Riigikogu — Krediidiasutuste seadus — RT I, 1995, 4, 36

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus sätestab krediidiasutuse mõiste, asutamise, tegevuse ja lõpetamise majanduslikud, organisatsioonilised ja õiguslikud alused. § 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutatavatele ja tegutsevatele krediidiasutustele, samuti nende allasutustele ning -üksustele. (2) Seadust kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuste allasutustele ja -üksustele välismaal, kui asukohariigi seadus ei näe ette teisiti, samuti välisriigi krediidiasutuste allasutustele ja -üksustele Eestis, kui Eesti välislepingud ei sätesta teisiti. (3) Muud ettevõtlust reguleerivad õigusaktid laienevad krediidiasutusele niivõrd, kuivõrd käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. § 3. Krediidiasutuse mõiste (1) Krediidiasutus on käesoleva seaduse mõistes eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi käesoleva seaduse §-s 5 loetletud tehinguid. (2) Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). (3) Krediidiasutusena ei käsitleta käesoleva seaduse mõistes Eesti Panka kui keskpanka. § 4. Finantseerimisasutus (1) Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes juriidiline isik, kellel puudub õigus teostada käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 nimetatud tehinguid, kuid kelle põhitegevuseks on ühe või mitme § 5 1. lõike punktides 2–11 loetletud tehingu sooritamine. (2) Ühistegelik krediidiasutus on finantseerimisasutus, kellel on õigus võtta vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid üksnes oma liikmeskonnalt. (3) Ühistegelik krediidiasutus võib toimida laenu-hoiuühistu või ühistupangana. § 5. Krediidiasutustele lubatud tehingud (1) Krediidiasutustele on lubatud järgmised tehingud: 1) hoiustamis- ehk deposiittehingud avalikkuselt rahaliste hoiuste ja teiste tagasimakstavate vahendite kaasamiseks; 2) laenu- ehk krediiditehingud; 3) finantsliising; 4) ülekande- ehk siirmistehingud; 5) mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine; 6) tagatis- ehk garantiitehingud; 7) tehingud nii oma arvel kui klientide nimel – rahaturu instrumentidega, – välisvaluutaga, – finantsfutuuride ja -optsioonidega, – vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, – turukõlblike väärtpaberitega; 8) osalemine väärtpaberite emissiooni korraldamisel ja sellega seotud teenuste pakkumine; 9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes; 10) rahavahendustegevus; 11) hoidla- ehk depootehingud; 12) muud tehingud, mis on sisult sarnased punktides 1–11 loetletud tehingutega. (2) Peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud tehingute võivad krediidiasutused sooritada enda majandamisega vahetult seotud tehinguid. § 6. Krediidiasutuse allasutus (1) Krediidiasutuse allasutus on juriidiline isik, kelle aktsia- (osa-) kapitalist või aktsiatega (osakutega) määratud häälte arvust vähemalt pool kuulub käesolevas lõikes nimetatud krediidiasutusele (edaspidi peaettevõte) või keda krediidiasutus saab mõnel muul viisil või põhjusel otseselt või kaudselt kontrollida või juhtida. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud peaettevõtte allasutuse allasutusi käsitletakse sama peaettevõtte allasutustena. § 7. Krediidiasutuse allüksus (1) Krediidiasutuse allüksus ei ole iseseisev juriidiline isik. Ta tegutseb krediidiasutuse nimel ja tema tegevuslitsentsi alusel. Välisriigi krediidiasutuse allüksus on iseseisev juriidiline isik ning selle asutamine on reguleeritud käesoleva seaduse §-ga 22. (2) Krediidiasutuse allüksus võib teostada kas kõiki või mõningaid krediidiasutusele tegevuslitsentsiga lubatud tehinguid ja teenindada kliente vastavalt krediidiasutuse põhikirjale. (3) Krediidiasutus vastutab täielikult oma allüksuste tegevuse eest. Krediidiasutuse ja tema allüksuse vahelisi suhteid reguleeritakse allüksuse põhimäärusega, mis kinnitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras ja millega ei saa anda allüksusele laiemaid volitusi, kui krediidiasutuse põhikirjas sätestatud. § 8. Krediidiasutuse esindus (1) Krediidiasutuse esindus on krediidiasutuse selline allüksus, mille tegevuse eesmärgiks on krediidiasutuse esindamine ja tema huvide kaitsmine teatud territooriumil. (2) Krediidiasutuse esindusel on keelatud teostada käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktides 1–8 ja 10–12 loetletud tehinguid. § 9. Krediidiasutuse vastutus (1) Krediidiasutus vastutab oma kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga. Krediidiasutuse omanikud ja töötajad vastutavad krediidiasutuse kohustuste eest vastavalt seadusele, muudele õigusaktidele ning krediidiasutuse põhikirjale. (2) Krediidiasutus ei vastuta riigi kohustuste eest. Riik ei vastuta krediidiasutuse kohustuste eest, kui seadusega või riigi ja krediidiasutuse vahelise lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. § 10. Nimetuse «pank» kasutamine (1) Nimetust «pank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid tohib kasutada ainult Eesti Panga tegevuslitsentsi omav krediidiasutus. (2) Nimetust «pank» on kohustatud kasutama krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid. (3) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma koduriigi vastavas ametiasutuses registreeritud nime või selle tõlkena saadud eestikeelse nimega. Kui aga esineb oht, et tõlgitud nime võidakse mõne teise Eestis tegutseva krediidiasutuse nimega segi ajada, on Eesti Pangal õigus nõuda sellisele nimele täiendi lisamist, mis sellise ohu välistaks. (4) Krediidiasutuse nimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või riigi keskpangaga. (5) Krediidiasutuse allüksus tohib kasutada nimena üksnes selle krediidiasutuse nime, mille allüksus ta on. Nime järele võib olla lisatud allüksuse asukoha nimetus. (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega. (7) Vaidluse krediidiasutuse nime küsimuses lahendab kohus. 