Vabariigi Valimiskomisjon — Henri Kaselo kaebuse läbivaatamine — RT III, 2020, 1

Kaebuse asjaolud Tartu Linnavolikogu 13. veebruari 2020 otsusega nr 222 kinnitati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud linnavolikogu liige Asko Tamme Tartu Linnavalitsuse liikmeks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 19 lõike 2 punkt 1 näeb ette, et volikogu liikme volitused peatatakse, kui volikogu liige on samas vallas või linnas kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks. KOKS § 20 lõike 1 kohaselt astub volikogu liikme volituste peatumise korral tema asemele volikogu asendusliige. 18. veebruaril 2020 võttis Tartu Linna Valimiskomisjon vastu otsuse nr 11 „Tartu Linnavolikogu liikme Asko Tamme volituste peatamine ja asendusliikme määramine“, millega peatas volikogu liikme Asko Tamme volitused. Esimene asendusliige Sotsiaaldemokraatliku Erakonna asendusliikmete nimekirjas oli Jaan Õunapuu, kelle püsiv elukoht ei olnud enam Tartu linnas. Järgmine asendusliige Sotsiaaldemokraatliku Erakonna asendusliikmete nimekirjas oli Henri Kaselo. Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asunud Henri Kaselo püsiv elukoht 18. aprillist 2018 kuni 7. veebruarini 2020 Tartu linnas. Alates 8. veebruarist 2020 on rahvastikuregistri andmetel tema püsiv elukoht taas Tartu linn. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha nõudest lähtuvalt ei saanud Jaan Õunapuu ega Henri Kaselo otsuse kohaselt Tartu Linnavolikogu töös osaleda. Ülaltoodust tulenevalt määras Tartu Linna Valimiskomisjon volikogu liikmeks Ants Johansoni, kes oli Henri Kaselost järgmine asendusliige Sotsiaaldemokraatliku Erakonna asendusliikmete nimekirjas. Kaebuse sisu 19. veebruaril 2020 esitas Henri Kaselo kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile, milles ta vaidlustas Tartu Linna Valimiskomisjoni 18. veebruari 2020 otsuse nr 11 „Tartu Linnavolikogu liikme Asko Tamme volituste peatamine ja asendusliikme määramine“ ja taotles enda määramist Tartu Linnavolikogu asendusliikmeks. Henri Kaselo nendib, et nimetatud otsuse järgi ei määratud teda linnavolikogu liikmeks hoolimata asjaolust, et ta oli otsuse tegemise ajal Tartu linna elanik. Kaebuse kohaselt oli ta varem olnud registreeritud kõigepealt Ruhnu valla ja seejärel Tallinna linna elanikuks. Henri Kaselo väidab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ei ole sätestatud, et volikogu asendusliikme elukoht peab olema sama omavalitsus kogu selle aja jooksul kui ta volikogu liige ei ole. Seaduses kehtib antud nõue ainult volikogu liikme puhul kui elukoha muutusega volitused lõppevad. Asendusliikmel aga ei saagi olla volitusi enne kui valla või linna valimiskomisjon vastava otsuse teeb. Seetõttu ei ole ka sobilik Tartu Linna Valimiskomisjoni põhjendus Riigikohtu varasema otsuse (3-4-1-17-10, punkt 27) näitel. Arvestades varasemat praktikat asendusliikmete määramisel teistes Eesti omavalitsustes (nt Tallinna linnas, Valjala vallas jt omavalitsustes), kus asendusliikmeteks on määratud inimesi, kes on vahetult enne elanud teistes omavalitsustes, leiab kaebaja, et antud otsus on tema suhtes diskrimineeriv ning vastuolus Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta põhimõtetega (nt artikkel 20 ja 45). Eesti Vabariigis peaks seadusloome rakendamine ja tõlgendamine olema ühtne ning mitte erinema piirkonniti. Kaebaja väidab, et tal on õigustatud ootus, et seadust ei tõlgendata tema puhul teisiti kui on olnud varasem praktika. Tartu Linna Valimiskomisjoni seisukoht Tartu Linna Valimiskomisjon on vaidlustatud otsuses seisukohal, et Henri Kaselo püsiva elukoha muutus perioodil 18. aprillist 2018 kuni 7. veebruarini 2020, mil tema elukohaks ei olnud rahvastikuregistri andmetel enam Tartu linn, tõi enesega kaasa tema väljalangemise Tartu Linnavolikogu asendusliikmete nimekirjast. Vastupidine järeldus ei oleks kooskõlas seaduse, Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtade ja Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on leidnud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014 otsust asjas nr 3-4-1-47-14), et volikogu liige peab ka volituste peatumise ajal vastama KOKS-is volikogu liikmele esitatavatele nõuetele. Tartu Linna Valimiskomisjon leiab, et peatunud volitustega volikogu liikme staatus on sarnane asendusliikme staatusele. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud alus kehtib Tartu Linna Valimiskomisjoni hinnangul samamoodi ka asendusliikme suhtes. Volikogu liikme ja asendusliikme erinev kohtlemine ja asendusliikmele põhjendamatu eelise andmine ei ole põhjendatud ega kooskõlas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014 otsuse asjas nr 3-4-1-47-14 seisukohtadega. Näiteks oleks ebamõistlik tõlgendus, kus volikogu liikme volitused lõppeksid enne tähtaega seoses isiku püsiva elukoha muutusega (KOKS § 18 lõige 1 punkt 3), kuid asendusliige saaks sama õigusliku aluse esinemisest hoolimata volikogu liikmeks. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste lõppemise aluse eesmärk on sarnane püsiva elukoha nõudega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimisel. Ka Vabariigi Valimiskomisjon on väljendanud seisukohta (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014 otsust asjas nr 3-4-1-47-14, punkt 17), et KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (vt KOVVS § 5 lõiked 1 ja 5). Nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse mõttega on kooskõlas, et isik, kes on kaotanud hääletamis- ja kandideerimisõiguse selles vallas või linnas, kaotab volikogu liikmelisuse, seda ka juhul, kui ta muudab hiljem uuesti püsivat elukohta (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. oktoobri 2014 otsust asjas nr 3-4-1-47-14, punkt 32). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb arvestada ka seda, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste teel valitakse volikogu, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, st viib täide iseotsustamist. N-ö iseotsustajateks saavad olla kohalikud elanikud ise. Isikul, kes esitab riiklikule registrile oma elukohaks aadressi, mis asub mujal kui selles kohaliku omavalitsuse üksuses, ei saa olla mõistlikku ootust, et riik või kohalik omavalitsus näeksid teda kohaliku elanikuna, kellel on kohalike asjade otsustamise õigus (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-4-1-45-13, punkt 24). Tartu Linna Valimiskomisjon on seisukohal, et KOKS ei näe ette võimalust, et juhul kui asendusliige hiljem oma püsiva elukoha sellesse valda või linna tagasi muudab, taastuks tema koht asendusliikmete nimekirjas ning ühes sellega ka võimalus edaspidi selle koosseisu volikogusse kuuluda. Seega ei ole antud juhul oluline, et käesoleva otsuse tegemise ajal on Henri Kaselo rahvastikuregistri andmetel taas Tartu linna elanik. Kui asendusliikmete nimekirja kantud isiku püsiva elukoha muutumise tõttu esineb KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohane volikogu liikme volituste lõppemise alus, siis ei ole tema volikogu liikmeks saamine enam võimalik. Volikogu liige on kohaliku valijaskonna esindaja, kelle valimistel kandideerimise ja ka volikogu liikme ülesannete täitmise eelduseks on püsiv ja pidev suhe vastava omavalitsusüksusega, mille üheks väljendusviisiks on püsiva elukoha nõue. Püsiva elukoha muutus (KOKS § 18 lõige 1 punkt 3) tähendab selle suhte suuremal või vähemal määral katkemist. Püsiva elukoha nõue on Tartu Linna Valimiskomisjoni hinnangul sedavõrd fundamentaalne, et kohaldub samadel alustel ka asendusliikme suhtes. Tartu Linna Valimiskomisjon leiab, et KOKS § 20 lõigete 5 ja 6 kaudu tuleb ka volikogu asendusliikmete määramisel arvestada KOKS § 18 sätestatud aluseid. KOKS § 20 lõikest 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust sama seaduse § 18 lõikele 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad volikogu liikme volitused enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutuse tõttu, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. KOKS § 20 lõige 6 sätestab, et kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 märgitud põhjusel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. Seadusandja on asendusliikme volikogu liikmeks saamise või mittesaamise sidunud tema puhul volikogu liikme volituste lõppemise aluste esinemisega. Ajavahemikul 18. aprillist 2018 kuni 7. veebruarini 2020 ei olnud Henri Kaselo püsiv elukoht rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Sellest tuleb järeldada, et tema puhul esines KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 nimetatud juriidiline fakt, mis lõpetab asendusliikme võimalused volikogu liikmeks saada automaatselt (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010 otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 17). Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas volikogu asendusliikme rahvastikuregistrijärgne püsiv elukoht peab olema samas omavalitsuses kogu selle aja jooksul kui ta veel volikogu liige ei ole. 2. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub Tartu Linna Valimiskomisjoni 18. veebruari 2020 otsuse nr 11 seisukohtadega. KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutuse tõttu, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas. KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud püsiva elukoha muudatus on seotud hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasoluga volikogu valimistel (KOVVS § 5). KOVVS § 5 lõike 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimisõigus igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. 3. Riigikohus on leidnud RKPJKo 2. oktoobri 2013 otsuses nr 3-4-1-45-13 et kandidaadi elukoht peab vallas või linnas asuma püsivalt, ning elukoha muudatus pärast valimisaasta 1. augustit toob kaasa kandideerimisõiguse kaotuse (vt otsuse punktid 22–23). Ka RKPJKo 15. oktoobri 2014 otsuses nr 3-4-1-47-14 on Riigikohus leidnud, et KOVVS § 5 lõikest 5 tulenevalt peab kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerimisel kandidaat kandideerimisõiguse olemasoluks olema rahvastikuregistri andmetel vastava valla või linna elanik alates valimisaasta 1. augustist katkematult. 4. Riigikohus on leidnud, et valimisliidul on õigus taotleda asendusliikmete nimekirja kantud isiku asendusliikme staatuse lõpetamist, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele (RKPJKo 19. juuli 2004 otsus asjas nr 3-4-1-18-04, punkt 10). Riigikohus on viidatud otsuses ka asendusliikmete nimekirja puhul möönnud võimalikkust lõpetada asendusliikme staatus, kui asendusliige ei vasta enam KOVVS §-st 5 tulenevatele nõuetele (sh KOVVS § 5 lõige 5, millele vastab KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 sätestatud volituste ennetähtaegse lõppemise alus). 5. KOVVS § 5 lõikest 5 ja KOKS § 18 lõike 1 punktist 3 tulenevalt peab volikogu liikmeks saav asendusliige olema kandideerimisõiguslik ja rahvastikuregistri andmetel vastava valla või linna elanik alates valimisaasta 1. augustist katkematult. 6. KOKS ei näe ette kohustust kontrollida pidevalt volikogu asendusliikmete nimekirjas olevate isikute elukohaandmeid rahvastikuregistris. Riigikohus on seisukohal, et KOKS § 20 lõikest 6 tulenevalt kontrollitakse asendusliikme vastavust KOKS § 18 lõikele 1 siis, kui otsustatakse selle üle, kes asendusliikmetest asub täitma volikogu liikme ülesandeid (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. juuli 2004 otsus asjas nr 3-4-1-18-04, punkt 12). 7. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et KOKS § 18 lõike 1 punkt 3 on kohaldatav ainult volikogu liikme, mitte asendusliikme osas. Püsiva elukoha nõue ei kehti ainult volikogu liikmele vaid tegemist on kandideerimisõiguse ühe tingimusega vastavalt KOVVS § 5 lõikele 5 ning laieneb seega nii kandidaadile kui ka pärast valimisi volikogu liikmele ja asendusliikmele. Püsivat elukohta muutnud asendusliige ei vasta enam kandideerimisõiguse kriteeriumitele ning teda ei ole võimalik pärast seda volikogu liikmeks nimetada. 8. Kaebaja väide, et KOKS-i rakendatakse piirkonniti erinevalt on üldsõnaline ja Vabariigi Valimiskomisjonil puuduvad andmed, et KOKS § 18 lõike 1 punkti 3 ja § 20 lõiget 6 rakendatakse Eesti erinevates omavalitsustes erinevalt. Juhul kui sellised asjaolud ilmnevad, on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus algatada järelevalve vastavalt KOVVS § 12 lõikele 1. 9. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Henri Kaselo kaebus rahuldamata. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.