Kultuuriminister — „Elamu fassaad Tartus Rüütli 23, 19. saj.“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2021, 9

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 4 ning lõike 2 alusel. Lõpetan ehitismälestise „Elamu fassaad Tartus Rüütli 23, 19. saj.“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 6937; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Magasini tn 10 // Rüütli tn 21 // 23, KÜ 79501:002:0121).

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamise andmed kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmed ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus „Elamu fassaad Tartus Rüütli 23, 19. saj.“ tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 54 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 6937). Rüütli 23 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on kasutuses büroo- ja ärihoonena ning kuulub ettevõttele OÜ Rüütli Majad. Pärast 1775. aasta Tartu tulekahju, mis hävitas kinnistul oleva hoonestuse, ehitati tänase Rüütli 23 asukohale ühekorruseline maja. 1893. aasta projekti järgi ehitati elumaja kahekorruseliseks. Ümberehitatud maja esifassaadi ilmestasid simsid, seinapinnalised profileeritud pilastrid, profileeritud katusekarniis ja akende piirdelauad, akende pealsed karniisid ning teise korruse akende alused ehiskassetid. Projekti järgi oli hoonel vaid üks Rüütli tänavale avanev ja parempoolses servas paiknev välisuks. II maailmasõjas sai Rüütli 23 hoone oluliselt kannatada, kuid esifassaad jäi siiski suures osas terveks. 1947. aasta taastamisprojekti kohaselt olid hoonest osaliselt säilinud tellisseinad, tulekindlad trepikojad ning kohati keldri- ja esimese korruse vahelagi. Sõjajärgse linnaplaaniga määrati Rüütli 23 hoone taastatavaks ja sinna planeeriti korterid. Taastamise käigus viidi esifassaadi sissepääs hoone keskteljele. 1960. aasta projekti alusel ehitati hoonele peale kolmas korrus. Hiljem on fassaadi paremasse serva lisandunud täiendav välisuks. Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures ka mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Rüütli 23 hoone fassaad tehnilise seisukorra kriteeriumile ja osaliselt originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumitele, kuid mitte selektiivsuse kriteeriumile. Hoone tervikuna ja selle fassaad on küll heas tehnilises seisukorras, kuid Rüütli 23 terviklik arhitektuurne lahendus ei ole säilinud ning see ei ole esinduslikum ega paremini säilinud näide 19. sajandi lõpust pärineva historitsistlikus stiilis rikkama linnakodaniku elamust. Ka lihtsustatud kujul taastatud dekooriga esifassaad ei esinda võrdluses teiste ligilähedaste hoonetega historitsistliku ehituskunsti autentselt säilinud ega väärikat näidet. Ehitismälestise kriteeriumitest on Rüütli 23 fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, autentsuse, interjööri säilivuse, ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse, ansamblilisuse ja sümboolse tähenduse kriteeriumid. Rüütli 23 fassaad on tänavalt hästi vaadeldav ning see on säilinud toetavas ajaloolises keskkonnas, samuti moodustab see kolme Raekoja platsi poole jääva ehitisega ühtse ansambli. Seega vastab mälestis nii ümbritseva ajaloolise keskkonna säilivuse kui ka ansamblilisuse kriteeriumitele. Kuigi hoone ja selle fassaadi rajamisaegne arhitektuurne lahendus ei ole säilinud, on kahe esimese korruse ulatuses esifassaad sarnane 19. sajandi projekti joonistele ning vastab seega vähesel määral arhitektuuriväärtuse kriteeriumile. Mälestis vastab autentsuse kriteeriumile vaid osaliselt, sest fassaadi dekoratiivelemendid on taastatud küll sarnaselt algupärasega, kuid lihtsustatud kujul ega oma piirkonna või linnaruumi mõistes olulist silmapaistvat mõju ega sümboolset tähendust. Hoone interjöör hävis II maailmasõjas, mistõttu