Vabariigi Valitsus — Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse täitmise korraldamine — RT I, 1996, 47, 921

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739) paragrahvi 20 lõigete 3 ja 4, paragrahvi 24 lõike 1 ja paragrahvi 43 lõike 2 ning Riigikogu valimise seaduse (RT I 1994, 47, 784; 93, 1573; 1995, 14, 171; 1996, 29, 578) paragrahvi 21 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri pidamise põhimäärus» (juurde lisatud). 3. Kinnitada «Hääleõiguslike Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kandmise avalduste vastuvõtmise kord» (juurde lisatud). 4. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 12. juuli 1993. a määrus nr 215 «Hääleõiguslike isikute riiklike registrite asutamise kohta» (RT I 1993, 48, 660; 1994, 19, 346); 2) Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1994. a määruse nr 441 «Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri põhimääruse ja Eesti Vabariigi välisesinduse juures moodustatud valimisjaoskonnas valijate nimekirja koostamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 84, 1477) punkt 1. 5. Käesoleva määruse punktides 1 ja 2 nimetatud registrite pidamise kulud kaetakse riigieelarvest, nähes need ette Siseministeeriumi eelarves. 6. Käesoleva määruse punktides 1 ja 2 nimetatud registrite pidamise kulud 1996. aastal ning punktis 3 nimetatud avalduste vastuvõtmise kulud kaetakse Vabariigi Valitsuse poolt Siseministeeriumi kaudu. 7. Määrata kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 24 lõikes 1 nimetatud valitsusasutuseks Siseministeerium, kellel esitada Vabariigi Valimiskomisjonile erakondade nimekiri hiljemalt 22. juulil 1996. a. Peaminister Tiit VÄHI Siseminister Märt RASK Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996. a määrusega nr 180 Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas põhimääruses sätestatakse hääleõiguslike Eesti kodanike andmete Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse (edaspidi register) kandmise ja registri pidamise kord. 2. Registri pidamise eesmärgiks on hääleõiguslike Eesti kodanike andmete koondamine valijate ja hääletajate nimekirjade koostamiseks Riigikogu valimise, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ja rahvahääletuse korraldamiseks. 3. Registripidajaks on valla- või linnavalitsus, Tallinnas linnaosavalitsus. Keskregistri pidaja on Riigiarvutuskeskus. 4. Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, alaliselt elavate hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peab registrit Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 5. Välisriigis alaliselt elavate hääleõiguslike Eesti kodanike kohta peab registrit Eesti Vabariigi välisesindus (edaspidi välisesindus). 6. Registri haldaja on Siseministeerium. Registri haldaja ülesandeks on: 1) registri projekteerimis- ja pidamistööde tellimine, tööde täitmise kontrollimine ja vastuvõtmine; 2) registri pidamiseks vajalike õigusaktide eelnõude väljatöötamine; 3) registrisse andmete esitajate ja registrist andmete saajate ning registripidajate ettepanekute kogumine, ettepanekute analüüs ning otsuste vastuvõtmine õigusaktide eelnõude koostamiseks. 7. Registrit peetakse vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 20 lõikes 5, Riigikogu valimise seaduse paragrahvi 21 lõikes 5 ning rahvahääletuse seaduse paragrahvi 28 lõikes 2 kehtestatud tingimustele. II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMISE KORD 8. Registrisse kantakse andmed hääleõiguslike Eesti kodanike kohta, kes vastavad Riigikogu valimise seaduse (RT I 1994, 47, 784; 93, 1573; 1995, 14, 171; 1996, 29, 578) paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 3, rahvahääletuse seaduse (RT I 1994, 41, 659) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739) paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. 9. Registrisse kantakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 20 lõikes 6 loetletud andmed ja alaliselt välismaal elava Eesti kodaniku kohta ka Riigikogu valimise seaduse paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud andmed. 