Majandusminister — Riigihangete Ameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 1997, 27, 156

Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) paragrahv 42 lõikest 1 määran: 1. Kinnitada Riigihangete Ameti põhimäärus (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks majandusministri 30. novembri 1995. a. määrus nr. 59 (RTL 1995, 78, lk. 2729).

Minister Jaak LEIMANN

Kantsler Margus LEIVO

Kinnitatud

majandusministri

7. veebruari 1997. a.

määrusega nr. 6

Riigihangete Ameti põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Riigihangete Amet (edaspidi amet) on Majandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

4. Amet on aruandekohustuslik majandusministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.

5. Ameti asukoht on Tallinn. Ameti struktuuriüksuste, mis ei paikne ameti asukohas, asukohad tuuakse ära nende põhimäärustes.

II. AMETI ÜLESANDED

6. Ameti tegevuse eesmärk on õiguslike aluste loomise ja riigihangetealase tegevuse koordineerimisega tagada riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine ning riigireservi julgeolekuvarualase töö korraldamine riigireservi seadusega sätestatud pädevuse piirides.

7. Amet riigihangetealase töö korraldamisel

1) korraldab riigihankeid reguleerivate õigusaktide väljatöötamist;

2) töötab välja riigihangete teostamise eeskirjade, juhendite ja muu normatiivse materjali kavad ning riigihangete teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni vormid;

3) kontrollib riigihangete läbiviimist ja selle vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele, sh. omab õigust ja kohustust tühistada pakkumismenetlusi;

4) korraldab riigihangete protsessis tekkinud protestide läbivaatamist;

5) moodustab riigihangete protsessis tekkinud kaebuste läbivaatamiseks vahekohtu ja korraldab eelnimetatu tööd;

6) omab õigust saada ostjalt riigihangete kohta käivat informatsiooni;

7) rakendab riigihangetealase informatsioonisüsteemi, sh. korraldab riigihangetealase infobülletääni väljaandmist;

8) hindab riigihangete süsteemi toimimist ning esitab ettepanekuid selle parandamiseks;

9) organiseerib ja teostab riigihangetega erinevail tasandeil seotud avalike teenistujate koolitust;

10) annab konsultatsioone riigihangetega seotud küsimustes;

11) kuulutab Vabariigi Valitsuse ülesandel välja riigihankeid ja viib eelnimetatuid läbi;

12) teeb ettepanekuid riigihangetealase aruandluse ja statistika korraldamiseks.

8. Amet riigireservialase töö korraldamises

1) osaleb riigireservi üldpoliitika väljatöötamises;

2) korraldab riigireservi julgeolekuvarualast tööd oma pädevuse piirides;

3) korraldab ameti juurde moodustatavate ekspertkomisjonide tööd julgeolekuvaru täpse nomenklatuuri ja koguse määramiseks;

4) korraldab Julgeolekuvaru Fondi asjaajamist.

9. Amet muude asjade korraldamisel

1) osutab abi teistele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsusorganitele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele oma valdkonda puudutavate küsimuste lahendamisel ning teeb eelnimetatutega koostööd;

2) esindab riiki rahvusvahelisel suhtlemisel oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras;

3) valmistab ette ameti eelarve eelnõu ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande;

4) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse ja majandusministri õigusaktidega pandud ülesandeid.

III. STRUKTUUR JA JUHTIMINE

10. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist majandusminister.

11. Ameti struktuuri määrab ja teenistujate koosseisu kinnitab majandusminister.

12. Ameti osakond on ameti struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

13. Ameti osakonnad

1) arendusosakond - riigihankeid reguleerivate õigusaktide väljatöötamine ja korraldamine, riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioonide andmine, riigihangete teostamiseks vajalike eeskirjade, juhendite ja dokumentatsiooni vormide koostamine, riigihangetealase koostöö arendamine ministeeriumide, riiklike asutuste, ametkondade, fondide, liitude, kohalike omavalitsusorganite, välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2) info ja analüüsi osakond - riigihangete kohta käiva informatsiooni kogumine ning informatsioonisüsteemi rakendamine, riigihangetealase infobülletääni väljaandmise korraldamine, riigihangetega erinevail tasandeil seotud avalike teenistujate koolituse organiseerimine ja teostamine, riigihangetealase aruandluse ja statistika korraldamine ja avalikustamine, riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioonide andmine;

3) hankekorralduse osakond - riigihangete süsteemi toimimise hindamine ning ettepanekute esitamine selle parandamiseks, riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioonide andmine, riigihangete läbiviimise ja selle õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine, riigihangete protsessis tekkinud protestide läbivaatamine, riigihangete protsessis tekkinud kaebuste läbivaatamiseks vahekohtu moodustamine ja selle töö korraldamine;

4) riigireservi osakond - ameti juurde moodustatavate erinevate ametkondade spetsialistidest koosnevate ekspertkomisjonide töö korraldamine julgeolekuvaru täpse nomenklatuuri ja koguste määramiseks, Julgeolekuvaru Fondi asjaajamise korraldamine riigireservi seadusega sätestatud pädevuse piirides.

14. Ameti osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused. Talituste ülesanded ja pädevus määratakse ameti peadirektori poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses.

15. Ameti peadirektor

1) juhib vahetult osakonnajuhataja kaudu riigireservi osakonna tööd;

2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ja annab aru majandusministrile;

3) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametiisikute tegevuse üle majandusministri määratud ulatuses ja korras;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad;

5) esitab majandusministrile ettepanekuid ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

6) esitab majandusministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;

7) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või muude õigusaktidega.

16. Ameti peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või majandusministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

17. Ameti peadirektor teeb ettekirjutisi ning annab otsuseid konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel.

18. Ameti peadirektori kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ameti asjaajamiskorrale.

19. Ameti peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja või mõni peadirektori määratud osakonnajuhataja.

20. Osakonnajuhataja

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;

2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;

3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;

4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;

5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga;

6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;

7) saab ameti juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni;

8) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujate palkade, ergutuste, toetuste määramise ja distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta;

9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

11) teeb ettekirjutusi ning annab otsuseid konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel oma pädevuse piirides;

12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui teisiti ei näe ette seadus.

21. Ameti osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.

22. Osakonna koosseisu kuuluva talituse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.

IV. AMETI SÜMBOOLIKA

23. Ametil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad "Riigihangete Amet".

24. Ameti kirjaplangil, üldplangil, ameti peadirektori käskkirjal kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ameti õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ameti kirjaplanke kasutab oma pädevuse piires ameti peadirektor.

25. Amet kasutab vastavalt riigilipu seadusele riigilippu.

V. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

26. Ameti peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametiisikute aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras.

27. Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise.

28. Peadirektor võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ameti ametnike toimingute üle panna peadirektori asetäitjale. Peadirektori asetäitjal on õigus teha osakonnajuhatajale ülesandeks ameti ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.

VI. TEGEVUSE LÕPETAMINE

29. Ameti tegevuse lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.