2. peatükk KREDIIDIASUTUSE ASUTAMINE JA TEGEVUSLITSENTS § 11. Asutamise kord (1) Krediidiasutus asutatakse ja võib tegutseda käesolevas seaduses ettenähtud korras. Muid aktsiaseltside kohta kehtivaid õigusakte arvestatakse niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste kohta kehtestatud teiste õigusaktidega. (2) Ühistegelik krediidiasutus asutatakse ja tegutseb käesoleva seaduse ning ühistegelike krediidiasutuste seaduse alusel. Ühistuseaduse ja muude ühistegevust reguleerivate seaduste sätteid arvestatakse niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse ja krediidiasutuste tegevust reguleerivate teiste õigusaktidega. (3) Krediidiasutuse asutamiseks esitavad asutajad Eesti Pangale asutamisloa saamiseks avalduse ning käesoleva seaduse §-s 13 loetletud dokumendid. § 12. Asutamisluba (1) Otsuse asutamisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Eesti Pank hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates krediidiasutuse asutajate avalduse ja selle juurde nõutavate dokumentide laekumisest. Otsusest teatatakse asutajatele kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. (2) Eesti Pank keeldub asutamisloa andmisest, kui: 1) esitatud dokumendid ei vasta kehtivatele õigusaktidele; 2) käesoleva seadusega ettenähtud dokumente ei esitata ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest; 3) käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud olulist osalust taotlevate isikute senine tegevus on näidanud, et nad ei ole suutelised tagama krediidiasutuse efektiivset ja kindlat juhtimist, mille tagajärjel võivad ohtu sattuda kreeditoride huvid. § 13. Asutamisdokumendid (1) Krediidiasutuse asutajad esitavad Eesti Pangale asutamisloa saamiseks alljärgnevad dokumendid: 1) asutamislepingu; 2) põhikirja; 3) kavandatavate tegevusalade täpse loetelu; 4) aktsionäride nimekirja, milles on andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, tema poolt omandatavate aktsiate ja häälte arvu kohta; 5) füüsilise isiku, kelle osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või häälte arvust, viimase viie aasta tuludeklaratsioonid; 6) juriidilise isiku, kelle osa ületab 2 protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või häälte arvust, põhikirja ning viimase viie majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja omanike nimekirjad andmetega omanike osa kohta vastava juriidilise isiku kapitalis. (2) Eesti Pank võib nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud dokumentide täpsustamiseks ning kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. § 14. Tegevuslitsentsi andmine (1) Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. (2) Tegevuslitsents antakse Eesti Pangalt asutamisloa saanud krediidiasutusele järgmistel tingimustel: 1) krediidiasutuse aktsiakapital on täielikult rahas sisse makstud ja deponeeritud ühte Eestis tegutsevasse krediidiasutusse või Eesti Panka; 2) krediidiasutuse aktsiakapitali jaotumine aktsionäride vahel vastab käesoleva seaduse ja krediidiasutuse põhikirja nõuetele; 3) krediidiasutusel on tehingute teostamiseks nõuetekohased ruumid, hoidlad, tehnilised vahendid ja turvasüsteem; 4) krediidiasutuse juhtide kandidaadid vastavad käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud nõuetele. (3) Tegevuslitsentsi andmise korra, käesoleva paragrahvi 2. lõikest tulenevate dokumentide ja neis kohustuslikult sisalduvate andmete loetelu kehtestab Eesti Pank. (4) Otsuse tegevuslitsentsi väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb Eesti Pank mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, arvates kõigi käesoleva paragrahvi 2. lõike järgi nõutavate dokumentide esitamisest. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. (5) Eesti Pank võib piirduda tegevuslitsentsi andmisega ainult üksikute käesoleva seaduse §-s 5 loetletud tehingute sooritamiseks või siduda tegevuslitsentsi väljaandmise teatud tingimuste saabumisega või tähtajaga, kui: 1) krediidiasutus seda ise soovib; 2) krediidiasutusel puuduvad kõigi taotletud tehingute teostamiseks vajalikud tingimused või teiste õigusaktidega ettenähtud litsents. (6) Krediidiasutus võib tegevust alustada pärast tegevuslitsentsi saamist ja krediidiasutuse registreerimist seaduses ettenähtud korras. (7) Tegevuslitsents ei ole tehingu objektiks ja tema omandamine ja kasutamine kolmandate isikute poolt on keelatud. § 15. Tegevuslitsentsi sisu ja piirid (1) Tegevuslitsentsiga määratakse tehingute loetelu, mida krediidiasutus võib sooritada. (2) Tegevuslitsentsis peab olema märgitud litsentsi kestus, väljaandmise kuupäev, väljaandja rekvisiidid, väljaandmise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev. (3) Tegevuslitsentsi koopia peab olema paigutatud krediidiasutuses ja tema allüksustes nähtavale kohale. Kõigil isikutel on õigus tutvuda krediidiasutusele väljastatud tegevuslitsentsiga. § 16. Tegevuslitsentsi andmisest keeldumine Eesti Pank võib keelduda tegevuslitsentsi andmisest, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 14 2. lõikes sätestatud tingimused. § 17. Tegevuslitsentsi muutmine või peatamine Eesti Pangal on õigus muuta või peatada, kas osaliselt või täielikult, krediidiasutusele väljastatud tegevuslitsentsi: 1) litsentsi omaniku taotlusel; 2) oma algatusel, kui muutmise või peatamise vajadus tuleneb käesolevast seadusest. § 18. Tegevuslitsentsi kehtivuse lõppemine Tegevuslitsentsi kehtivus lõpeb: 1) tähtaja möödumisel, kui seda ei ole eelnevalt pikendatud; 2) krediidiasutuse reorganiseerimisel vastavalt käesoleva seaduse 4. peatükile; 3) krediidiasutuse likvideerimisotsuse jõustumise päevast. § 19. Tegevuslitsentsi tühistamine Eesti Pank võib tegevuslitsentsi tühistada, kui: 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul, alates litsentsi väljaandmisest; 2) selgub, et asutamisloa või tegevuslitsentsi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; 3) rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid usaldatavus- ja teisi krediidiasutuse varalise tagatuse ja kreeditoride huvide kaitse tagamiseks kehtestatud normatiive ning normatiividega nõutud taset ei ole taastatud Eesti Panga poolt kehtestatud tähtajaks; 4) sooritatakse tehinguid, mis väljuvad krediidiasutuse tegevuslitsentsi ja tema põhikirjas piiritletud tegevuse raamidest; 5) teadlikult esitatakse või avaldatakse ebaõigeid või eksitavaid andmeid, informatsiooni, reklaami või aruandeid; 6) rikutakse seadusest tulenevaid rahapesu tõkestamise eeskirju; 7) krediidiasutus on rikkunud seadust või käesolevast seadusest tulenevaid õigusakte. § 20. Tegevuslitsentsi peatamise, kehtivuse lõppemise ja tühistamise tagajärjed (1) Krediidiasutusel ei ole pärast tegevuslitsentsi peatamist, kehtivuse lõppemist või tühistamist õigust sooritada litsentsiga lubatud tehinguid. (2) Tegevuslitsentsi kehtivuse lõppemine või tühistamine toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 10. peatükis sätestatud korras. § 21. Krediidiasutuse allasutuse või -üksuse asutamine välisriigis (1) Kui krediidiasutus soovib asutada allasutust või -üksust välisriigis, esitab ta Eesti Pangale sellekohase taotluse järgmiste andmetega: 1) riigi nimetus, kus allasutust või -üksust soovitakse asutada; 2) allasutuse või -üksuse tehingute loetelu ja suhted peaettevõtteks oleva krediidiasutusega; 3) allasutuse või -üksuse aadress; 4) allasutuse või -üksuse juhtide