10. Hääleõigusliku Eesti kodaniku andmete registrisse kandmise aluseks on: 1) elukoha andmete märkimisel – elukohajärgses vallas või linnas või Tallinna linnaosas peetavad rahvastiku arvestuse andmed ja rahvastiku arvestuse andmebaasis peetavad andmed või välisesinduses peetavad andmed. Registripidaja peab enne isiku andmete registrisse kandmist kontrollima keskregistrist, kas need on eelmise elukoha järgsest registrist kustutatud; 2) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt registripidajale edastatud Eesti kodakondsuse saanud või taastanud isikute andmed; 3) hiljemalt valimise või rahvahääletuse päeval 18-aastaseks saamisel – vallas või linnas, Tallinna linnaosas peetavad rahvastiku arvestuse andmed või rahvastiku arvestuse andmebaasi andmed; 4) teovõimetuks tunnistamise tühistamisel – kohtuotsus; 5) isiku andmete registrist väljajäämisel – isiku avaldus. 11. Hääleõiguslike Eesti kodanike andmed, kes elavad alaliselt välisriigis või Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, kantakse registrisse käesoleva põhimääruse III ja IV osas sätestatud korras. 12. Käesoleva põhimääruse punkti 10 alapunktis 5 nimetatud juhul esitab isik registripidajale Eesti kodakondsuse tõendamiseks: 1) Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või 2) kodakondsustunnistuse või 3) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljaantud õiendi Eesti kodakondsuses olemise kohta või 4) välisesinduse poolt enne Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust Eesti riiklikust iseseisvusest (RT I 1991, 25, 312) väljaantud kehtiva dokumendi Eesti kodakondsuses olemise kohta. 13. Käesoleva põhimääruse punkti 10 alapunktis 5 nimetatud juhul esitab isik elukoha tõendamiseks kehtiva elukoha registreerimismärke Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavas dokumendis, selle puudumisel märgib ta oma kirjalikus avalduses elukoha aadressi ja kinnitab, et avalduse esitamise ajaks ei ole tema samasisulist avaldust ka mõne muu registripidaja menetluses. Enne isiku andmete registrisse kandmist kontrollib registripidaja avalduse õigsust ja keskregistri abil seda, kas isiku andmed pole kantud registrisse mõne teise registripidaja poolt. 14. Käesoleva põhimääruse punkti 10 alapunktis 5 nimetatud avalduse ja punktides 12 ja 13 nimetatud dokumendid võib registripidajale esitada ka volitatud isik, kes esitab ka oma isikut tõendava dokumendi ja volikirja. 15. Käesoleva põhimääruse punktis 8 nimetatud seadusesätetes ettenähtud andmete õigsust tõendab isik Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendava dokumendiga, selle puudumisel muude, Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtivate dokumentide alusel (sünnitunnistus, perekonnaseisuasutuse õiend vmt). 16. Välisriigis või Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, alaliselt elavad hääleõiguslikud Eesti kodanikud võivad tõendada alalist elukohta omakäeliselt allakirjutatud avaldusega. 17. Kõik käesoleva põhimääruse punktis 10 nimetatud alustel registrisse kandmiseks esitatud avaldused ja andmed ning dokumendid või nende ärakirjad ja muud kannete või kannetesse muudatuste tegemise aluseks olevad dokumendid või andmed hoitakse registri- või keskregistri pidaja juures ja on seaduses ettenähtud korras kontrollimiseks kättesaadavad. III. EESTI VABARIIGI TERRITOORIUMIL, MIS EI ALLU EESTI VABARIIGI JURISDIKTSIOONILE, ELAVATE HÄÄLEÕIGUSLIKE EESTI KODANIKE ANDMETE REGISTRISSE KANDMISE KORD 18. Nende hääleõiguslike Eesti kodanike kohta, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, peab registrit Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 19. Hääleõiguslike Eesti kodanike, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, andmed kantakse registrisse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis olevate andmete või käesoleva põhimääruse punktis 21 nimetatud isiku avalduse alusel. 20. Nende hääleõiguslike Eesti kodanike andmete registrisse kandmiseks, kelle kohta andmed puuduvad, avaldab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastava teadaande ajakirjanduses. Nimetatud teadaanne peab sisaldama käesoleva põhimääruse punktis 25 loetletud andmeid. 21. Käesoleva põhimääruse punktis 20 nimetatud hääleõigusliku Eesti kodaniku andmete registrisse kandmiseks käesoleva põhimääruse punkti 19 alusel esitab kodanik Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kirjaliku avalduse ja käesoleva põhimääruse punktides 12 ja 13 nõutud dokumendid. Avalduse ja dokumentide ärakirjad võib esitada ka kirja teel. 22. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kontrollib enne isiku andmete registrisse kandmist nende õigsust keskregistris. IV. VÄLISRIIGIS ALALISELT ELAVATE HÄÄLEÕIGUSLIKE EESTI KODANIKE ANDMETE REGISTRISSE KANDMISE KORD 23. Välisesindus peab registrit välisriigis alaliselt elavate hääleõiguslike Eesti kodanike kohta. Registrisse kantakse hääleõigusliku Eesti kodaniku andmed tema avalduse alusel. 24. Hääleõiguslike Eesti kodanike andmete kandmiseks välisesinduses peetavasse registrisse avaldab välisesindus mõnes asukohariigi päevalehes hiljemalt kuus kuud enne Riigikogu korraliste valimiste päeva teadaande hääleõiguslike Eesti kodanike registrisse kandmise kohta. Nimetatud teadaannet võib levitada ka muul viisil. 25. Käesoleva põhimääruse punktis 24 nimetatud välisesinduse teadaanne peab sisaldama: 1) käesoleva põhimääruse punktis 8 nimetatud seadusesätetes ettenähtud andmete loetelu; 2) registrisse kandmise aega, kohta ja avalduse esitamise tähtaega; 3) registrisse kandmiseks vajalike, Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide ja muude dokumentide loetelu. 26. Alaliselt välisriigis elav hääleõiguslik Eesti kodanik teatab registripidajale kas isiklikult või kirja teel käesoleva põhimääruse punktis 8 nimetatud seadusesätetes ettenähtud andmed, lisades nende tõendamiseks vajalike dokumentide ärakirjad (koopiad). Lisaks oma elukoha andmetele esitab välisriigis alaliselt elav hääleõiguslik kodanik andmed tema enda või oma vanemate (vanavanemate) viimase alalise elukoha kohta Eestis. Andmed kantakse registrisse hääleõigusliku Eesti kodaniku isikliku kirjaliku avalduse alusel. Registrisse kantud andmeid viimase alalise elukoha kohta Eestis hiljem ei muudeta. 27. Valimisringkonna piiride muutmisega kaasnevaid parandusi registris teevad välisesindused. V. REGISTRI PIDAMISE, REGISTRIST ANDMETE KUSTUTAMISE JA REGISTRIS MUUDATUSTE TEGEMISE KORD 28. Registrit peetakse infotehnoloogia vahendite abil või nende puudumisel nimekirjana paberkandjal. Registri haldaja annab registripidajatele registri pidamiseks tehnilisi juhendeid ning kehtestab registriandmete vahetamise ja võrdlemise korra. 29. Registripidaja peab tagama, et register oleks halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, kasutamise ja registriandmete muutmise eest. 30. Registri õigsuse tagamiseks peab registripidaja kasutusele võtma abinõud, et registrisse ei viidaks ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid. 31. Registripidaja ja keskregistri pidaja vahetavad andmeid maavalitsuse vahendusel. Tallinna linnaosa valitsus vahetab andmeid keskregistri pidajaga maavalitsuse vahenduseta. 32. Registrist kustutatakse andmed isikute kohta, kes on: 1) kaotanud Eesti kodakondsuse – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel, milles on viide Eesti kodakondsuse kaotamise alusele ja ajale; 2) tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks – eestkostja või eestkosteasutuse teate alusel, milles peab sisalduma viide asja otsustanud kohtule, kohtuotsuse numbrile ja kuupäevale; 3) ekslikult kantud registrisse – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel; 4) surnud – perekonnaseisuasutuse teate alusel, milles on viide surmaajale ja surmatunnistuse numbrile. 33. Käesoleva põhimääruse punktis 32 nimetatud juhtudel esitavad asutused ja isikud kõik andmed registripidajale või keskregistri pidajale. Keskregistri pidaja edastab andmed isiku elukohajärgsele registripidajale. 34. Taotluse isiku registrist kustutamiseks võivad registripidajale esitada jaoskonnakomisjonid ja isikud, kelle valduses on registrist kustutamise aluseks olevad dokumendid. Taotlus säilitatakse selle vastuvõtnud registripidaja juures. 35. Jaoskonnakomisjon edastab talle esitatud taotlused valijate nimekirja täiendavate kannete tegemise ja andmete nimekirjast kustutamise kohta koos vastavate dokumentidega viivitamata registripidajale. 36. Jaoskonnakomisjoni poolt valijate nimekirjas olevate isikute andmetes tehtavad parandused koos viidetega paranduse aluseks olevatele dokumentidele edastatakse viivitamata registripidajale. 37. Registripidajad kannavad kõik hääleõigusliku Eesti kodaniku alalise või püsiva elukoha muudatused registrisse. 