ei vasta objekt ehitismälestise interjööri säilivuse kriteeriumile. Rüütli 23 hoone fassaadi kultuuriväärtuslik tähtsus seisneb peamiselt selles, et see moodustab ühtse ansambli Rüütli 17, 19 ja 21 hoonetega ning on osa säilinud ajaloolisest ruumilisest keskkonnast. Samuti on Rüütli 23 hoone näide mastaapsest hoonete taastamisest sõjajärgses Tartus. Südalinna fassaadide taastamine on Tartus oluline linnaehituslik kihistus ja taastatud fassaadid väärivad säilitamist. Samas ei toeta Muinsuskaitseamet fassaadide kaitsmist iseseisvate mälestistena. Fassaade võeti iseseisva ehitismälestisena kaitse alla varasema muinsuskaitseseaduse alusel, mis ei võimaldanud hoone täies mahus kaitse alla võtmisel teha leevendusi näiteks sisetöödele. Tänapäeva muinsuskaitse lähtub aga põhimõttest, et ehitismälestisena riiklikku kaitset rakendades tuleks hoonet käsitleda tervikuna, st hinnata tuleks nii eksterjööri kui ka interjööri. Kuna Rüütli 23 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on hoonet tervikuna käsitledes sobivaim meede selle säilimise tagamiseks muinsuskaitseala hoonena. Seetõttu on põhjendatud lõpetada fassaadide kultuurimälestiseks olemine ehitiste puhul, mis asuvad muinsuskaitsealadel, sest topeltkaitse ei ole mõistlik ega vajalik. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise protsessi käigus vaatas Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmed on ka Tartu Linnavalitsuse esindajad, üle muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Rüütli tn 23 hoone kultuurimälestiseks olemise lõpetamist. Selleks, et selgitada välja, kas hoone fassaadi jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud, hindas Muinsuskaitseamet 2021. aasta juulis Rüütli tn 23 mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele. Kriteeriumite analüüs jõudis järeldusele, et Rüütli 23 hoone fassaadi mälestiseks olemine on põhjendatud lõpetada, sest tegemist ei ole väärtuslikuma näitega historitsistlikust rikkama linnakodaniku elumaja fassaadist. Muinsuskaitseamet kaalus Rüütli 23 hoone fassaadi mälestiseks olemise asjaolusid ja hindas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele. Enne Rüütli 23 hoone mälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamist küsis Muinsuskaitseamet 06.07.2021 sellekohast arvamust hoone omanikult OÜ Rüütli Majad ning tutvustas Muinsuskaitseameti koostatud Rüütli 23 hoone riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamist. Mälestise omanik teavitas Muinsuskaitseametit, et tal puuduvad vastuväited Rüütli 23 hoone fassaadi kultuurimälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamise kohta ning ta nõustub selle kultuurimälestiseks olemise lõpetamisega. Lähtudes asjaolust, et fassaad vastab olulistele kriteeriumitele vaid vähesel määral ning toetudes ka ehitismälestiste eksperdinõukogu 05.07.2021 seisukohale, otsustas Muinsuskaitseamet algatada mälestiseks olemise lõpetamise menetluse. Arvestades Rüütli 23 hoone fassaadi vastavust ehitismälestise kriteeriumitele vaid vähesel määral ja eelkõige seda, et hoonele on 1960ndatel lisatud kolmas korrus, on põhjendatud Rüütli 23 hoone fassaadi mälestiseks olemine lõpetada. Kuivõrd muinsuskaitseseadusega muinsuskaitsealale sätestatud nõuded kehtivad muu hulgas kõikidele fassaadidele, ei ole fassaadide puhul muinsuskaitsealal topeltkaitse põhjendatud. 03.09.2021 tutvustas Muinsuskaitseamet Rüütli 23 hoone mälestiseks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu hoone omanikule Rüütli Majad OÜ ja Tartu Linnavalitsusele. Mälestise omanik täiendavat arvamust ei esitanud, Tartu Linnavalitsus esitas nõustuva arvamuse. Muinsuskaitse Nõukogu arutas Rüütli 23 fassaadi mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu kahel korral, 29.10.2021 ja 17.11.2021 ning toetas mälestiseks olemise lõpetamist.