kandidaatide nimed. (2) Eesti Pank edastab käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmed, samuti andmed allasutust või -üksust asutada sooviva krediidiasutuse kapitali suuruse ja likviidsuse, Eesti Panga poolt väljaantud tegevuslitsentsiga krediidiasutusele lubatud tehingute ning hoiuste kindlustamise süsteemi kohta vastava riigi pangajärelevalve asutusele mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates andmete saamisest, ja teatab sellest ka krediidiasutusele. (3) Kui Eesti Pank leiab, et krediidiasutuse finantsseisund ei ole kavandatava välismaise allasutuse või -üksuse asutamiseks küllalt tugev, võib ta käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmed jätta esitamata ning allasutuse või -üksuse asutamise lubamisest keelduda. Oma keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatab Eesti Pank krediidiasutusele kirjalikult ühe kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmete saamisest. (4) Välisriigis allasutust või -üksust omav krediidiasutus on kohustatud Eesti Pangale teatama kõigi käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmete muutmise kavatsusest vähemalt kaks kuud enne selle toimumist. § 22. Välisriigi krediidiasutuse allasutuse või -üksuse asutamine Eestis (1) Välisriigi krediidiasutuse allasutuse või -üksuse asutamiseks Eestis peab vastav krediidiasutus esitama oma koduriigi pangajärelevalve asutuse kaudu Eesti Pangale sellekohase taotluse järgmiste andmetega: 1) asutatava allasutuse või -üksuse tegevuse kirjeldus, tehingute loetelu ja suhted asutada sooviva krediidiasutusega; 2) allasutuse või -üksuse aadress; 3) allasutuse või -üksuse juhtide kandidaatide nimed. Eelloetletud andmetele peab olema lisatud krediidiasutuse koduriigi pangajärelevalve asutuse kinnitus krediidiasutuse kapitali suuruse ja likviidsuse ning hoiuste kindlustamise süsteemi kohta, samuti selle kohta, et kavandatavad tegevusalad on krediidiasutuse tegevuslitsentsiga lubatud. (2) Eesti Pank vaatab taotluse läbi ja teatab oma otsusest taotluse esitajale käesoleva seaduse § 12 1. lõikes ettenähtud korras. (3) Välisriigi krediidiasutuse allasutus või -üksus peab oma tegevuse alustamiseks taotlema Eesti Pangalt tegevuslitsentsi. See nõue ei laiene välisriikide krediidiasutuste esindustele. (4) Eesti Pank arvestab oma otsuse tegemisel Eesti krediidiasutuste tegutsemise tingimusi litsentsi taotleva krediidiasutuse koduriigis. (5) Välisriikide krediidiasutuste allasutuste ja -üksuste asutamise ja nendele tegevuslitsentside väljastamise korra kehtestab Eesti Pank. 3. peatükk KREDIIDIASUTUSE PÕHIKIRI, JUHTIMINE JA AKTSIAKAPITAL § 23. Krediidiasutuse põhikirjale esitatavad nõuded (1) Krediidiasutuse põhikirjas peavad olema sätestatud krediidiasutuse juhtide ja töötajate pädevuse ja vastutuse konkreetsed piirid või nende määramise kord, samuti juhtorganite ja sisekontrolli pädevus. (2) Krediidiasutuse põhikirjaga ei tohi kehtestada piiranguid krediidiasutuse aktsiate vabaks võõrandamiseks kolmandatele isikutele. § 24. Krediidiasutuse põhikirja muutmine (1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused kooskõlastama Eesti Pangaga. (2) Krediidiasutus on kohustatud esitama taotluse muudatuste kooskõlastamiseks Eesti Pangale hiljemalt 10. päeval, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest. (3) Eesti Pank teatab kirjalikult oma otsusest kooskõlastada krediidiasutuse põhikirja muudatused või sellest keeldumise põhjused hiljemalt ühe kuu möödumisel, arvates taotluse laekumisest. (4) Eesti Pank keeldub muudatusi kooskõlastamast, kui muudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele. (5) Muudatused registreeritakse seaduses ettenähtud registris pärast nende kooskõlastamist Eesti Panga poolt. § 25. Krediidiasutuse juhtimise üldsätted (1) Krediidiasutuse juhtorganid on aktsionäride üldkoosolek ja juhatus. Aktsionärid võivad moodustada enda esindajaks nõukogu, kelle volitused määratakse krediidiasutuse põhikirjas. (2) Krediidiasutuse juhatus koosneb esimehest ja vähemalt kahest liikmest, kes valitakse nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku poolt. Krediidiasutuse juhatuse, samuti nõukogu liige ei või olla sisekontrolli töötaja ega audiitor. (3) Krediidiasutuse tegevjuhiks on vastavalt krediidiasutuse põhikirjale kas juhatuse esimees või selleks tööle võetud isik. Tegevjuhi ülesandeks on krediidiasutuse igapäevase töö juhtimine, korraldamine ja kontrollimine. (4) Krediidiasutuse juhtorganite koosolekute kohta peetakse protokolle, milles peavad sisalduma hääletamise tulemused ja millele kirjutavad alla otsustamisest osavõtnud või nende poolt volitatud isikud. § 26. Nõuded krediidiasutuse juhtidele ja töötajatele (1) Krediidiasutuse juhtideks loetakse käesoleva seaduse järgi füüsilisi isikuid, kes seaduse, põhikirja või muu dokumendi alusel on valitud või tööle võetud krediidiasutust juhtima, esindama ja selle tegevust kontrollima. Krediidiasutuse juhtide hulka kuulub ka pearaamatupidaja. (2) Krediidiasutuse juhtideks võib valida või tööle võtta füüsilisi isikuid, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus ning laitmatu ärialane reputatsioon. (3) Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal. (4) Krediidiasutuse juhtideks on keelatud valida või tööle võtta isikuid, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise. (5) Krediidiasutuse juhid peavad olema Eesti kodanikud või omama alalist elamisluba Eestis. Seda nõuet ei kohaldata, kui välislepingus on ette nähtud teisiti. (6) Krediidiasutuse juhtidel, samuti sisekontrolli töötajatel on keelatud olla teiste krediidiasutuste juht-, esindus- või sisekontrolliorganite koosseisus. (7) Krediidiasutuse juhtidel on keelatud olla töölepingulistes suhetes teiste ettevõtetega. (8) Krediidiasutuse juht või töötaja, kes osaleb laenuandmise otsustamise protsessis, peab kirjalikult teatama laenu andmiseks pädevale organile, kui mõni tema lähikondsetest töötab krediidiasutuselt laenu taotleva juriidilise isiku juhtkonnas. Ülalmainitud juht või töötaja ei või osaleda otsustamises antud tehingu üle. (9) Teated krediidiasutuse juhtide valimise, töölevõtmise, tagasiastumise või vabastamise kohta esitatakse Eesti Pangale 10 päeva jooksul, arvates vastavate otsuste, lepingute või käskkirjade jõustumisest. § 27. Krediidiasutuse aktsiakapital (1) Krediidiasutuse asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni ECU-ga vastavalt Eesti Panga kursile. (2) Aktsiakapitali moodustamine või suurendamine võib toimuda ainult rahaliste sissemaksetega, seejuures suurendamine ka fondiemissiooniga. (3) Hääleõigusega aktsiad ei või jaguneda hääleõiguse järgi klassidesse või kategooriatesse. (4) Krediidiasutusel on keelatud osta oma aktsiaid. § 28. Oluline osalus Olulise osalusena käsitletakse käesolevas seaduses sellist kapitaliosa, mis moodustab ettevõtte aktsia- või osakapitalist või häälte arvust 10 protsenti või enam või mis annab kapitaliosa omanikule võimaluse kas lepingu alusel või mingil muul viisil oluliselt ettevõtte juhtimist mõjutada. § 29. Olulise osaluse omandamine, suurendamine ja sellest loobumine (1) Krediidiasutus ja isik, kes soovib otseselt või kaudselt omandada olulist osalust krediidiasutuses või suurendada seda osalust üle 20, 33 või 50 protsendi krediidiasutuse aktsiakapitalist või häälte arvust, on kohustatud selleks taotlema Eesti Panga loa. