Vabariigi Valitsus — Kõrgharidusstandardi kinnitamine — RT I, 84, 1508

Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Kõrgharidusstandard" koos kõrgharidusstandardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistuga (juurde lisatud). 2. Haridusministeeriumil: 1) lähtuda koolituslubade väljaandmisel õppekava vastavusest kõrgharidusstandardile; 2) tagada kõrgharidust andvate riigiharidusasutuste õppekavade vastavusse viimine kõrgharidusstandardiga 1. septembriks 1997. a. Peaminister Tiit VÄHI Haridusminister Jaak AAVIKSOO Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a. määrusega nr. 299 Kõrgharidusstandard I. ÜLDSÄTTED 1. Kõrgharidusstandard määratleb kõrghariduse üldnõuded Eestis ja on üks kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise alusdokumente. 2. Kõrgharidusstandardi aluseks on Eesti Vabariigi haridusseadus (RT 1992, 12, 192; I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965), ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965), Tartu Ülikooli seadus (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965), teaduskorralduse seadus (RT I 1995, 5, 42; 1996, 49, 953) ja erakooliseadus (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965). 3. Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata kõrgkooli õiguslikust seisundist ja omanikust. 4. Kõrgharidusstandardi täitmist kontrollib Haridusministeerium. II. ÕPPEKAVADELE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED 5. Õppekava määrab nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu, õppeainete mahu koos sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused, erialad, millele õppekava raamides võib spetsialiseeruda, ning lõpetajale esitatavad nõuded. 6. Õppekavad registreeritakse Haridusministeeriumi õppekavaregistris. Registreerimise korra kehtestab Haridusministeerium. 7. Iseseisev õppekava peab erinema teistest õppekavadest vähemalt kolmandiku kogumahu võrra. 8. Õppetöö mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile (1 õppenädalale) mistahes viisil üliõpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. Nominaalse õppeaasta õppetöö maht on 40 ainepunkti. 9. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama vastava kõrgkooli (ühisõppekavade puhul vastavate kõrgkoolide) koosseisulised õppejõud. III. AKADEEMILINE ÕPE 10. Akadeemiline õpe on kolmeastmeline kraadiõpe. Akadeemilise õppe astmed on bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. 11. Akadeemiline õpe toimub ülikoolides. 12. Akadeemiliste kraadide andmise korra ja tingimused kehtestavad ülikoolide nõukogud. Bakalaureuseõpe 13. Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mis koosneb õpingutest, teadus- ja kutsealasest või muust loometööst. 14. Bakalaureuseõppe eesmärk on süvendada üldharidust, anda üliõpilasele piisavad teoreetilised teadmised ja oskused töö alustamiseks valitud alal ning edasiõppimiseks, õpetada üliõpilast loominguliselt rakendama erialaseid teadmisi, sealhulgas lahendama täpselt määratlemata ja mittetüüpilisi ülesandeid. 15. Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 4 aastat ja õppetöö maht 160 ainepunkti. 16. Bakalaureuseõpe on laiapõhjaline teaduslikule käsitlusele rajanev õpe. Teadus- ja kutsealase või muu loometöö maht, lõputöö kaasa arvatud, peab moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti. 17. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud. 18. Bakalaureuseõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus. 19. Bakalaureuseõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool bakalaureusekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. Magistriõpe 20. Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mis koosneb õpingutest ja teadus- või muust loometööst. 