38. Kui hääleõiguslik Eesti kodanik lahkub oma alalisest või püsivast elukohast, kustutatakse ta andmed registrist, kuid mitte keskregistrist. Uude elukohta asumisel kantakse tema andmed registrisse uues elukohas. 39. Registripidaja on kohustatud pidama arvestust kõigi registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ja nende aluseks olevate dokumentide kohta. VI. REGISTRIANDMETE VÄLJASTAMINE 40. Registrist väljastatakse andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele valimiste ja rahvahääletuse läbiviimisega seotud ülesannete täitmiseks ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 41. Isikul on õigus tutvuda tema kohta registris peetavate andmetega. Sellesisulisele järelepärimisele peab registripidaja vastama hiljemalt kolmandal tööpäeval, arvates järelepärimise esitamisest. VII. LÕPPSÄTTED 42. Registri koostamise ja pidamise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. 43. Register likvideeritakse seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996. a määrusega nr 180 Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri pidamise põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas põhimääruses sätestatakse hääleõiguslike Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste (edaspidi hääleõiguslik välismaalane) andmete Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse (edaspidi register) kandmise ja registri pidamise kord. 2. Registri pidamise eesmärgiks on hääleõiguslike välismaalaste andmete koondamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldamiseks ja valijate nimekirjade koostamiseks. 3. Registripidajaks on valla- või linnavalitsus, Tallinnas linnaosavalitsus. Keskregistri pidaja on Riigiarvutuskeskus. 4. Registri haldaja on Siseministeerium. Registri haldaja ülesandeks on: 1) registri projekteerimis- ja pidamistööde tellimine, tööde täitmise kontrollimine ja vastuvõtmine; 2) registri pidamiseks vajalike õigusaktide eelnõude väljatöötamine; 3) registrisse andmete esitajate ja registrist andmete saajate ning registripidajate ettepanekute kogumine, ettepanekute analüüs ning otsuste vastuvõtmine õigusaktide eelnõude koostamiseks. 5. Registrit peetakse alaliselt. II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMISE KORD 6. Registrisse kantakse andmed välismaalase kohta, kes vastab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739) paragrahvi 3 lõigetes 2 ja 5 sätestatud nõuetele. 7. Registrisse kantakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 20 lõikes 6 loetletud andmed. 8. Hääleõigusliku välismaalase andmete registrisse kandmise aluseks on: 1) alalise elamisloa andmete märkimisel – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt edastatud vastav teade; 2) hiljemalt valimiste päeval 18-aastaseks saamisel – vallas või linnas või Tallinna linnaosas peetavad elanike arvestuse andmed või rahvastiku arvestuse andmebaasi andmed; 3) teovõimetuks tunnistamise tühistamisel – kohtuotsus; 4) nõutud püsiva elamise aja täitumisel selles vallas või linnas – vallas või linnas või Tallinna linnaosas peetavad elanike arvestuse andmed või rahvastiku arvestuse andmebaasi andmed; 5) andmete registrist väljajäämisel – isiku avaldus. 9. Käesoleva põhimääruse punkti 8 alapunktis 5 nimetatud juhul esitab isik registripidajale oma andmete registrisse kandmise õiguse tõendamiseks kodakondsusjärgse riigi või välismaalase passi, millesse on kantud kehtiv alaline elamisluba ja elukoha märge. 10. Kõik käesoleva põhimääruse punktis 8 nimetatud alustel andmete registrisse kandmiseks esitatud avaldused ja andmed ning dokumendid või nende ärakirjad ja muud uute kannete või olemasolevatesse kannetesse muudatuste tegemise aluseks olevad dokumendid või andmed hoitakse registri- või keskregistri pidaja juures ja on kontrollimiseks kättesaadavad. III. REGISTRI PIDAMISE, REGISTRIST ANDMETE KUSTUTAMISE JA SELLES MUUDATUSTE TEGEMISE KORD 11. Hääleõiguslike välismaalaste registrit peetakse infotehnoloogia vahendite abil või nende puudumisel nimekirjana paberkandjal. 12. Registri haldaja annab registripidajatele registri pidamiseks tehnilisi juhendeid ning kehtestab registriandmete vahetamise ja võrdlemise korra. 