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama andmeid omandatava kapitaliosa suuruse kohta. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud loa taotlemise kohustus laieneb ka juhtudele, kui: 1) olulise osaluse omandamine või selle suurendamine toimub kolmandate isikute tegevuse tulemusena; 2) krediidiasutus võib mingi tehingu tagajärjel muutuda mõne teise isiku allasutuseks. (3) Eesti Pank ei anna luba olulise osaluse omandamiseks või suurendamiseks krediidiasutuses: 1) isikule, kellel puudub laitmatu ärialane reputatsioon; 2) kui see võib kahjustada vaba konkurentsi. (4) Eesti Pank teatab taotlejale oma otsusest käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse läbivaatamise kohta mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates taotluse saamisest. (5) Kui Eesti Pank keeldub käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud loa andmisest, on olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu sooritamine keelatud. (6) Krediidiasutus ja isik, kes soovib loobuda oma olulisest osalusest krediidiasutuses, on kohustatud sellest eelnevalt teatama Eesti Pangale. 4. peatükk KREDIIDIASUTUSE REORGANISEERIMINE § 30. Krediidiasutuse reorganiseerimise viisid (1) Krediidiasutuse reorganiseerimine on tema ümberkorraldamine ühinemise, liitumise, jagunemise või temast osa eraldumise teel koos asjaajamise, õiguste ja kohustuste ning kogu või osa vara üleandmisega tema ühele või mitmele õigusjärglasele. (2) Krediidiasutuste ühinemisel lähevad kõik ühinevate krediidiasutuste õigused ja kohustused üle uuele krediidiasutusele, mis tekib ühinemise tagajärjel (edaspidi uus krediidiasutus) ning millel on uus nimi ja põhikiri. Ühinemiseni eraldi tegutsenud krediidiasutused lõpetavad oma tegevuse ja kustutatakse registrist. (3) Krediidiasutuste liitumisel lähevad kõik liituva krediidiasutuse (edaspidi liituv krediidiasutus) õigused ja kohustused üle teisele krediidiasutusele (edaspidi liitev krediidiasutus). Liituv krediidiasutus lõpetab oma tegevuse ja kustutatakse registrist. (4) Krediidiasutuse jagunemisel lähevad selle tulemusel tekkinud uutele krediidiasutustele üle reorganiseeritud krediidiasutuse kõik õigused ja kohustused vastavalt jaotusaktile. Reorganiseeritud krediidiasutus (edaspidi jagunenud krediidiasutus) lõpetab oma tegevuse ja kustutatakse registrist. (5) Krediidiasutusest ühe või mitme uue krediidiasutuse eraldumisel lähevad eraldumisakti alusel igale neist vastavates osades üle reorganiseeritud krediidiasutuse õigused ja kohustused. Reorganiseeritud krediidiasutus (edaspidi allesjääv krediidiasutus) jätkab oma tegevust väiksemas mahus endise põhikirja ja tegevuslitsentsi alusel ning endise nimega. (6) Reorganiseerimise tulemusel tekkinud uued krediidiasutused peavad taotlema Eesti Pangalt tegevuslitsentsi. § 31. Reorganiseerimisotsus (1) Krediidiasutuse reorganiseerimine toimub tema põhikirjas ettenähtud pädeva juhtorgani otsuse alusel. Reorganiseerimisotsus tehakse vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. (2) Eesti Pangal on õigus kreeditoride huvide kaitseks kohustada makseraskustes olevat krediidiasutust reorganiseeruma. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) otsus reorganiseerimise, s. o. ühinemis- või liitumislepingute või jaotus- või eraldumisaktide kinnitamise kohta; 2) otsus uute krediidiasutuste põhikirjade kinnitamise kohta; 3) otsus liitva või allesjääva krediidiasutuse põhikirjas tehtavate muudatuste kinnitamise kohta. § 32. Krediidiasutuste ühinemine (1) Krediidiasutuste ühinemise aluseks on kirjalik ühinemisleping, mis on ühtlasi ka uue krediidiasutuse asutamislepinguks. (2) Krediidiasutuste ühinemisel moodustatud uue krediidiasutuse omavahendite summa ei tohi olla väiksem ühinenud krediidiasutuste ühinemisaegsest omavahendite summast käesoleva seaduse § 37 mõistes. Kui omavahendeid on vähem, määrab Eesti Pank tähtaja, mille jooksul nõutav omavahendite summa tuleb taastada. (3) Uue krediidiasutuse seaduses ettenähtud korras registreerimise päevast lõpeb ühinenud krediidiasutuste tegevuslitsentside kehtivus ja need krediidiasutused kustutatakse registrist. Nende õigused ja kohustused lähevad üle uuele krediidiasutusele kui õigusjärglasele. (4) Ühinemisleping jõustub ja uus krediidiasutus alustab tegevust ning omandab õigusvõime alates tema kandmisest seaduses ettenähtud registrisse. (5) Krediidiasutuste ühinemisest ning uue krediidiasutuse tegevuse alustamisest teatab uue krediidiasutuse juhatus ühinemislepingu jõustumisele järgneval tööpäeval vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. § 33. Krediidiasutuste liitumine (1) Eesti Panga loal võib üks või mitu krediidiasutust liituda mõne teise krediidiasutusega. (2) Liitva krediidiasutuse omavahenditele laieneb käesoleva seaduse § 32 2. lõikes sätestatud nõue. (3) Liitumise aluseks on kirjalik liitumisleping, mis lisaks poolte vahel kokkulepitud tingimustele peab sätestama, et kõik liituva krediidiasutuse õigused ja kohustused lähevad üle liitvale krediidiasutusele kui õigusjärglasele lepingu jõustumise päevast. (4) Kinnitatud liitumisleping esitatakse koos loa saamise taotlusega Eesti Pangale. (5) Liitumisleping jõustub pärast loa saamist Eesti Pangalt, millest liitva krediidiasutuse juhatus teatab järgneval tööpäeval vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. (6) Liitumislepingu jõustumisest loetakse liituv krediidiasutus reorganiseerituks, tema tegevuslitsentsi kehtivus lõpeb ja ta kustutatakse registrist. § 34. Ühinenud või liitunud krediidiasutuste omanike varalised õigused Ühinenud või liitunud krediidiasutuste aktsiad kuuluvad ümbervahetamisele ühinemis- või liitumislepingu tingimuste kohaselt. § 35. Krediidiasutuse jagunemine või temast osa eraldumine Krediidiasutuse jagunemine või temast osa eraldumine võib toimuda üksnes järgmistel tingimustel: 1) iga uue tekkiva krediidiasutuse aktsiakapital on vähemalt 5 miljonit ECU-d Eesti Panga kursi järgi; 2) allesjääval krediidiasutusel on omavahendeid vähemalt 5 miljonit ECU-d Eesti Panga kursi järgi. 