Vabariigi Valitsus — Maa munitsipaalomandisse andmine — RT III, 2013, 16

Korraldus kehtestatakse vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 6 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mustjala Vallavolikogu 6. augusti 1999. a otsuse nr 170 alusel on Mustjala Vallavalitsus esitanud 14. septembri 2012. a kirjaga nr 4-7/423 Saare maavanemale taotluse Saare maakonnas Mustjala vallas Järise külas asuva Amara kruusa-liivakarjääri maaüksuse (pindala 4,0 ha, sihtotstarve – mäetööstusmaa) Mustjala valla munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt maa asendiplaanile1. Saare Maavalitsus edastas 19. septembri 2012. a kaaskirjaga nr 8-2/1082 Mustjala Vallavalitsuse taotluse Keskkonnaministeeriumile. Taotletav Amara kruusa-liivakarjääri maaüksus paikneb terves ulatuses riigi reservmaa piiriettepanekuga AT030514111 maaüksusel. Lähtudes Mustjala Vallavolikogu 29. aprilli 2011. a otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringust, taotleb Mustjala vald Amara kruusa-liivakarjääri maaüksust munitsipaalomandisse kohalike teede korrashoiuks vajaliku kruusa kaevandamiseks. Mustjala valla teederegistris on 270 km teid, nendest kohalikke teid 35 km ja erateid 187 km, kuid valla territooriumil ei ole kasutuses olevat kruusakarjääri. 1990-ndatel aastatel on RPI Eesti Põllumajandusprojekti tehtud uuringute alusel kindlaks tehtud Amara karjääri kohas 3–5 m paksuse kruusakihi olemasolu, kuid täiendavaid uuringuid, millega oleks välja selgitatud maavaravaru, sh maavaravaru kasutusala, kategooria ning maardla ulatus, tehtud ei ole. Võttes aluseks eeltoodu ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1, teavitas Maa-amet 28. novembri 2012. a kirjaga nr 6.2-4/12095 Mustjala Vallavalitsust, et Vabariigi Valitsusele on ette valmistatud eelnõu Amara kruusa-liivakarjääri maaüksuse Mustjala valla munitsipaalomandisse andmisest keeldumiseks. Samas kirjas andis Maa-amet Mustjala Vallavalitsusele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Mustjala Vallavalitsus oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 1 antakse tasuta munitsipaalomandisse maareformi seaduse §-s 28 nimetatud maa. Maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel võib munitsipaalomandisse anda kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalikku maad, mida ei ole nimetatud sama paragrahvi lõikes 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Maapõueseaduse § 4 lõige 3 sätestab, et keskkonnaregistris arvele võtmata aluspõhja kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslik lasund kuulub riigile ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve. Vastavalt sama seaduse § 10 lõikele 6 on maavaravaru aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Maapõueseaduse § 5 lõige 1 sätestab, et maavarade arvestust peetakse keskkonnaregistris maardlate kaupa maavaravarudena keskkonnaregistri seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga uuritud ja piiritletud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loodusliku lasundi maardlana keskkonnaregistrisse kandmise keskkonnaminister üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu tulemuste alusel, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Amara kruusa-liivakarjääri maaüksusel ei ole keskkonnaregistrisse kantud maardlat, milles oleks maavaravaru, samuti ei ole seal ka varasemaid maa-ainese lube. Amara kruusa-liivakarjääri maaüksuse kohta puuduvad uuringud, millega selgitatakse välja maavaravaru, sh maavaravaru kasutusala, kategooria ning maardla ulatus. RPI Eesti Põllumajandusprojekti koostatud uuringute alusel ei ole võimalik hinnata, kas taotletav maaüksus on terves ulatuses võimalik võtta kasutusse kruusa kaevandamiseks, sest omaaegne uuring on tehtud vaid osal munitsipaalomandisse taotletavast maaüksusest. Juhul, kui geoloogilise uuringu tulemustel selgub, et taotletaval maaüksusel asuv aktiivne maavaravaru on suurem kui kohalikule omavalitsusele teede korrashoidmiseks on vajalik, siis ei ole maaüksuse terves ulatuses munitsipaalomandisse andmine põhjendatud kohalike teede korrashoiuks vajaliku kruusa kaevandamiseks. Samuti on võimalik, et geoloogilise uuringu tulemusena selgub, et kasutuskõlblikku maavara on karjääri avamiseks liiga vähe, või selgub maavara kaevandamise loa taotluse menetluse käigus, et kaevandamisluba ei ole võimalik anda. Seetõttu on otstarbekas jätta Amara kruusa-liivakarjääri maaüksus riigi omandisse perspektiivse maardla laienemise alana. Maapõueseaduse § 53 lõige 3 sätestab, et riigi- või munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi antakse kaevandamisloa taotlejale maavaravaru kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loovutatakse riigi- või munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks isikule, kellele loa andja on otsustanud loa anda. Pärast maa-ala kohta teostatud uuringuid ja maavaravaru keskkonnaregistrisse kandmist on vajaduse korral võimalik otsustada Mustjala vallale kui kaevandamisloa taotlejale maa kasutada andmine rendi, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel kohalike teede korrashoiuks vajaliku maavara kaevandamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on Sillakalda tee maaüksuse vajalikkus Mäksa vallale omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana põhjendatud. 3. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja vastavalt maareformi seaduse § 25 lõikele 6 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ jätta rahuldamata Mustjala Vallavolikogu 6. augusti 1999. a otsuse nr 170 alusel esitatud taotlus anda Mustjala valla munitsipaalomandisse Saare maakonnas Mustjala vallas Järise külas asuv Amara kruusa-liivakarjääri maaüksus (pindala 4,0 ha, sihtotstarve – mäetööstusmaa) maareformi seaduse § 28 lõike 2 alusel, kuna taotletava maaüksuse vajalikkus kohalike teede korrashoiuks vajaliku kruusa kaevandamiseks taotletud suuruses ei ole täiendavaid geoloogilisi uuringuid teostamata põhjendatud. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Keskkonnaministeeriumil teha korraldus Mustjala Vallavalitsusele teatavaks. 1 Asendiplaaniga saab tutvuda Maa-ametis.