Riigikogu — Rahvahääletuse seadus — RT I, 1994, 41, 659 (rahvahääletuseseadus)

(õ) 30.10.2008 23:15 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 3. juuni 1994. a. otsusega nr. 347 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus sätestab seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise ja rahvahääletuse korda. § 2. Rahvahääletusele pandavad küsimused (1) Rahvahääletusele pannakse põhiseaduse I ja XV peatüki muutmine. (2) Riigikogul on õigus rahvahääletusele panna ka muu põhiseaduse muutmise seaduse või muu seaduse eelnõu või muu riigielu küsimus, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 3 sätestatu. § 3. Rahvahääletusele pandavate küsimuste põhiseaduslik piirang Rahvahääletusele ei või panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 4. Rahvahääletuse algatamise ja korraldamise piirangud (1) Rahvahääletust ei või algatada ega korraldada erakorralise ega sõjaseisukorra ajal. (2) Rahvahääletust ei või määrata ajale, mil Riigikogu korraliste valimisteni on jäänud vähem kui kolm kuud või Vabariigi President on kuulutanud välja Riigikogu erakorralised valimised või Riigikogu antud koosseisu volitused on lõppenud. § 5. Hääleõigus (1) Rahvahääletusest võib osa võtta Eesti kodanik, kes on rahvahääletuse päevaks saanud 18-aastaseks. (2) Hääleõigust ei ole kodanikul: 1) kes on kohtuotsusega tunnistatud teovõimetuks; 2) kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja hääletamise ajal kannab karistust kinnipidamiskohas. § 6. Ühetaoline hääleõigus Rahvahääletusest osavõtjal on rahvahääletusele pandud iga seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse hääletamisel üks hääl. § 7. Salajane hääletamine Hääletamine on salajane. II peatükk RAHVAHÄÄLETUSE ALGATAMINE JA KORRALDAMINE § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. § 9. Rahvahääletuse algatamine Rahvahääletuse algatamiseks esitatakse Riigikogule: 1) põhiseaduse muutmise seaduse või muu seaduse rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu koos põhiseaduse muutmise seaduse või muu seaduse eelnõuga; 2) muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemiseks rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab ka rahvahääletusele pandavat küsimust. § 10. Nõuded rahvahääletusele pandavale eelnõule (1) Rahvahääletusele pandav seaduseelnõu peab vastama seaduseelnõudele esitatavatele nõuetele. (2) Rahvahääletusele pandav muu riigielu küsimus peab sisaldama selget ja ühemõttelist ettepanekut. § 11. Rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu tagasivõtmine Rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu võib algataja tagasi võtta kuni otsuse Riigikogus vastuvõtmiseni. § 12. Seaduseelnõu rahvahääletusele panemine (1) Riigikogu arutab rahvahääletusele pandavat seaduseelnõu kolmel lugemisel. (2) Põhiseaduse muutmise seaduse või muu seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahele peab jääma vähemalt kolm kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahele vähemalt üks kuu. Kolmandal lugemisel otsustab Riigikogu seaduseelnõu rahvahääletusele panemise. (3) Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustab Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Muu seaduseelnõu rahvahääletusele panemise otsustab Riigikogu poolthäälte enamusega. § 13. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemine (1) Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise otsuse võtab Riigikogu vastu mitte enne kolme kuud, arvates otsuse eelnõu Riigikogu päevakorda võtmisest. (2) Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise otsustab Riigikogu poolthäälte enamusega. § 14. Mitme eelnõu või küsimuse ühele rahvahääletusele panemine (1) Riigikogu võib ühele rahvahääletusele panna mitu seaduseelnõu või muud riigielu küsimust. (2) Ühele rahvahääletusele ei või panna üksteist välistavaid eelnõusid või küsimusi. § 15. Rahvahääletuse korraldamine (1) Rahvahääletuse korraldamise päeva määrab Riigikogu seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse korraldamise otsuses. (2) Rahvahääletus ei või toimuda varem kui kolm ja hiljem kui kuus kuud rahvahääletuse korraldamise otsuse Riigikogus vastuvõtmisest. § 16. Rahvahääletuse edasilükkumine Rahvahääletus lükkub edasi erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise korral, samuti siis, kui rahvahääletuse päev langeb ajale, mil rahvahääletuse korraldamise otsustanud Riigikogu koosseisu volitused on lõppenud või Vabariigi President on kuulutanud välja erakorralised valimised. § 17. Rahvahääletuse edasilükkamise otsustamine (1) Riigikogu võib oma otsusega rahvahääletuse edasi lükata Vabariigi Valitsuse poolt loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse tõttu väljakuulutatud eriolukorra ajal, samuti õiguskantsleri ettepanekul käesoleva seaduse § 20 2. lõikes nimetatud juhul. (2) Rahvahääletuse edasilükkamise otsustab Riigikogu häälteenamusega, mis oli nõutav seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemiseks. § 18. Rahvahääletuse uue päeva määramine (1) Riigikogu määrab rahvahääletuse uue päeva kahe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 nimetatud põhjuste äralangemisest, järgides käesoleva seaduse § 15 2. lõikes sätestatud tähtaegu, mida arvutatakse rahvahääletuse uue päeva määramise otsuse vastuvõtmisest Riigikogus. (2) Rahvahääletuse korraldamise uue päeva määramise otsustab Riigikogu käesoleva seaduse § 12 3. lõikes ja § 13 2. lõikes sätestatud häälteenamusega. (3) Kui otsus jääb vajaliku häälteenamuse mittesaamise tõttu vastu võtmata, siis rahvahääletust ei toimu. Vastav teadaanne avaldatakse Riigi Teatajas. § 19. Rahvahääletust käsitlevate otsuste ja teadaannete avaldamine Rahvahääletuse korraldamise otsus ja rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, muu riigielu küsimuse rahvahääletuse korraldamise otsus, rahvahääletuse edasilükkamise ja rahvahääletuse uue päeva määramise otsused, samuti rahvahääletuse edasilükkumise või rahvahääletuse mittetoimumise teadaanded avaldatakse Riigi Teatajas. § 20. Rahvahääletuse korraldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Riigikogu antud koosseis ei või oma otsust seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise ja rahvahääletuse korraldamise kohta kehtetuks tunnistada. (2) Põhiseadusega vastuolus oleva seaduseelnõu rahvahääletuse korraldamise otsuse, välja arvatud otsuse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise kohta, tunnistab kehtetuks Riigikohus õiguskantsleri ettepanekul. III peatükk RAHVAHÄÄLETUST KORRALDAVAD KOMISJONID § 21. Rahvahääletust korraldavad komisjonid Rahvahääletust korraldavad Riigikogu valimise seaduse alusel moodustatud: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) territoriaalkomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. § 22. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanded rahvahääletuse korraldamisel Vabariigi Valimiskomisjon: 1) kontrollib käesoleva seaduse täitmist ja tagab selle ühetaolise kohaldamise kogu riigi territooriumil, andes selleks juhendeid, selgitusi ja korraldusi; 2) kehtestab rahvahääletuse dokumentide, sealhulgas hääletamissedelite vormid ja nende hoidmise korra; 3) korraldab rahvahääletuse dokumentide ja rahvahääletusele pandava eelnõu trükkimise ning annab need üle territoriaalkomisjonidele; 4) teeb kindlaks rahvahääletuse tulemused ning avaldab selle kohta teadaandeid; 5) määrab kindlaks hääletamissedelite hoidmise ja hävitamise korra pärast rahvahääletust; 6) kinnitab rahvahääletuse eelarve ning otsustab rahvahääletusega seonduvaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi; 7) registreerib rahvahääletuse vaatlejad; 8) vaatab läbi avaldused ja kaebused territoriaalkomisjonide tegevuse kohta rahvahääletuse korraldamisel ning teeb nende suhtes otsused. § 23. Territoriaalkomisjoni ülesanded rahvahääletuse korraldamisel Territoriaalkomisjon: 1) kontrollib käesoleva seaduse täitmist ning rahvahääletuse läbiviimise