5. peatükk NÕUDED KREDIIDIASUTUSELE, KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE § 36. Usaldatavusnormatiivid (1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks ja klientide huvide kaitseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse: 1) omavahendite minimaalsuurus; 2) kapitali adekvaatsus; 3) likviidsus; 4) kohustuslik reserv; 5) riskide kontsentratsioon; 6) investeeringute piirangud; 7) muud reservid. (2) Usaldatavusnormatiivide suurused, nende arvutamise juhendi ja aruandluse korra kehtestab Eesti Pank. (3) Eesti Pank kontrollib krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide järgimist ja vajadusel määrab tähtaja nõutava taseme saavutamiseks. (4) Krediidiasutuse juhid ja audiitor on kohustatud usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest viivitamatult informeerima Eesti Panka. § 37. Kapitali adekvaatsus (1) Tagamaks võimalike kahjude katmist, peab krediidiasutus järgima omavahendite ja riskiga kaalutud aktivate vahekorda ehk kapitali adekvaatsust. Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse miinimummäär on 8 protsenti. (2) Krediidiasutuse omavahendite hulka kuuluvad: 1) sissemakstud aktsiakapital; 2) reservkapital; 3) auditeeritud kasum (kahjum); 4) allutatud võlakohustuste kaudu kaasatud kapital. (3) Krediidiasutuse omavahenditest tehakse mahaarvamisi vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale. (4) Krediidiasutusel peab olema omavahendeid vähemalt 5 miljonit ECU-d Eesti Panga kursi järgi. § 38. Likviidsus (1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda. (2) Krediidiasutus on kohustatud hoidma osa oma vahenditest kohustusliku reservina Eesti Pangas, kui Eesti Pank ei ole määranud teisiti. (3) Kohustusliku reservi suuruse ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 39. Investeerimispiirangud (1) Investeeringutena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes materiaalsete väärtuste soetamist või teises ettevõttes osaluse omandamist. (2) Krediidiasutusel on keelatud investeerida ettevõttesse, mille põhikiri sätestab omanike täisvastutuse. (3) Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises ettevõttes ei või ületada 15 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. (4) Krediidiasutuse olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ei tohi ületada 60 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. (5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes nimetatud piiranguid ei rakendata juhul, kui on tegemist osalusega teises krediidi- või finantseerimisasutuses. (6) Krediidiasutuse investeeringud kokku, bilansilise väärtuse järgi arvestatuna, ei tohi olla suuremad krediidiasutuse omavahenditest. (7) Käesoleva paragrahvi 3., 4. ja 6. lõikes sätestatu ei kehti: 1) aktsiate ja osakute suhtes, mille krediidiasutus on omandanud kolmanda osapoole arvel, kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui kaks aastat; 2) kinnis- ja vallasvara ning aktsiate ja osakute suhtes, mille krediidiasutus on omandanud kahjude ennetamiseks või vältimiseks, kui krediidiasutus ei hoia neid kauem kui kaks aastat; 3) kinnis- ja vallasvara suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tegevuslitsentsiga lubatud tehingute sooritamiseks. § 40. Nõuded laenudele (1) Laenudena käsitatakse käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 42 kõiki krediidiasutuse bilansilisi aktivaid või bilansiväliseid kohustusi, mis on tekkinud käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktides 2, 3, 6, 7 loetletud tehingute tulemusena. (2) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid, sealhulgas kontrollima laenusaajate maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu. (3) Krediidiasutusel on keelatud nii otseselt kui kaudselt anda laenu iseenda aktsiate ostmiseks ja arvestada laenu tagatisena iseenda aktsiaid. (4) Krediidiasutused tohivad anda laene ainult käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes sätestatud tagatistel, mille olemasolu laenusaajal või tema käendajal on krediidiasutuse poolt nii dokumentaalselt kui natuuras kontrollitud ning mille kontrollimise tulemuste kohta on koostatud kirjalikud aktid. (5) Laene vallasasja tagatisel võidakse anda, kui: 1) tagatiseks on reaalselt olemasolev kuld ja muud väärismetallid, vekslid ja teised tähtajalised maksekohustused, riigi ja omavalitsuste väärtpaberid, aktsiad, osatähed, võla- ja pantkirjad, kaubad, kaupade veo- ja hoiutunnistused või muud krediidiasutuse krediidikomitee poolt reaalse tagatisena tunnustatud vallasasjad; 2) tagatise turuväärtus on suurem antava laenu summast. (6) Laene kinnisasja tagatisel võidakse anda, kui laenu tagatiseks oleva vara kõik koormatised ja kohustused kokku koos tagatava laenuga ei ületa kahte kolmandikku selle vara realiseerimise turuväärtusest krediidiasutuse hinnagu järgi. (7) Krediidiasutus ei tohi anda intressita laene, välja arvatud juhtudel, kui see on seadusega ette nähtud. (8) Krediidiasutus ei tohi anda laene intressiga, mille määr on väiksem kui sama krediidiasutuse poolt võetud laenude ja hoiuste pealt makstav intressimäär. Erandeid sellest võib teha ainult seaduses ettenähtud odavate sooduslaenude andmisel. (9) Krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liikmed, tegevjuht, krediidikomitee esimees, revisjonikomisjoni esimees ja selle liikmed ning krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad ei või saada samast krediidiasutusest laenu ühelgi kujul. Laene ei ole lubatud anda ka ühelegi äritehinguid sooritavale juriidilisele isikule, mille omanikuks (sealhulgas aktsionäriks, kellele kuulub rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist) on krediidiasutuses olulist osalust omav aktsionär, krediidiasutuse juhatuse esimees, juhatuse liige või tegevjuht, samuti juriidilistele isikutele, mille juhatuse või nõukogu liikmete enamuse moodustavad krediidiasutuse juhatuse liikmed või krediidiasutusest palka saavad ametnikud ja teenistujad. See keeld ei käi laenude kohta, mida antakse selleks eraldi moodustatud ametnike toetusfondist või toetuskassast (töötajate vastastikuse abistamise kassast). (10) Krediidiasutuse aktsionärid, kellele kuuluv osa aktsiakapitalist on suurem kui 10 protsenti, võivad saada samast krediidiasutusest laenu ainult järgmistel piiravatel tingimustel: 1) laenu summa ei ületa 50 protsenti aktsionäri poolt aktsiakapitali otseselt või kaudselt mahutatud summast; 2) laenu taotlev aktsionär ei tööta krediidiasutuses ühelgi ametikohal ega täida muid