Eesti Panga President — Krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuetest krediidiasutuste seaduse 7. peatüki sätete rakendamisel — RTL, 1996, 56, 343

Krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) (RT I 1995, 4, 36) 7. peatüki ja paragrahv 99 lõike 6 alusel, vältimaks pangasüsteemi kasutamist rahapesuks Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud metoodiline juhend "Krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuetest KAS 7. peatüki sätete rakendamisel". 2. Krediidiasutustel lähtuda krediidiasutuste siseses töökorralduses käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud metoodilisest juhendist. 3. Krediidiasutustel teatada Pangainspektsioonile metoodilise juhendi punkti 7 kohaselt määratud kontaktisiku nimi ja ametikoht ning kontaktandmed hiljemalt 25. maiks 1996. a. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. mai 1996. a. määrusega nr. 13 Metoodiline juhend krediidiasutuste hoolsus- ja protseduurinõuetest KAS 7. peatüki sätete rakendamisel 1. ÜLDOSA Käesoleva metoodilise juhendi (edaspidi juhend) eesmärgiks on ühtsete hoolsuse nõuete ja protseduuride kujundamine kaitsmaks krediidiasutust finantsalaste kuritarvituste eest ja vältimaks pangasüsteemi kasutamist rahapesuks. Juhendi metoodiliseks aluseks on ÜRO konventsiooni "Narkootikumidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemiseks" (Viin, detsember 1988) ja Euroopa Nõukogu konventsiooni "Ebaseaduslike tulude selgitamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks" (Strassbourg, 1988), Euroopa Nõukogu Direktiivi (91/308 EEC 10.06.1991) "Finantssüsteemi rahapesuks kasutamise tõkestamisest", samuti rahapesu tõkestamise rahvusvahelise töögrupi FATF (Financial Action Task Force) tegevuse põhimõtted. Viimane on Euroopa Arengu ja Koostööorganisatsiooni liikmesriikide poolt 1989. a. asutatud rahvusvaheline organ, mille ülesanne on finantssüsteemide kuritarvituste tõkestamine. Juhendi juriidiliseks aluseks on KAS 7. peatüki "Rahapesu tõkestamine" ja kriminaalkoodeksi paragrahv 148 märgiga 8 sätted. Juhend kuulub rakendamisele kõikides krediidiasutustes ja nende konsolideerimisgruppi kuuluvates finantseerimisasutustes. Juhend kuulub muutmisele ja täiendamisele vastavalt uute finantskuritarvituste tõkestamise alaste õigusaktide jõustumisele. 2. MÕISTED Rahapesu - juhendis käsitletakse rahapesu kui teadvalt kuritegevuse või sellele kaasaaitamise tulemusena omandatud raha hoiustamist või ümberpaigutamist või mahutamist legaalsesse äritegevusse krediidi- või finantssüsteemi ära kasutades eesmärgiga varjata raha ebaseaduslikku päritolu. Identifitseerimine - kliendi, tehingu sooritaja või selleks vajalike dokumentide esitaja isikuandmete kindlakstegemine ja kirjalik fikseerimine KAS paragrahv 55 lõikega 5 sätestatud korras. 3. KLIENTIDE IDENTIFITSEERIMINE KAS paragrahv 54 lõige 2 kohustab kõiki krediidiasutusi tegema kõik võimaliku selleks, et ära hoida pangasüsteemi kasutamist kuritegelikul teel omandatud raha legaliseerimiseks. See säte kehtestab krediidiasutustele üldise hoolsuse nõude oma tegevuse korraldamisel. Sel eesmärgil keelab KAS paragrahv 55 lõige 1 kõik tehingud anonüümsete, samuti variisikutega. Sellest tulenevalt on krediidiasutus kohustatud kõik oma kliendid, nii juriidilised kui ka füüsilised isikud nendega esmakordsel lepingulistesse suhetesse astumisel identifitseerima. Juhul kui klienti või isikut, kelle nimel klient tegutseb, ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, on krediidiasutusel õigus toimingust keelduda. Krediidiasutusel lasub kohustus kontrollida, kas klient on esitanud oma isikuandmed õigesti. 