21. Magistriõppe eesmärk on anda üliõpilasele süvendatud üldteoreetilisi ja erialaseid teadmisi ning arendada temas iseseisva teadus- ja kutsealase või muu loometöö oskusi, et üliõpilane oleks valmis praktikas rakendama nimetatud teadmisi ja oskusi. 22. Magistriõppe nominaalkestus on 2 aastat ja õppetöö maht 80 ainepunkti, kusjuures magistritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võib toimuda magistriõpet läbimata ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. 23. Magistriõppe õpingud peavad moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti. 24. Magistrikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks. 25. Teadusmagistri õppekavas peab teadustöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 35 ainepunkti. Magistritöös peab olema esitatud erialaprobleemi uudne teaduslik käsitlus. 26. Kutsemagistri õppekavas peab uurimis-, arendus- või loometöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 20 ainepunkti. Magistriõpe peab sisaldama praktilise loometegevuse oskuste süvendamisele suunatud osa, mis viib mingi loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele. 27. Vähemalt kolme neljandikku õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud. 28. Magistriõppe alustamise tingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, kusjuures ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras on magistritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik magistriõpet läbimata. 29. Magistritöö kaitsmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras. 30. Magistriõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool täidetud õppekavale vastava magistri teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. Doktoriõpe 31. Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mis koosneb ulatuslikust teadus- ja kutsealasest või muust loometööst ja sellega seotud õpingutest. 32. Doktoriõppe eesmärk on anda teadmised ja oskused valitud erialal tegutsemiseks iseseisva professionaali tasemel. 33. Doktoriõppe nominaalkestus on 4 aastat ja õppetöö maht 160 ainepunkti. 34. Doktorikraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks. 35. Teadusdoktori õppekavas peab teadustöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 100 ainepunkti. Doktoritöö peab olema iseseisev uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi lahendus. 36. Kutsedoktori õppekavas peab uurimis-, arendus- või loometöö moodustama õppetöö mahust vähemalt 80 ainepunkti. Doktoriõpe peab sisaldama iseseisvat loometegevust arendavat osa, mis viib ulatusliku loomingulise probleemi uudse lahenduse leidmisele. 37. Kõiki õppekavaga kehtestatud õppeaineid peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud. 38. Doktoriõppe alustamise tingimuseks on magistrikraad või sellele vastav haridustase. Ülikooli rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata. 39. Doktoritöö kaitsmine toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras, kusjuures doktoritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine on võimalik ka doktoriõpet läbimata, kui doktorandi kvalifikatsioon vastab vastava eriala doktoriõppe õppekavale. 40. Doktoriõppe lõpetanule annab ülikool täidetud õppekavale vastava doktori teadus- või kutsekraadi tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. IV. DIPLOMIÕPE 41. Diplomiõpe on rakendusliku suunitlusega erialane kõrghariduslik õpe, mis koosneb õpingutest ning kutsealaste oskuste ja erialaste teadmiste omandamisest. 42. Diplomiõpe toimub ülikoolides või rakenduskõrgkoolides. 43. Diplomiõppe eesmärk on täiendada üldharidust, süvendada kutsealaseid oskusi ja omandada teadmisi valitud erialal töötamiseks. 44. Diplomiõppe nominaalkestus on 3-4 aastat ja õppetöö maht 120-160 ainepunkti. 45. Diplomiõpe on olulisel määral orienteeritud kutseettevalmistusele. Praktiliste eri- ja ametialaste töökogemuste omandamine, sealhulgas praktika, peab moodustama õppetöö mahust vähemalt 10 ainepunkti. 