ülesandeid, mis välistavad käesoleva paragrahvi 9. lõike järgi samast krediidiasutusest laenu saamise võimaluse; 3) laen antakse tähtajaga kuni üks aasta ja laenulepingus nähakse ette, et seda saab pikendada ainult üks kord kuni kuueks kuuks; 4) laenu andmise otsustamisest, mille taotlejaks on krediidikomitee liige või tema lähikondne, nimetatud krediidikomitee liige osa ei võta (tal pole selle otsuse tegemisel ei sõna- ega hääleõigust); 5) krediidiasutuse aktsionäre käsitatakse käesoleva seaduse § 42 3. lõike tähenduses omavahel seotud osapooltena. § 41. Krediidikomitee (1) Krediidiasutuse põhikirjas sätestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub selleks eraldi moodustatud krediidikomitee igakordsel otsusel. Otsuse tegemise eel vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta, mis kantakse istungi protokolli. (2) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas panga tegevjuht, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. (3) Krediidikomitee istungid on kinnised. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Võrdse häältearvu korral on otsustav komitee esimehe hääl. Istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. (4) Laenu andmisest keeldumist krediidikomitee ei ole kohustatud põhjendama. § 42. Nõuded laenuriskide kontsentreerumise osas (1) Suure riskiga laenuks loetakse laen, mis ületab 10 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. Selliseid laene võib anda ainult vastava pädevusega põhikirjalise organi otsusel. (2) Krediidiasutusel ei ole lubatud anda ühele isikule või omavahel seotud osapooltele kokku laenu, mis ületab 25 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. (3) Omavahel seotud osapoolteks loetakse: 1) kahte või enamat isikut, kellest üks või enam omavad kontrolli teise või teiste tegevuse üle; 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1 mainitud seost, kuid kes on omavahel seotud nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemine toob või võib tuua kaasa ka teise või teiste finantsseisundi halvenemise. Seotuse hindamisel lähtutakse ühise omandi, ühiste omanike, ühiste juhtide ja ärialase sõltuvuse olemasolust. (4) Krediidiasutuse allasutusele, peaettevõttele ja peaettevõtte teistele allasutustele antud laenude kogusumma ei või ületada 20 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. (5) Krediidiasutuse poolt antud suure riskiga laenude kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti krediidiasutuse omavahenditest. (6) Krediidiasutus on kohustatud laenulepingu sõlmimise päeval informeerima Eesti Panka isikutest, kelle kohustused krediidiasutuse ees ületavad 3 protsenti krediidiasutuse omavahenditest ja nende laenusaajate poolt antud tagatistest. Juriidilistest isikutest laenusaajate puhul tuleb esitada ka andmed nende isikute (aktsionäride või osanike) kohta, kellel on laenu saanud ettevõttes oluline osalus. (7) Kui Eesti Pangale esitatud andmetest selgub, et samale isikule on antud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud laene mitme krediidiasutuse poolt, informeerib ta sellest kõiki sellele kliendile laene andnud krediidiasutusi. Informatsioon võib hõlmata vaid andmeid laenuvõtja koguvõlgnevuse ja temale laenu andmises osalenud krediidiasutuste kohta. (8) Käesoleva paragrahvi 2., 4. ja 5. lõikes kehtestatud piirangutest tehtavad erandid ja nende tegemise korra kehtestab Eesti Pank. § 43. Viivislaenud (1) Viivislaen on käesoleva seaduse mõistes laen või selle osa, mis on tähtajaks tagastamata, millelt ei laeku laenulepinguga ettenähtud intressi, või mille laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline. (2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki viivislaene nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Laen, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Viivislaenude määratlemise kriteeriumid ja kuludesse kandmise korra kehtestab Eesti Pank. (3) Krediidiasutus on kohustatud informeerima Eesti Panka viivislaenudest. § 44. Reservid Krediidiasutus on kohustatud võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Reservide suuruse, moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra kehtestab Eesti Pank. § 45. Arvelduste kord (1) Eestis asuvad krediidiasutused peavad arveldama Eesti Panga poolt kehtestatud korras. (2) Eestis asuvad krediidiasutused peavad avama Eesti Pangas oma korrespondentkonto. § 46. Pangasaladus (1) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud nii krediidiasutuse teenistuses olles kui ka pärast sealt lahkumist hoidma saladuses kõik andmed, mis on neile teatavaks saanud krediidiasutuses töötades ja mis puudutavad klientide kontosid, sooritatud tehinguid, nende finantsmajanduslikku seisundit ja krediidiasutuse turvasüsteeme. Nimetatud kohustus ei laiene nendele andmetele, mille avaldamine on käesoleva seadusega lubatud. (2) Krediidiasutus on kohustatud hoidma käesolevas paragrahvis sätestatud pangasaladusi tähtajatult. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmeid, välja arvatud turvasüsteemide koodid, avaldatakse Pangainspektsiooni töötajatele ja teistele Eesti Panga poolt selleks volitatud isikutele. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmeid, välja arvatud andmeid krediidiasutuse turvasüsteemide kohta, avaldatakse: 1) kohtule kohtumääruse või otsuse alusel; 2) uurimisorganitele kirjaliku otsuse alusel; 3) maksuhaldurile maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 24, 394 ja 54, 904) §-de 16 ja 17 kohaselt kontrollitavate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide ning nende tehingupartnerite kohta maksuhalduri ettekirjutuse alusel; 4) isikutele, kellele seaduse järgi laieneb pangasaladuse hoidmise kohustus; 5) Riigikontrollile riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide kohta ning riigikontrolöri või tema poolt selleks volitatud ametniku kirjalikul taotlusel muudel riigi vara kasutamise ja säilimise kontrollimise juhtudel vastavalt Riigikontrolli pädevusele; 6) kliendi poolt seaduspäraselt volitatud isikule kliendi konto kohta; 7) pärast pärandaja surma isikutele, kelle nimed konto valdaja on märkinud krediidiasutusele tehtud testamentaarsesse korraldusse, samuti notaritele ja välisriikide konsulaaresindustele, kui need on märgitud pärimisega seotud dokumentidesse, eespool nimetatud konto ja sellega seotud informatsiooni osas. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 3 nimetatud maksuhalduri ettekirjutuse alusel andmete avaldamise kulude kompenseerimiseks võib Eesti Pank kehtestada krediidiasutustele tasu või tasu piirmäära. (6) Krediidiasutus võib kehtestada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmetele veel täiendavate andmete loetelu, mida ta ei luba avaldada. Nendeks andmeteks ei saa olla andmed, mida krediidiasutus on kohustatud esitama seaduste alusel. (7) Pangasaladusena ei käsitata andmeid krediidiasutuse asutajate ja omanike nimekirjade ning omanike osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis, omavahendite ja reservkapitali suuruse, aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamise, aruannete kvaliteedi, üldise majandusliku seisundi ja usaldatavusnormatiivide arvväärtuste kohta, samuti andmeid krediidiasutuse või tema töötajate poolt sooritatud seaduserikkumiste kohta. (8) Krediidiasutus on kohustatud sõlmima käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutega, kelle valduses on pangasaladust sisaldavaid andmeid, sellise töölepingu, mis kehtestab pangasaladuse hoidmise kohustuse, sanktsioonid kohustuse rikkumise eest ning eritasu saladuse hoidmise tagamiseks. § 47. Arestimine ja sissenõuded (1) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida ainult kohtuotsuse või kohtu või uurimisorgani määruse või maksuhalduri ettekirjutuse põhjal seaduses ettenähtud korras. (2) Aresti alt vabastab vara arestimise otsuse, määruse või ettekirjutuse teinud organ. (3) Sissenõuet krediidiasutuses hoitavale kliendi varale võib pöörata ainult seaduses ettenähtud korras. § 48. Kliendi kaitse (1) Krediidiasutuse suhted klientidega reguleeritakse kirjalike lepingutega. (2) Igal kliendil on õigus tutvuda ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel temale avaldama kõiki käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvaid andmeid. (3) Krediidiasutus on kohustatud andma igale oma kliendile tema esimesel nõudmisel täieliku ja garanteeritult tõese informatsiooni nende füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellest igaühele kui krediidiasutuse peamistele omanikele (aktsionärid, osanikud) kuulub vähemalt 2 protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist, samuti iga füüsilisest ja juriidilisest isikust omaniku otsese või kaudse osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning selle kohta, kes kuuluvad krediidiasutuse juhtkonda. (4) Krediidiasutuse poolt sooritatavate tasuliste tehingute või osutatavate teenuste loetelu, tariifid ja intressimäärad tuleb krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja panna. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitust ja juhiseid. (5) Krediidiasutusel on keelatud sõlmida klientidega lepinguid, mis annavad krediidiasutusele õiguse ühepoolselt muuta sõlmitud lepingu tingimusi. (6) Hoiuste kindlustamise süsteem kehtestatakse eraldi seadusega. § 49. Krediidiasutuste konkurentsi tagamine (1) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. (2) Krediidiasutuse tegevuse vastavust vaba konkurentsi üldtunnustatud tavadele ja Eestis kehtivatele konkurentsi korraldavatele õigusaktidele kontrollib Eesti Pank. § 50. Krediidiasutuse sisekontroll (1) Krediidiasutuses moodustatakse sisekontrolörist ja vähemalt kahest kontrolörist (liikmest) koosnev sisekontrollitalitus, mis jälgib kogu krediidiasutuse jooksvat tegevust ning selle vastavust seadustele, Eesti Panga Nõukogu otsustele, Eesti Panga määrustele ning teistele õigusaktidele ja headele pangandustavadele. (2) Sisekontrollitalituse ülesandeks on ka avastada krediidiasutuse töötajaskonna tegevuses esinevaid puudusi, nende poolt töös tehtud vigu, tööeeskirjade rikkumise, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, juhtida neile tähelepanu ja teha ettepanekuid nende vältimiseks. (3) Sisekontrollitalitus koondab andmeid krediidiasutuse ja kõigi selle töötajate tööalase tegevuse kohta (kaebused, hinnangud), teeb neist perioodilisi ülevaateid ja analüüse, mis esitatakse olenevalt nende tähtsusest ja üldistusastmest krediidiasutuse tegevjuhile, juhatusele või aktsionäride üldkoosolekule. (4) Sisekontrolör ja kontrolörid kirjutavad ametisse asumisel alla vaikimiskohustusele, millega nad kohustuvad neile krediidiasutuse tegevuse kohta teatavaks saanud informatsiooni saladuses hoidma, olenemata sellest, kas see on sisult positiivne või negatiivne, ja edastama seda kõrvalistele isikutele ainult krediidiasutuse juhatuse või tegevjuhi korraldusel. (5) Sisekontrolörile ja köntrolöridele peab võimaldama tutvuda krediidiasutuse kõigi dokumentidega ning jälgida krediidiasutuse jooksvat tööd mis tahes lõigus. Neil on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste või eksimuste kohta seletuskirja kirjutamist. (6) Sisekontrollitalitus töötab kas krediidiasutuse põhikirjas või oma, aktsionäride (osanike) üldkoosoleku poolt kinnitatud põhikirjas ettenähtud korras ja annab oma töö tulemustest aru aktsionäride üldkoosolekule ja nõukogule. Avastatud puudustest ja nende vältimise võimalustest teeb sisekontrolör regulaarselt ettekandeid krediidiasutuse tegevjuhile ja juhatusele. 6. peatükk RAAMATUPIDAMINE JA ARUANDLUS § 51. Raamatupidamise üldeeskirjad (1) Krediidiasutus lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790), raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seadusest (RT I 1993, 43, 620), muudest Eesti õigusaktidest, Eesti Panga juhenditest ja oma põhikirjast. (2) Krediidiasutuse raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise tema majandustegevuse ja finantsseisundi kohta. (3) Krediidiasutuse tehingud kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt. (4) Krediidiasutus kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjad lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja Eesti Panga juhenditest. (5) Krediidiasutus on kohustatud pidama bilansis kajastamisele mittekuuluvate nõuete ja kohustuste arvestust bilansivälistel kontodel. (6) Eesti Pangal on õigus nõuda krediidiasutuselt ja temaga seotud osapooltelt ühendatud (konsolideeritud) aruandlust, mille koostamise metoodika, korra ja tähtaja kehtestab Eesti Pank. § 52. Aruanded (1) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele: 1) aruandluse sisu ja koostamise metoodika; 2) aruandluse perioodilisuse; 3) aruannete esitamise tähtajad; 4) seletuskirja struktuuri; 5) avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumi ja tähtajad; 6) konsolideeritud aruandluse metoodika. (2) Eesti Pangal on õigus nõuda ühekordseid aruandeid tehingute liikide lõikes. (3) Krediidiasutuse majandusaastaks on kalendriaasta. Krediidiasutuse asutamisel ja lõpetamisel võib majandusaasta pikkus erineda kalendriaastast ja selle kehtestab Eesti Pank. (4) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne vaadatakse läbi krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta esitatakse Eesti Pangale hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. aprilliks. (5) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne esitatakse Eesti Pangale tema poolt määratud tähtajaks koos sõltumatu audiitori järeldusotsusega. (6) Eesti Pangale esitatav krediidiasutuse majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. (7) Krediidiasutus on kohustatud avaldama oma aastabilansi ja kasumiaruande vähemalt ühes krediidiasutuse asukohas ilmuvas ajalehes. § 53. Aruannete kontroll (1) Kui krediidiasutuse aruannetes on ebatäpsusi või on teada õiguserikkumistest krediidiasutuses, võib Eesti Pank korraldada krediidiasutuses erakorralise kontrollimise ja nõuda krediidiasutuselt kontrollimisega seotud kulude hüvitamist Eesti Panga poolt kinnitatud eelarve alusel. (2) Eesti Pank võib nõuda sisekontrolli töötajate kõrvaldamist nende seniste töökohustuste täitmisest, samuti uue sõltumatu audiitori määramist, kui ilmneb ebatäpsusi aruandluses. 