Kultuuriminister — „Puitelamu Tartus Tiigi 5, 19. saj.“ kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2021, 6

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 4 ning lõike 2 alusel. Lõpetan ehitismälestise „Puitelamu Tartus Tiigi 5, 19. saj.“ kultuurimälestiseks olemise (kultuurimälestiste registri number 6992; asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tiigi tn 5, katastrikood 79507:031:0011).

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamise andmed kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmed ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks olemise lõpetamise põhjendus Tiigi 5 puitelamu tunnistati ehitismälestiseks kultuuriministri 20.03.1997 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 109 ja on kantud kultuurimälestiste registrisse (numbriga 6992). Tiigi 5 elamu asub Tartus, Toomemäge ümbritseva endise vallikraavi lõunanõlval. 19. sajandi alguses, kui Toomemägi läks ülikooli valdusesse, jagati sellega piirnev endine linnakindlustuste ja vallikraavi ala praeguste Vallikraavi, Tiigi, Veski ja Jakobi tänavate vahel krundirendimaadeks ülikooli teenistujatele ja professoritele. Esialgu aiakruntidena välja jagatud kinnistutele hakati ehituslube andma 1830.–1840. aastatel ning jõudsamini hakati sinna ehitama alles 19. sajandi teisel poolel. Vallikraavi, Pepleri ja Tiigi tänavate vahelise ala krundid kuulusid suures osas vendadele Oettingenidele ja nende sõpradele, kes püstitasid sinna mitu villat ja ka väiksemaid puitelamuid. Sel moel kerkis Vallikraavi tänava äärde hulgaliselt uusi villasid, kus aedades asetsevad majad olid omavahel ühenduses maaliliselt looklevate teeradadega. Praeguseni on nendest hoonetest säilinud Pepleri 4, Tiigi 11, Tiigi 5 ja Vallikraavi 16 hooned. Tiigi 5 elamu asub kinnistul, mis kuulus alates 1873. aastast professor Georg von Oettingenile. Tiigi 5 valmis 19. sajandi II poolel, tõenäoliselt 1874. aastal. Kahekorruseline hoone oli ristkülikukujulise põhiplaani ja katusealuse poolkorrusega puitvilla, mida ilmestasid puitpitsist dekoorielemendid ja puulõikedetailid. 1878. aastal kavandati villa idaküljele madalam juurdeehitus lahtise veranda ning vintskappidega. 1914. aasta linnaplaanilt on näha, et lisandunud on veel kaks verandat. 1924. aastast pärineva projekti järgi ehitati hoone esiküljele kivist trepikoda. 1954. aastast pärineval Tiigi 5 majavalduse plaanil ei ole aga enam näha hoone juurde kuulunud kolme verandat. Hilisemal ajal on hoonet veelgi ümber ehitatud, muudetud on idapoolse hoonemahu katusel paiknenud vintskappide kuju jms. Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise, sealjuures ka mälestiseks olemise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab Tiigi 5 puitelamu tehnilise seisukorra kriteeriumile ning ainult osaliselt selektiivsuse ja originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumitele. Tiigi 5 puitelamu on rahuldavas tehnilises seisukorras. Hoone on küll Tartu puitpitsarhitektuuri näide ning ajaloolise piirkonna mälu kandja, kuid võrreldes teiste sarnaste kaitse all olevate puidust kortermajadega ei ole tegu hästi säilinud 19. sajandi puitelamu näitega. Originaalsubstantsi on säilinud mõningal määral, näiteks on osaliselt alles algupärased puulõikedetailid ja laudis ning üksikud detailid interjööris. Ehitismälestise kriteeriumitest on Tiigi 5 hoone mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel määravad arhitektuuriväärtuse, autentsuse, interjööri säilivuse, ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivuse ja ansamblilisuse ning sümboolse tähenduse kriteeriumid. Tiigi 5 puitelamu vastab arhitektuuriväärtuse ja autentsuse kriteeriumile vähesel määral, sest säilinud on vaid põhimahud. Algupäraselt oli tegu tüüpilise historitsistliku puitpitsvillaga, kuid praeguseks ei ole hoone verandad jms säilinud. Ka hoone interjööris on säilinud väga üksikud detailid (paar siseust, puidust treitud pulkadest piirdega trepikoja trepp ja kohati algupärased põrandalauad, aknaraamid ja kremooni käepide), mistõttu vastab objekt sellele kriteeriumile vaid vähesel määral. Hoone vastab osaliselt ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivuse ja ansamblilisuse kriteeriumitele. Tiigi 5 on jäänud Tiigi tänava äärde ehitatud nõukogudeaegsete paneelmajade varju, mistõttu ei ole puithoone enam Tiigi tänavalt linnaehituslikult tunnetatav objekt autentses keskkonnas. Ajaloolise hoonestusmiljöö seisukohast on elamu Toomemäelt ja endisest vallikraavist vaadatuna säilinud toetavas keskkonnas – säilinud on samast ajastust pärinevad Tiigi 11, Pepleri 4 ja Vallikraavi 16 majad. Sümboolse tähenduse kriteeriumile vastab hoone samuti, sest tegu on piirkonna kultuuriloo, planeeringu ja arenguga seotud ehitisega. Tiigi 5 hoone kultuuriväärtus seisneb peamiselt selles, et see markeerib piirkonna kujunemislugu ja on osa kunagisest planeeringust. Kuna Tiigi 5 hoone asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, on võimalik selle väärtust hoida Tartu vanalinna muinsuskaitseala säilimist tagavate tingimustega. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel koostab Muinsuskaitseamet Tartu muinsuskaitseala kaitsekorda. Kaitsekorra koostamise protsessi käigus vaatas Tartu muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmed on ka Tartu Linnavalitsuse esindajad, üle muinsuskaitsealasse jäävad kultuurimälestised ning tegi ettepaneku kaaluda Tiigi 5 hoone mälestiseks olemise lõpetamist. Lähtudes kaitsekorra töörühma ettepanekust vaatasid 26.01.2021 Muinsuskaitseameti ja Tartu Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse esindajad koos osade korteriomanikega hoone üle. Enne Tiigi 5 hoone mälestiseks olemise lõpetamise menetluse algatamist küsis Muinsuskaitseamet 20.04.2021 sellekohast arvamust Tiigi 5 korteriühistult ning tutvustas Muinsuskaitseameti koostatud Tiigi 5 hoone riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamist. Korteriühistu arvamust ei esitanud. Muinsuskaitseamet kaalus Tiigi 5 mälestiseks olemise asjaolusid ja hindas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldusele, et selgitada välja, kas hoone jätkuv ehitismälestiseks olemine on põhjendatud. Analüüsi tulemusena jõudis Muinsuskaitseamet järeldusele, et Tiigi 5 hoone kriteeriumitele vastavus on valdavalt osaline ja madala kaaluga, hoone algupärane arhitektuurne lahendus on suurel määral muutunud ning tegu ei ole dekoorilt esinduslikuma puitelamu näitega, mistõttu ei ole Tiigi 5 villa riiklik kaitse põhjendatud. Ka Muinsuskaitseameti juures tegutseva ehitismälestiste eksperdinõukogu 07.06.2021 seisukoha järgi ei vasta Tiigi 5 hoone riikliku kaitse eeldusele. 16.07.2021 tutvustas Muinsuskaitseamet Tiigi 5 hoone mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu hoone omanikele ja Tartu Linnavalitsusele. Tartu Linnavalitsus esitas nõustuva arvamuse kirjalikult, korteriühistu ja korteriomanikud (peale kahe) suuliselt. Muinsuskaitse Nõukogu arutas Tiigi 5 mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu kahel korral, 29.10.2021 ja 17.11.2021 ning toetas mälestiseks olemise lõpetamist.