46. Ülikoolides võib diplomiõppel olla ühine osa bakalaureuseõppega. 47. Diplomiõppe rakenduslikke õppeaineid õpetavatel õppejõududel peab olema vähemalt 5-aastane erialane töökogemus. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama vähemalt magistrikraadiga või magistrikraadile vastava haridustasemega õppejõud või kunstialadel tunnustatud loovisikud. 48. Diplomiõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus. 49. Diplomiõppe lõpetanud üliõpilasele annab kõrgkool diplomi, mis tõendab kõrgkooli lõpetamist vastaval erialal, ja akadeemilise õiendi. Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid bakalaureusekraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel. V. ARSTI PÕHIÕPE 50. Arsti põhiõpe koosneb õpingutest ja praktiliste oskuste omandamisest. 51. Põhiõppe eesmärk on tulevasele arstile vajalike fundamentaalteadmiste ja olulisemate praktiliste oskuste andmine. 52. Põhiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja põhiõppe maht 240 ainepunkti. 53. Vähemalt 50 protsenti õppekavaga kehtestatud õppeainetest peavad õpetama doktorikraadiga või sellele vastava akadeemilise kraadiga õppejõud. 54. Arsti põhiõppe alustamise tingimuseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigis omandatud haridus. 55. Põhiõpe lõpeb lõpueksamiga. 56. Põhiõppe lõpetanud üliõpilasele annab ülikool arsti põhiõppe lõpetamist tõendava diplomi ja akadeemilise õiendi. 57. Põhiõppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava haridustaseme. 58. Põhiõppe lõpetamine ei anna arstina iseseisva praktiseerimise õigust. VI. ÕPETAJATE KOOLITUS 59. Õpetajate koolitus toimub diplomiõppes või bakalaureuse- või diplomiõppele lisanduva koolitusprogrammi raamides ning koolituse maht on 40 ainepunkti. 60. Õpetajate koolitus toimub ülikoolis või rakenduskõrgkoolis. 61. Vähemalt 50 protsenti koolitusprogrammi õppeainetest peavad õpetama magistri- või doktorikraadiga õppejõud. 62. Koolitusprogrammi pedagoogilise praktika maht peab moodustama koolituse mahust vähemalt 10 ainepunkti. 63. Koolitusprogrammi lõpetajale annab kõrgkool koolitusprogrammi täitmist tõendava tunnistuse ja akadeemilise õiendi. Haridusminister Jaak AAVIKSOO Lisa "Kõrgharidusstandardi" juurde Kõrgharidusstandardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistu Õpetajate koolitus ja kasvatusteadused Klassiõpetaja Pedagoogika ja algõpetuse metoodika Klassiõpetaja eesti keele ja võõrkeele õpetamise õigusega algklassides Kutseõpetaja Tehnikaainete ja kutseõpetuse õpetaja Põhikooli reaalainete õpetaja Gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Gümnaasiumi ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja Põhikooli loodusteaduste õpetaja Gümnaasiumi ja põhikooli eesti keele (kui võõrkeele) õpetaja Gümnaasiumi ja põhikooli inglise keele õpetaja Põhikooli prantsuse keele õpetaja Gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Gümnaasiumi rootsi keele ja kirjanduse õpetaja Gümnaasiumi ja põhikooli saksa keele õpetaja Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Soome keele ja kirjanduse õpetaja Gümnaasiumi vene keele ja kirjanduse õpetaja Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Füüsikaõpetaja Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Põhikooli matemaatikaõpetaja Matemaatika ja füüsika õpetaja (vene koolidele) Gümnaasiumi keemiaõpetaja Gümnaasiumi keskkonnateaduste õpetaja, loodusteaduslike ainete tsükli õpetaja Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Kehakultuuriõpetaja Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Terviseõpetuse õpetaja Usuõpetuse õpetaja Töö- ja tehnikaõpetuse õpetaja Käsitöö ja kodunduse õpetaja Kunstiõpetuse ja joonestamise õpetaja Eelkooliõpetaja Eelkoolipedagoogika ja psühholoogia Eripedagoogika õpetaja Kasvatusteadused Füüsika didaktika Pedagoogika Logopeedia Eripedagoogika Hälvikupedagoogika Sotsiaalpedagoogika Andragoogika Laste