3.1. Juriidilised isikud Juriidilistest isikutest klientide identifitseerimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse kliendi riiklik registrikood, registrikande kuupäev, registri nimetus ja asukoht. Ühtlasi selgitatakse ka kliendi põhiline tegevusala või tegevusalad. See võimaldab ligikaudselt hinnata kliendi poolt sooritatavate pangaoperatsioonide majanduslikku põhjendatust. 3.2. Füüsilised isikud Füüsiliste isikute identifitseerimine toimub ametlikult kehtivate isikuttõendavate dokumentide alusel ja seda ka juhul, kui klient on pangatöötajale isiklikult tuntud. Identifitseerimisel kasutatav dokument peab võimaldama kindlaks teha KAS § 55 lõikes 5 märgitud andmed. Identifitseerimise tulemused fikseeritakse kirjalikult. 3.3. Kliendi nimel tehinguid sooritavad isikud Lisaks kõikide klientide identifitseerimisele pangaga lepingulistesse suhetesse astumisel identifitseeritakse vastavalt KAS paragrahv 55 lõike 2 nõuetele ka igakordselt kõik isikud, kes kliendi nimel sooritavad tehinguid üle 15 000 ECU või sularahatehinguid üle 7500 ECU suuruses summas. Tehing võib olla näiteks maksete vahendamine, väärtpaberitega seotud operatsioon, valuutavahetus, bilansiväline krediidivahendus jne. Kui tehingu sooritab isik, kes on KAS paragrahv 55 lõike 1 või 2 nõuete kohaselt varem identifitseeritud, ei ole veelkordne dokumentaalne identifitseerimine vajalik. Sellisel juhul fikseeritakse tehingu sooritaja nimi ilma isikuttõendavat dokumenti nõudmata, krediidiasutuse töötaja nimi, kelle poolt on tehingut sooritav isik esmakordselt identifitseeritud, samuti esmase identifitseerimise kuupäev. Tuleb pidada vajalikuks, et füüsiliste isikute identifitseerimine toimuks ainult identifitseeritava juuresolekul, et oleks võimalik võrrelda isiku välimust identifitseerimisel kasutataval isikuttõendaval dokumendil oleva fotoga. Üldreeglina peavad krediidiasutused identifitseerima kõik isikud, kes kliendi nimel KAS paragrahv 55 lõikes 2 märgitud tehinguid sooritavad või selleks vajalikud ja kliendi poolt allakirjutatud dokumendid pangale esitavad ning identifitseerimise tulemused kirjalikult fikseerima, sõltumata sellest, millisel ametikohal nad kliendi juures töötavad (kaasa arvatud näiteks autojuhid, käskjalad jne.) 3.4. Identifitseerimine teise krediidiasutuse kaudu Erandkorras on kliendi identifitseerimine lubatud ka korrespondeeruva panga kaudu. Sel juhul sõlmib krediidiasutus korrespondeeruva panga vahendusel kliendiga kirjaliku lepingu, milles märgitakse kliendi nimi, sünniaeg või juriidiliste isikute puhul riiklik registrikood, samuti kliendi arve number korrespondeeruvas pangas. Kliendi poolt allkirjastatud lepingu saamisel on krediidiasutus kohustatud kontrollima korrespondeeruva panga kaudu lepingus märgitud isikuandmete ja korrespondentarve numbri õigsust. Teise krediidiasutuse kaudu identifitseeritud klientide arvetelt võib krediidiasutus teha ülekandeid ainult lepingus märgitud ja eelnevalt kontrollitud korrespondentarvele. Sellisel juhul vastutab kliendi identifitseerimise eest KAS paragrahv 55 lõike 1 või 2 kohaselt kliendi korrespondentarvet pidav krediidiasutus. 4. KAHTLASED TEHINGUD KAS paragrahv 55 lõike 3 kohaselt kuuluvad identifitseerimisele ka väiksemate tehingute sooritajad, kui sooritatavad tehingud on ilmselt omavahel seotud ja tehingute summa kokku ületab juhendi punktis 3.3 märgitud summa või kui krediidiasutusel on tekkinud kahtlus, et tehing on seotud rahapesuga. Krediidiasutus peab tundma oma kliente, nende äritegevuse kvaliteeti ja ulatust. Krediidiasutus hindab selle tundmise põhjal, kas volitamine või äritehing on tavapärane või mitte. Nii võib lugeda kahtlaseks tehingud, mis ei ole oma mahult või iseloomult kooskõlas kliendi äritegevusega või mille majanduslik põhjendatus on kaheldav. Samuti tuleks pidada kahtlaseks raha deponeerimist ainult selleks, et see koheselt üle kanda mõnda teise krediidiasutusse või välismaale. Ettevaatlikult tuleb suhtuda ka välismaalt pakutavate erakorraliselt soodsate krediitide saamise võimalustesse, eriti kui sellega kaasneb kohustus sellest suur osa hoiustada mingis pangas ja anda tagatisena krediidiandjale. Krediidiasutus peab hindama kliendi äritoimingu kvaliteeti ja eesmärki krediidiasutuse üldise töökogemuse põhjal. 