruse vahel paiknevad akantusmotiividega ehistahvlid. Mõlemat tänavapoolset fassaadi ilmestavad teise korruse keskmiste akende kohal paiknevad kolm frontooni. Raekoja platsi poolset külge ilmestab poolsammastele toetuv rõdu. Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures ka mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Raekoja plats 3 hoone fassaad tehnilise seisukorra kriteeriumile – tehniline seisukord on hea. Hoone vastab osaliselt originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile ning ei vasta selektiivsuse kriteeriumile. Raekoja plats 3 hoone fassaad on algupäraselt olnud mõjutatud mõnest tsaariaegsest tüüpprojektist, milliseid ehitati Tartu Raekoja platsile 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimeses pooles mitmeid. Raekoja plats 3 on nii ehitusstiililt kui ka ehitusajalt kõige sarnasem Raekoja plats 6 hoonega (mälestis, reg-nr 6899), viimane on aga säilinud algupärasemalt ning on kaitse alla võetud terve hoonena, mitte fassaadina. Ka teised samast ajast pärinevad Raekoja platsi äärsed endised linnaelamud, mis on riikliku kaitse all (Raekoja plats 8, 12, 16 ja 18), on esinduslikumad ja paremini säilinud näited selle ajastu ehitusstiilist või tüüpfassaadist kui Raekoja plats 3. II maailmasõja purustuste tagajärjel säilisid originaalsubstantsist vaid hoone müürid ning fassaadide detailid taastati pärast sõda. Ehitismälestise kriteeriumitest on Raekoja plats 3 hoone fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, interjööri säilivuse, ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse, ansamblilisuse ja sümboolse tähenduse kriteeriumid. Hoone fassaadide rajamisaegne arhitektuurne lahendus ei ole terviklikult säilinud. Fassaadid taastati küll 19. sajandi ilmele ligilähedaselt, kuid Raekoja platsi poolsele küljele lisatud katuse väljaehitis moonutab üldilmet ning ka taastatud sammastega sissepääs ei vasta algupärasele sammasportikusele. Seepärast vastab mälestis arhitektuuriväärtuse kriteeriumile vaid vähesel määral. II maailmasõjas said katusekonstruktsioonid ja interjöör oluliselt kannatada ning need ei ole originaalkujul säilinud, mistõttu ei vasta objekt ehitismälestise interjööri säilivuse kriteeriumile. Raekoja plats 3 fassaad vastab ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse ja ansamblilisuse kriteeriumitele, sest hoone moodustab koos ümbritsevate samast ajastust pärinevate ehitistega tervikliku ansambli ja ühtse kvartali. Raekoja platsi ülejäänud hoonestuse puhul on ümbritsev ajalooline toetav keskkond hästi säilinud. Objekt vastab ka sümboolse tähenduse kriteeriumile, sest on seotud koha planeeringu ja arenguga ning on osa paigamälust. Raekoja plats 3 fassaad esindab Tartus sõjapurustuste järel aset leidnud mastaapset hoonete taastamist, mille eest seisis linnaarhitekt Arnold Matteus. Tallinnas ja Pärnus lubati samas seisukorras hooneid, kus olid säilinud vaid välismüürid, taastada minimaalselt, Narvas üldse mitte. Südalinna fassaadide taastamine on Tartus oluline linnaehituslik kihistus ja taastatud fassaadid väärivad säilitamist. Samas ei toeta Muinsuskaitseamet fassaadide kaitsmist iseseisvate mälestistena. Fassaade võeti iseseisva ehitismälestisena kaitse alla varasema muinsuskaitseseaduse alusel, mis ei võimaldanud hoone täies mahus kaitse alla võtmisel teha leevendusi näiteks sisetöödele. Tänapäeva muinsuskaitse lähtub aga põhimõttest, et ehitismälestisena riiklikku kaitset rakendades tuleks hoonet käsitleda tervikuna, st käsitleda tuleks nii eksterjööri kui ka interjööri. Kuna Raekoja plats 3 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on hoonet tervikuna käsitledes sobivaim meede selle säilimise tagamiseks muinsuskaitseala hoonena. Seetõttu on põhjendatud lõpetada fassaadide kultuurimälestiseks olemine ehitiste puhul, mis asuvad muinsuskaitsealadel, sest topeltkaitse ei ole mõistlik ega vajalik. Arvestades Raekoja plats 3 hoone fassaadi vastavust olulistele kriteeriumitele vähesel määral ja eelkõige seda, et hoone taastati pärast II maailmasõda muudetud kujul, on põhjendatud Raekoja plats 3 hoone fassaadi mälestiseks olemine lõpetada. Kuivõrd muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuded kehtivad muu hulgas kõikidele fassaadidele, ei ole fassaadide puhul muinsuskaitsealal topeltkaitse (lisaks muinsuskaitseala hoonena ka mälestisena fassaadi osas) põhjendatud. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise protsessi käigus vaatas Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmed on ka Tartu Linnavalitsuse esindajad, üle muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Raekoja plats 3 hoone kultuurimälestiseks olemise lõpetamist. Muinsuskaitseamet kaalus Raekoja plats 3 fassaadi mälestiseks olemise asjaolusid ja hindas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele, et selgitada välja, kas hoone fassaadi jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud. Analüüsi tulemusena jõudis Muinsuskaitseamet järeldusele, et Raekoja plats 3 fassaadi mälestiseks olemine on põhjendatud lõpetada. Lähtudes asjaolust, et fassaad vastab olulistele kriteeriumitele vaid vähesel määral ning toetudes ka ehitismälestiste eksperdinõukogu 05.07.2021 seisukohale, otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestiseks olemise lõpetamise menetluse. Muinsuskaitse Nõukogu arutas Raekoja plats 3 fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu kahel korral, 29.10.2021 ja 17.11.2021 ning toetas mälestiseks olemise lõpetamist.