ja noorte huvijuht Kunst ja muusika Kultuur Võrdlev kultuuriteooria Maalikunst Graafika Lavastuskunst Skulptuur Keraamika Nahakunst Klaasikunst Metallikunst Tekstiilikunst Moekunst Graafiline disain Tootedisain Kunstiteadus Muusika Klaver Orel Klavessiin Viiul Altviiul Tšello Kontrabass Harf Klassikaline kitarr Flööt Barokk-traversflööt Oboe Klarnet Fagott Saksofon Metsasarv Trompet Tromboon Tuuba Löökpillid Ooperilaul Kammerlaul Koorijuhtimine Sümfooniaorkestri dirigeerimine Puhkpilliorkestri dirigeerimine Muusikaõpetaja-kirikumuusik Koolimuusika Põhikooli muusikaõpetaja Rahvamuusika Kompositsioon Muusikateadus Levimuusika Lavakunst Teatrikunst Näitejuhtimine Tantsujuhtimine Tantsuõpetaja Film-video Telerežii Koreograafia Humanitaarteadused Tõlkimine Eesti filoloogia Eesti keel Eesti kirjandus Eesti ja võrdlev rahvaluule Teatriteadus Läänemeresoome keeled Uraali keeled Soome-ugri keeled Soome filoloogia Soome keel ja kirjandus Ungari keel ja kirjandus Eesti keel võõrkeelena Üldkeeleteadus Inglise filoloogia Inglise keele eritõlk Germaani filoloogia Saksa filoloogia Germaani-romaani filoloogia Prantsuse keel ja kirjandus Hispaania keel ja kirjandus Rootsi filoloogia Norra filoloogia Taani filoloogia Vene filoloogia Vene keel Vene kirjandus Slaavi filoloogia Jaapani filoloogia Ladina keel ja rooma kirjandus Kreeka keel ja kirjandus Kirjandusteadus Orientalistika Semiootika ja kulturoloogia Ajalugu Arheoloogia Etnoloogia Kunstiajalugu Kultuuriajalugu Filosoofia Usuteadus Usuteadus Vaimulik Misjonitöö Süstemaatiline teoloogia Kirikulugu Võrdlev usuteadus Pastoraalteoloogia Sotsiaal- ja käitumisteadused Politoloogia Poliitiline filosoofia Võrdlev poliitika Rahvusvahelised suhted Balti riikide sise- ja välispoliitika Sotsioloogia Maasotsioloogia Psühholoogia Psühhofüüsika Eksperimentaalpsühholoogia Neuropsühholoogia Arengupsühholoogia Kliiniline psühholoogia Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Rakenduspsühholoogia Koolipsühholoogia Psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika Majandus Majandusteadus Välismajandussuhted Majanduspoliitika ja riigimajandus Majandusprotsesside modelleerimine Majanduslik andmetöötlus Majandusarvestus Põllumajanduslik raamatupidamine ja rahandus Raha ja pangandus Ärirahandus ja investeeringud Finantsjuhtimine Rahvusvaheline finantsjuhtimine Rahvusvaheline äri ja ärijuhtimine Välismajandus Tootmise ökonoomika ja juhtimine Marketing Turundus Juhtimine Ärikorraldus Ettevõttemajandus Ettevõtlus Väikeettevõtlus Ärijuhtimine Ettevõtluse korraldus Majandus Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Põllumajanduse ökonoomika ja ettevõtlus Reklaam ja meedia Haldusjuhtimine Avalik haldus Avalik haldus ja sotsiaalpoliitika Halduskorraldus Rahvamajandus Rahvastikukorraldus Õigusteadus Õigusteadus Äriõigus Eraõigus Majandusõigus Rahvusvaheline õigus Loodusteadused Geoinformaatika ja kartograafia Inimgeograafia Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse Keskkonnateadus Keskkonnakeemia Keskkonnafüüsika Keskkonnabiotehnoloogia Keskkonnatehnoloogia Rakendusgeoloogia Maastikuökoloogia Keskkonnakaitse Bioloogia Biokeemia ja biofüüsika Biokeemia Biotehnoloogia Biotehnoloogia ja biomeditsiin Molekulaarne biomeditsiin Geoökoloogia Ökoloogia Botaanika ja ökoloogia Botaanika ja mükoloogia Taimeökoloogia ja ökofüsioloogia Hüdrobioloogia Mikrobioloogia Geneetika Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia ja geneetika Zooloogia Rakubioloogia Taimefüsioloogia Viroloogia Ihtüoloogia ja kalandus Loomaökoloogia Zooloogiline süstemaatika Üldzooloogia (arengubioloogia) Zooloogia ja hüdroloogia Füüsika Fundamentaalfüüsika Rakendusfüüsika Astrofüüsika Optika ja spektroskoopia Tahkisefüüsika Teoreetiline füüsika Keemia Anorgaaniline keemia Kolloid- ja keskkonnakeemia Orgaaniline keemia Bioorgaaniline keemia Teoreetiline