5. VÄLISARVELDUSED Soodsaid võimalusi kriminaalse päritoluga raha ümberpaigutamiseks ja varjamiseks pakuvad elektroonilised välisarvelduste süsteemid. Seepärast tuleb kindlasti täita SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) 30. juuli 1992. a. üleskutset jälgida, et SWIFT MT 100 kannetes väljad 50 ja 59 oleksid täidetud ja need sisaldaksid nii maksja kui ka saaja kliendi nime, aadressi ja kui võimalik, ka konto numbrit. Eeltoodud põhimõtteid tuleb täita ka teistes arveldussüsteemides. 6. INFORMATSIOONI SÄILITAMINE JA KASUTAMINE KAS paragrahv 56 näeb ette klientide identifitseerimisel fikseeritud andmete ja sama seaduse paragrahv 55 lõigetes 2 ja 3 märgitud tehingute aluseks olevate dokumentide säilitamise seitsme aasta jooksul arvates tehingu sooritamisest. Informatsiooni säilitamise kord ja vorm kehtestatakse krediidiasutuse omal äranägemisel, kuid seejuures peab olema tagatud selle esitamise võimalus esimesel nõudmisel kogu säilitamisperioodi jooksul. Informatsiooni edastatakse ainult kohtu- ja uurimisasutustele KAS paragrahv 46 lõigetega 1 ja 2 sätestatud korras. Informatsioon peab olema kättesaadav ka pangainspektsiooni ja krediidiasutuse sisekontrolli töötajatele. 7. KREDIIDIASUTUSE SISEMINE TÖÖKORRALDUS Krediidiasutuse hoolsuse ja protseduurinõute täitmise alase töö eest kannab vastutust krediidiasutuse juhatus. Selle töö sisemiseks korraldamiseks määrab krediidiasutuse juhatus ühe vastava kvalifikatsiooniga isiku, kelle ülesandeks on selle tegevuse suunamine ja koordineerimine kogu krediidiasutuse ulatuses. Koordineerival isikul on õigus saada kogu informatsiooni krediidiasutuse töötajate poolt fikseeritud suuremahuliste ja kahtlust äratavate operatsioonide kohta ja samuti tutvuda klientide identifitseerimise andmetega. See isik on ühtlasi ka krediidiasutuse poolne kontaktisik sidepidamisel kohtu- ja uurimisasutustega, samuti Eesti Pangaga rahapesu alastes küsimustes ja neile informatsiooni edastamisel. Koordinaatoriks ei saa olla sisekontrolli töötaja, sest sisekontrolli ülesandeks on muuhulgas ka rahapesu tõkestamise eeskirjade täitmise kontrollimine ja sisekontrolli tegevuse põhimõtete kohaselt ei saa ta olla vastutav enda poolt kontrollitava tegevuse eest. 8. TÖÖTAJATE TEGEVUSJUHENDID KAS paragrahv 58 kohaselt peavad krediidiasutused koostama ja kehtestama oma töötajatele rahapesu tõkestamise alased tegevuskavad ja protseduurid. Juhendite koostamisel tuleb arvesse võtta antud krediidiasutuse struktuuri, sisemist töökorraldust, klientuuri ja operatsioonide iseloomu. Juhendid peavad välistama pangasüsteemi ja antud krediidiasutuse kasutamise rahapesuks. 9. SISEKONTROLLI KOHUSTUSED Samaaegselt rahapesu tõkestamise alaste tegevuskavade ja protseduuridega koostatakse ja kehtestatakse vastavalt Eesti Panga presidendi 16. veebruari 1996. a. määrusele nr. 7 "Krediidiasutuste sisekontrolli töö korraldamine" sisekontrolli eeskirjad ka krediidiasutuse finantskuritegude eest kaitsmise hoolsuse ja protseduurinõuete täitmise jälgimiseks. Sisekontroll informeerib esinevatest puudustest kirjalikult ka rahapesu tõkestamise alast tegevust koordineerivat isikut. Sisekontrolli aruanded peavad olema kättesaadavad ka krediidiasutuse välisaudiitorile krediidiasutuse aastaaruande läbivaatamisel KAS paragrahv 52 lõike 6 kohaselt.