Kultuuriminister — Kultuurimälestiste andmete korrastamine — RT III, 2019, 2
Statutory Text (1 Articles)
Käskkiri antakse haldusemenetluse seaduse § 64 lg 2 alusel, arvestades muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 ning Muinsuskaitseameti ettepanekut ja eksperdihinnangut.
Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997. a määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 1 alapunktid 2 ja 3. Käesoleva käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnanguga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. KULTUURIMÄLESTISTE ANDMETE KORRASTAMISE ASJAOLUD Muinsuskaitseamet tuvastas ehitismälestiste nimekirjade andmete korrastamise käigus 2018. aastal kaks mälestist, kus mälestiseks tunnistamise õigusaktiga on üks ja sama asi kaks korda kaitse alla võetud. Kahe ehitise fassaadid on kaitse alla võetud kaks korda kahe erineva õigusaktiga. 1) Mälestis Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad aastaarvuga „1912“, 1912. a. on võetud kaitse alla kultuuriministri 13.05.1997. aasta määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 1 alapunktiga 2 (kultuurimälestiste registri nr 8273). Mälestis Rotermanni kontorihoone fassaadid on võetud kaitse alla ning kultuuriministri 03.03.2000. aasta määruse nr 2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine“ punkti 3 alapunktiga 11 (reg nr 24251). Tegemist on sama hoonega ja mälestis Rotermanni tehaste tööstushoone lõunafassaad on osa mälestisest Rotermanni kontorihoone fassaadid. 2) Mälestis Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad aastaarvuga „1904“, 1904. a on võetud kaitse alla kultuuriministri 13.05.1997. aasta määruse nr 23 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 1 alapunktiga 3 (kultuurimälestiste registri nr 8272). Mälestis Rotermanni jahulao fassaadid on võetud kaitse alla ning kultuuriministri 03.03.2000. aasta määruse nr 2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine“ punkti 3 alapunktiga 9 (reg nr 24249). Tegemist on sama hoonega ja mälestis Rotermanni tehaste leivaaida lõunafassaad on osa mälestisest Rotermanni jahulao fassaadid. Sisulisi muudatusi nende hoonete muinsuskaitselistesse piirangutesse haldusakti vastavate punktide kehtetuks tunnistamine kaasa ei too. Muinsuskaitseamet on teinud kindlaks, et samade hoonete fassaadid on võetud kaitse alla kahel korral, esmalt osaliselt ja kolm aastat hiljem tervikuna. Asjakohane on säilitada fassaadide kaitse tervikuna. Tuvastamaks, et ehitismälestis on topelt kaitse all, on läbi töötatud kultuurimälestiste riiklikus registris ehitismälestise juures olev informatsioon ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arhiivimaterjal. Et korrastada ja luua õige ülevaade muinsuskaitse all olevatest ehitismälestistest, on eespool toodust tulenevalt vajalik lõpetada topelt kaitse all olevate ehitismälestiste kaitse ning tunnistada kehtetuks mälestiseks tunnistamise õigusakti vastavad punktid. Haldusmenetluse seaduse § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel, kui seadus seda ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 ja 2 alusel on mälestiseks tunnistamiseks ja mälestiseks olemise lõpetamiseks pädev haldusorgan valdkonna eest vastutav minister, st kultuuriminister. Käesoleval juhul ei ole tegemist mälestiseks olemise lõpetamisega. Seetõttu ei ole kohane kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist muinsuskaitseseaduse § 12 lg 1 alusel. Mälestiseks tunnistamise õigusakt on üldkorraldus, kuna see on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Seda ei väära asjaolu, et varasemalt on vormistatud kaitse alla võtmise õigusakte määrustena, materiaalses tähenduses on neil haldusakti tunnused ning nende suhtes on kohaldatavad haldusmenetluse seaduse haldusakti kohta käivad sätted. Topelt kaitse all olevate ehitismälestiste puhul on tunnistatakse kehtetuks varasem kaitse alla võtmine, millega võeti kaitse alla ainult hoonete lõunafassaadid. Kehtima jääb hilisem kaitse alla võtmine, millega tunnistati hoonete fassaadid mälestisteks tervikuna.