13. Registripidaja peab tagama, et register oleks halduslike, füüsiliste ning tark- ja riistvaraliste meetmetega kaitstud loata töötluse, kasutamise ja registriandmete muutmise eest. 14. Registri õigsuse tagamiseks peab registripidaja kasutusele võtma abinõud, et registrisse ei viidaks ebaõigeid, mittevajalikke, puudulikke või aegunud andmeid. 15. Registripidaja ja keskregistri pidaja vahetavad andmeid maavalitsuse vahendusel. Tallinna linnaosa valitsus vahetab andmeid keskregistri pidajaga maavalitsuse vahenduseta. 16. Registrist kustutatakse andmed isiku kohta: 1) kes on saanud või taastanud Eesti kodakondsuse – Eesti kodakondsust tõendava dokumendi alusel; 2) kes ei ole püsivalt elanud valla või linna territooriumil vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 3 lõikele 2 – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse teate alusel; 3) kes on tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks – eestkosteasutuse teate alusel, milles peab sisalduma viide asja otsustanud kohtule, kohtuotsuse numbrile ja kuupäevale; 4) kellele antud alaline elamisluba on tühistatud – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel; 5) kes on ekslikult kantud registrisse – Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teate alusel; 6) kes on surnud – perekonnaseisuasutuse teate alusel, milles on viide surmaajale ja surmatunnistuse numbrile. 17. Käesoleva põhimääruse punktis 16 nimetatud juhtudel esitavad isikud ja asutused kõik dokumendid või andmed registripidajale, riigi keskasutused keskregistri pidajale. Keskregistri pidaja edastab dokumendid või andmed isiku elukohajärgsele registripidajale. 18. Taotluse välismaalase registrist kustutamiseks võivad esitada jaoskonnakomisjon ja isik, kelle valduses on registrist kustutamise aluseks olevad dokumendid. 19. Jaoskonnakomisjon edastab kõik talle esitatud taotlused valijate nimekirja täiendavate kannete tegemise ja andmete nimekirjast kustutamise kohta koos vastavate dokumentidega viivitamata registripidajale. 20. Jaoskonnakomisjoni poolt valijate nimekirjas olevate isikute andmetes tehtavad parandused koos viidetega paranduse aluseks olevatele dokumentidele edastatakse viivitamata registripidajale. 21. Kui hääleõiguslik välismaalane lahkub oma elukohast vallas või linnas, kustutatakse tema andmed valla või linna registrist. Tema kohta jäävad registrisse andmed viimase kohaliku omavalitsuse volikogu valimise ajal registris arvel olemisest, samuti säilitatakse tema kohta andmed keskregistris. 22. Registripidaja on kohustatud pidama arvestust kõigi registris tehtud muudatuste ja täienduste tegemise aja ja nende aluseks olevate dokumentide kohta. IV. REGISTRIANDMETE VÄLJASTAMINE 23. Registrist väljastatakse andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise läbiviimisega seotud ülesannete täitmiseks ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel. 24. Isikul on õigus tutvuda tema kohta registris peetavate andmetega. Sellesisulisele järelepärimisele peab registripidaja vastama hiljemalt kolmandal päeval, arvates järelepärimise esitamisest. V. LÕPPSÄTTED 25. Kohaliku omavalitsuse volikogu 1996. a valimiste korraldamiseks kantakse registrisse hääleõiguslike välismaalaste andmed Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kandmise avalduste vastuvõtmise korra kohaselt täidetud ja kontrollitud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kandmise avaldustelt. 26. Käesoleva põhimääruse punkti 25 kohaselt registrisse kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste andmed säilitatakse registris kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteni. Järgmisteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks kantakse registrisse andmed käesoleva põhimääruse II osa sätete kohaselt ning senised andmed kustutatakse registrist. Registrist kustutatud andmed säilitatakse keskregistri arhiivis. 27. Registri koostamise ja pidamise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. 