ja arvutikeemia Füüsikaline ja analüütiline keemia Füüsikaline ja elektrokeemia Geoloogia Geoloogia ja mineraloogia Paleontoloogia ja stratigraafia Pinnakatte- ja rakendusgeoloogia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Hüdrograafia Matemaatika ja arvutiteadused Matemaatika Rakendusmatemaatika Matemaatiline statistika Informaatika Arstiteadus ja tervishoid Arstiteadus Biomeditsiin Arstiteadus (interniõpe) Residentuur arstiteaduse erialal Tervisekaitse Anestesioloogia ja intensiivravi Patoloogia Kirurgia Sisehaigused Sünnitusabi ja günekoloogia Kliiniline mikrobioloogia Pediaatria Neuroloogia Psühhiaatria Oftalmoloogia Kõrva-nina-kurguhaigused, pea ja kaela kirurgia Taastusravi Laboratoorne diagnostika Perearstiteadus Dermato-veneroloogia Kliiniline onkoloogia Radiodiagnostika Kliiniline immunoloogia Kardioloogia Uroloogia Uroloogia, androloogia Pulmonoloogia Kliiniline geneetika Traumatoloogia ja ortopeedia Endokrinoloogia Gastroenteroloogia Reumatoloogia Nefroloogia Arstiteadus Anatoomia Dermatoloogia Endokrinoloogia Gastroenteroloogia Farmakoloogia Füsioloogia Hematoloogia Immunoloogia Inimese bioloogia ja geneetika Kardioloogia Kardiotoraalkirurgia ja katastroofimeditsiin Kirurgia Kliiniline keemia Kliiniline onkoloogia Kõrva-nina-kurguhaigused Meditsiiniline biokeemia Meditsiiniline mikrobioloogia Nefroloogia Närvihaigused Patofüsioloogia Pediaatria Patoloogiline anatoomia Radioloogia Reumatoloogia Rahvatervis Pulmonoloogia Silmahaigused Spordimeditsiin ja taastusravi Traumatoloogia ja ortopeedia Tsütoloogia Histoloogia ja embrüoloogia Meditsiiniõeteadus Stomatoloogia Residentuur stomatoloogia erialal Näo- ja lõualuude kirurgia Ortopeediline stomatoloogia Lastestomatoloogia Suu- ja hambahaigused Farmaatsia Tehnika ja tehnoloogia Mehaanika Maamõõtmine Bio- ja toiduainete tehnoloogia Toiduainete tehnoloogia Keemia- ja keskkonnakaitsetehnoloogia Toiduainete töötlemine Keemiline tehnoloogia Keemiatehnika Materjalitehnoloogia Ehitus Ehitustehnika Hoonete ehitus Keskkonnatehnika Transpordiehitus Maaehitus Arvutisüsteemid Informaatika Telekommunikatsioon Arvuti- ja süsteemitehnika Energiatehnika Põllumajandusenergeetika Elektroenergeetika Laeva jõuseadmed Elektriajamid ja jõuelektroonika Soojustehnika Põllumajandusenergeetika Mäetehnika Transporditehnika Tootmis- ja transporditehnika Tootmistehnika Masinaehitus Autode tehniline hooldus ja remont Tehnoloogilised seadmed Külmutusseadmed Masinad ja aparaadid Masinate ja aparaatide projekteerimine Konstruktor Põllumajanduse mehhaniseerimine Tehniline füüsika Rakendusfüüsika Rakendusmehaanika Arhitektuur Arhitektuur Sisearhitektuur Maastikuarhitektuur Põllumajandus, metsandus ja kalandus Agronoomia Taimekasvatus Rohumaaviljelus Taimekaitse Loomakasvatus Aiandus Lihatehnoloogia Piimatehnoloogia Kalatoodete tehnoloogia Veterinaarmeditsiin Metsamajandus Metsatööstus Töönduslik kalapüük ja kalakasvatus Veemajandus Maakorraldus Kodumajandus Kodumajandus Transport ja side Transpordilogistika Õhusõiduki hooldus Laevandus Sadamamajandamine Tüürimees Mereressursside majandamine Autod ja autondus Teenindus, toitlustus ja turism Turism Turismindus ja hotellindus Massiteave ja dokumenteerimine Ajakirjandus Ajakirjandus, massikommunikatsioon Avalikkussuhted ja teabekorraldus Raamatukogundus Raamatukogundus ja bibliograafia Infoteadused Infoteadus (info- ja raamatukogutöötaja) Sisekaitse, sporditeadused ja muu Politsei Uurimine Korrektsioon Päästeteenistus Kaitseteenistus Piirivalve Sotsiaalpedagoogika Sotsiaaltöö Sotsiaal- ja diakonitöö Sporditeadused Liikumisravi Funktsionaalne morfoloogia Kinesioloogia ja biomehaanika Spordifüsioloogia Spordibiokeemia ja toitumisteadused Terviseõpetus Spordipedagoogika ja sotsiaalteadused Sporditeooria Treeninguõpetus Kinantropoloogia Sporditeadus Sporditeadused Liikumis- ja sporditeadused Toll