õigsust; 2) annab jaoskonnakomisjonidele rahvahääletuse dokumentide plangid ja hääletamissedelid ning selgitab nende täitmise, kasutamise ja hoidmise korda; 3) teeb kindlaks rahvahääletuse tulemused; 4) täidab Vabariigi Valimiskomisjoni poolt antud juhendeid ja korraldusi; 5) otsustab rahvahääletusega seonduvaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi Vabariigi Valimiskomisjoni poolt eraldatud summade piires; 6) vaatab läbi avaldused ja kaebused rahvahääletuse jaoskonnakomisjonide tegevuse kohta ning teeb nende kohta otsused. § 24. Jaoskonnakomisjoni ülesanded rahvahääletuse korraldamisel Jaoskonnakomisjon: 1) teeb hääletajatele teatavaks jaoskonnakomisjoni asukoha ja tööaja, hääletamise aja ja koha; 2) tagab võimaluse tutvuda hääletajate nimekirjaga, vaatab läbi taotlused paranduste tegemiseks hääletajate nimekirjas; 3) tagab hääletamisruumi ja hääletamiskastide ettevalmistamise; 4) korraldab hääletamise, eelhääletamise ja kodus hääletamise; 5) teeb kindlaks hääletamistulemused jaoskonnas; 6) vaatab läbi rahvahääletuse ettevalmistamise ning korraldamisega seotud avaldused ja kaebused ning teeb nende kohta otsused. IV peatükk RAHVAHÄÄLETUSE ETTEVALMISTAMINE § 25. Rahvahääletuse korraldamisega seotud kulud (1) Rahvahääletusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Rahvahääletusega seonduvat agitatsiooni ei finantseerita riigieelarvest, riigiettevõtete vahenditest ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. § 26. Nõuded hääletamissedelile (1) Hääletamissedel trükitakse eesti keeles. (2) Hääletamissedelile kantakse rahvahääletusele pandud küsimuse täpne sõnastus ning vastusevariandid «jah» ja «ei». Hääletamissedeli täpse vormi ja sedeli täitmise korra kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. (3) Hääletamissedelile trükitakse tekst ainult ühele küljele. (4) Kui ühele rahvahääletusele on pandud mitu eelnõu või küsimust, kantakse iga neist eraldi hääletamissedelile. § 27. Hääletamissedelite andmine jaoskonnakomisjonidele Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonidele hiljemalt viis päeva enne rahvahääletuse päeva. § 28. Hääletajate nimekirjad (1) Rahvahääletuse korraldamisel kasutatakse Riigikogu valimisteks koostatud valijate nimekirju, millega hääletajad võivad tutvuda 15 päeva enne rahvahääletuse päeva. (2) Valijate nimekirjade koostamine, kontrollimine ja tutvustamine ning nimekirjades muudatuste ja paranduste tegemine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud korras. V peatükk AGITATSIOON § 29. Agitatsioon (1) Kodanikel, nende ühendustel, erakondadel, juriidilistel isikutel ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel on õigus takistamatult agiteerida rahvahääletuse, samuti rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse poolt või vastu. (2) Rahvahääletuse, samuti rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse poolt või vastu ei või agiteerida rahvahääletust korraldavate komisjonide liikmed. (3) Agitatsioon rahvahääletuse päeval ei ole lubatud, välja arvatud varem ülespandud trükised või muu agitatsioonimaterjal väljaspool hääletamisruumi ja hoonet, kus rahvahääletus toimub. (4) Agitatsioonina ei käsitleta rahvahääletust korraldavate komisjonide informatsiooni rahvahääletuse kulgemise kohta. § 30. Avaliku arvamuse uuringute läbiviimise ja avalikustamise piirangud Rahvahääletuse päeval kuni hääletamise lõpuni ja sellele vahetult eelneva seitsme päeva jooksul on keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, kui need on otseselt või kaudselt seotud rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimusega. VI peatükk HÄÄLETAMINE JA RAHVAHÄÄLETUSE TULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 31. Hääletamine (1) Hääletamine, eelhääletamine ja kodus hääletamine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud ajal ja korras. (2) Hääletamisel teeb hääletaja hääletamissedelile märke vastuse «jah» või «ei» juurde. § 32. Rahvahääletuse avalikkuse tagamine (1) Rahvahääletuse avalikkuse tagamiseks võimaldatakse erakondade volitatud esindajatel ning massiteabevahendite töötajatel, samuti Vabariigi Valimiskomisjoni nõusolekul muude asutuste ja organisatsioonide esindajatel viibida rahvahääletuse päeval vaatlejana hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juures. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikud registreerivad oma viibimise vaatlejana hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise juures Vabariigi Valimiskomisjonis. § 33. Rahvahääletuse tulemuste kindlakstegemine (1) Jaoskonnakomisjon teeb nimekirja ning selle lisade alusel kindlaks hääletajate üldarvu jaoskonnas, hääletamissedeli saanud hääletajate, hääletamisest osavõtnute, rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ning eitavalt vastanute ja kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu. (2) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb iga territoriaalkomisjon kindlaks rahvahääletuse nimekirjadesse kantute üldarvu, rahvahääletusest osavõtnute, rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ja eitavalt vastanute arvu. Saadud tulemused kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. (3) Territoriaalkomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks rahvahääletuse nimekirjadesse kantute, rahvahääletusest osavõtnute, kehtivaks tunnistatud häälte ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ning eitavalt vastanute üldarvu. § 34. Rahvahääletuse tulemuste vormistamine (1) Rahvahääletuse tulemused valdades ja linnades kantakse jaoskondade kaupa vastava territoriaalkomisjoni protokolli. (2) Rahvahääletuse lõplikud tulemused kantakse Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli. (3) Protokollile kirjutavad alla vastava komisjoni esimees ja sekretär. Protokollile lisatakse komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile laekunud avaldused ja kaebused rahvahääletuse käigus esinenud käesoleva seaduse rikkumiste kohta. § 35. Rahvahääletuse kehtetuks tunnistamine Kui rahvahääletuse käigus mõnes jaoskonnas rikuti käesolevat seadust, võib Vabariigi Valimiskomisjon või kohus tunnistada selles jaoskonnas rahvahääletuse ja kõik seal antud hääled kehtetuks. VII peatükk LÕPPSÄTTED § 36. Rahvahääletusele pandud küsimuse otsustamine Rahvahääletusele pandud küsimus otsustatakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. § 37. Rahvahääletuse tulemuste teatavakstegemine (1) Rahvahääletuse tulemused teeb Vabariigi Valimiskomisjon teatavaks hiljemalt seitsmendal päeval, arvates rahvahääletuse toimumise päevast. (2) Vabariigi Valimiskomisjoni teadaanne rahvahääletuse tulemuste kohta avaldatakse Riigi Teatajas. § 38. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse või Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine (1) Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. (2) Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. § 39. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse või muus riigielu küsimuses tehtud otsuse jõustumine (1) Rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse muutmise seadus jõustub seaduses eneses sätestatud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. (2) Rahvahääletusel vastuvõetud muu seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. (3) Rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses tehtud otsus jõustub Vabariigi Valimiskomisjoni poolt rahvahääletuse tulemuste teatavakstegemisel ning on sellest hetkest riigiorganeile kohustuslik. § 40. Avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise korral (1) Rahvahääletust korraldavate komisjonide tegevuse ja otsuste kohta avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine toimub Riigikogu valimise seaduses sätestatud aegadel ja korras. (2) Käesoleva seaduse rikkumise korral kohaldatakse seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastutust. Riigikogu esimees Ülo NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.