28. Register likvideeritakse seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1996. a määrusega nr 180 Hääleõiguslike Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kandmise avalduste vastuvõtmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevas korras sätestatakse hääleõiguslikelt Eestis seaduslikult viibivatelt välismaalastelt (edaspidi hääleõiguslik välismaalane) avalduste vastuvõtmine nende andmete kandmiseks Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse (edaspidi register) 1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks. 2. Hääleõigusliku välismaalase andmete registrisse kandmise aluseks 1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks on: 1) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti hiljemalt 12. juulil 1996. a tehtud otsus isikule elamisloa andmise kohta; 2) käesoleva korra kohaselt vormistatud isiku avaldus tema andmete kandmiseks registrisse. 3. Avaldusi võetakse vastu isikutelt, kes vastavad kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739) paragrahvi 43 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 4. Avaldusi hoitakse registripidaja juures. II. AVALDUSTE VASUVÕTMINE 5. Avalduste vastuvõtmist korraldavad valla- ja linnavalitsused, Tallinnas linnaosavalitsused. 6. Avaldusi võetakse vastu 10. augustist kuni 10. septembrini 1996. a. Erandina võtavad registripidajad kuni 18. oktoobrini 1996. a avaldusi vastu isikutelt, kes mõjuva põhjuse tõttu ei esitanud avaldust eelnimetatud aja jooksul. 7. Valla- ja linnavalitsused, Tallinnas linnaosavalitsused teevad kohalikus päevalehes teatavaks avalduste vastuvõtmise kohtade aadressid ja nende tööajad. 8. Avaldused esitatakse vormil (juurde lisatud). 9. Avalduse vormi täitmiseks esitab isik avalduse vormi täitjale isikut tõendava dokumendi ja püsiva elamise aega tõendava dokumendi või dokumendid. 10. Isikut tõendavaks dokumendiks on: 1) kodakondsusjärgse riigi või välismaalase pass, millesse on kantud kehtiv elamisluba, või selle puudumisel 2) Eestis kehtiv, ametiasutuse poolt väljaantud isikut tõendav dokument, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. 11. Püsiva elamise aega tõendab: 1) kehtestatud korras kodakondsusjärgse riigi või välismaalase passi kantud elukoha märge; 2) muu kehtiv dokument, millel on andmeid isiku elamise aja kohta valla või linna territooriumil. 12. Hääleõiguslik välismaalane tõendab oma allkirjaga avalduses märgitud andmete õigsust ja seda, et ta on elanud püsivalt selles vallas või linnas vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 3 lõikele 2. 13. Vastuvõetud avaldused registreeritakse. Avalduse vastuvõtmise kohta annab avalduse vormi täitja avalduse esitajale vormi kohase tõendi (juurde lisatud). III. AVALDUSE VORMI TÄITMINE 14. Avalduse vormi täidab valla- või linnavalitsuse või Tallinna linnaosa valitsuse määratud isik. 15. Avalduse vormile kantakse: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi (eesnimed); 3) sugu; 4) sünniaeg: päev, kuu, aasta; 5) isikukood; 6) püsiva elukoha aadress – vald või linn (Tallinnas linnaosa), küla, tänav või talu, maja number, korteri number; 7) aeg, millest alates isik elab püsivalt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil (päev, kuu, aasta); 8) avalduse täitmise aeg; 9) avalduse esitanud isiku allkiri; 10) avalduse täitmise aluseks oleva, isikut tõendava dokumendi nimetus, seeria, number, väljaandmise aeg ja väljaandnud asutus; 11) avalduse vormi täitnud valla- või linnavalitsuse või Tallinna linnaosa valitsuse määratud isiku nimi ja allkiri. 16. Avalduse pöördele kantakse muud avalduse esitamiseks vajalikud andmed. 17. Avaldus täidetakse järgmiselt: 1) ees- ja perekonnanimi kirjutatakse suurte trükitähtedega, nii nagu on kirjutatud isikut tõendavas dokumendis; 2) sugu märgitakse tähega M – mees või N – naine; 3) sünniaeg märgitakse numbritega: näiteks 15 05 1915 (s.o 15. mai 1915. a.); 4) püsiva elukoha aadress märgitakse järgmiselt: – valla, linna või Tallinna linnaosa nimi ja võimaluse korral ka kood ning küla nimi; – tänava nimi või talu nimi koos tähisega «T»; – maja number, numbris võib olla ka tähti; – korteri number, numbris võib olla ka tähti; 5) aega, millest alates isik elab püsivalt valla või linna territooriumil, märgitakse numbritega, näiteks 15 10 1980 (s.o 15. oktoober 1980. a.). 18. Kui püsiva elamise aja algust tõendatakse täiendavate dokumentide alusel, tuleb nende nimetused, registreerimisnumbrid ja väljaandjad koos vastavate kuupäevadega näidata avalduse pöördel. «Hääleõiguslike Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kandmise avalduste vastuvõtmise korra» juurde