7. peatükk RAHAPESU TÕKESTAMINE § 54. Rahapesu olemus (1) Rahapesuna käsitletakse kuritegelikul teel omandatud raha paigutamist legaalsesse äritegevusse või investeeringutesse. (2) Krediidiasutus on kohustatud vältima pangasüsteemi kasutamist rahapesuks. § 55. Klientide identifitseerimise kohustus (1) Krediidiasutusel on keelatud astuda lepingulistesse suhetesse ja sooritada tehinguid anonüümsete, samuti variisikutega. (2) Krediidiasutus on kohustatud identifitseerima kõik isikud, kes sooritavad arveldustehinguid üle 15 000 ECU või sularahatehinguid üle 7 500 ECU suuruse summa vastavalt Eesti Panga kursile. (3) Krediidiasutus on kohustatud identifitseerima ka käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud piirmääradest väiksemate tehingute sooritajad, kui: 1) tehing on ilmselt seotud teise tehinguga või teiste tehingutega selliselt, et nende summa ületab käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud määra. Kui tehingute sooritamise ajal ei ole nende üldsumma teada, tuleb isik identifitseerida siis, kui tehingute kogusumma ületab nimetatud määra; 2) krediidiasutusel tekib kahtlus, et tehingu objektiks olev raha on omandatud kuritegelikul teel. (4) Kui krediidiasutusel on teada või tal tekib kahtlus, et klient on variisik, peab ta tegema kõik võimaliku selle isiku identifitseerimiseks, kelle nimel klient tegutseb. (5) Käesoleva seaduse mõistes on identifitseerimine tehingut sooritava isiku nime, sünniaja ja aadressi, samuti isikut tõendava dokumendi nimetuse, numbri, väljaandmise kuupäeva ja välja andnud asutuse nimetuse ning muude isikut tõendavate andmete kirjalik fikseerimine. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud identifitseerimine ei ole kohustuslik: 1) töötajate suhtes, kes regulaarselt sooritavad ettevõtte nimel tehinguid ja on varem identifitseeritud; 2) krediidiasutuste omavaheliste tehingute sooritamisel. § 56. Dokumentide säilitamine Krediidiasutus on kohustatud kõik käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud tehingute aluseks olevad dokumendid ja nendega seotud isikute identifitseerimise kirjalikult fikseeritud tulemused säilitama seitsme aasta jooksul, arvates tehingu sooritamisest. § 57. Informatsiooni avaldamine (1) Rahapesu käsitlevat informatsiooni avaldatakse ainult käesoleva seaduse § 46 4. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud korras. (2) Krediidiasutusel on keelatud informeerida kliente kohtute ja uurimisorganite tegevusest ning neile informatsiooni edastamisest. § 58. Krediidiasutusesisene töökorraldus Krediidiasutuse juhid on kohustatud rahapesu tõkestamise nõuete täitmiseks varustama töökohad vajalike tehniliste vahenditega, kehtestama töötajatele tegevusjuhendid ja nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirjad. 8. peatükk JÄRELEVALVE § 59. Järelevalve alused ja ulatus (1) Krediidiasutuse tegevus on allutatud Eesti Panga järelevalvele. Järelevalve eesmärk on tagada krediidiasutuse asutamise ja tegevuse vastavus seadustele ja nende alusel välja antud teistele õigusaktidele. (2) Krediidiasutuse järelevalvet korraldab Eesti Pank Pangainspektsiooni ja teiste oma osakondade kaudu. Vajadusel kaasab Eesti Pank selleks sõltumatuid eksperte. (3) Pangainspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki Eesti krediidiasutusi; 2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid allasutusi ja -üksusi; 3) välisriikide krediidiasutuste Eestis paiknevaid allasutusi ja -üksusi. (4) Eesti Pank võib välislepingute alusel volitada välisriigi pangajärelevalve asutust kontrollima vastava riigi krediidiasutuse Eestis paiknevat allasutust või -üksust, samuti Eesti krediidiasutuse vastavas välisriigis paiknevat allasutust või -üksust. (5) Pangainspektsioon vaatab läbi uue krediidiasutuse asutamise avalduse ja selle juurde lisatud dokumendid, kontrollib ning hindab nende vastavust käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuetele. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, teeb Pangainspektsioon Eesti Pangale ettepaneku asutamisloa ja tegevuslitsentsi väljaandmiseks. (6) Pangainspektsioon kontrollib pidevalt krediidiasutuse tegevust ja seisundit tema aruandluse alusel. Vajaduse korral on Pangainspektsioonil õigus: 1) nõuda krediidiasutuselt aruandluse andmete täpsustamiseks täiendavat informatsiooni; 2) nõuda informatsiooni krediidiasutuse aktsionärideks olevatelt isikutelt, samuti isikutelt, mille aktsionäriks või osanikuks on krediidiasutus; 3) teostada krediidiasutuse kliendi kohapealset kontrolli kliendi ja krediidiasutuste suhteid puudutavates küsimustes. (7) Krediidiasutuse ja temaga seotud osapoolte ühendatud (konsolideeritud) järelevalve alused ja korra kehtestab Eesti Pank. (8) Kui krediidiasutuse tegevus või seisund ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud teiste õigusaktide, samuti krediidiasutuse põhikirja nõuetele, on krediidiasutus kohustatud sellest ja olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest koheselt teatama Pangainspektsioonile. § 60. Krediidiasutuste kohapealne kontroll (1) Pangainspektsioonil on õigus käesoleva seaduse ja oma põhikirja alusel viia krediidiasutustes läbi kohapealset kontrolli. (2) Kohapealsel kontrollimisel on krediidiasutus kohustatud Pangainspektsiooni töötajatele ja teistele Eesti Panga poolt käesoleva seaduse kohaselt volitatud isikutele võimaldama: 1) siseneda krediidiasutuse kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki krediidiasutuses kehtivaid turvaeeskirju; 2) tööks vajaliku eraldi ruumi, määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale tema ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid ja annab nende kohta selgitusi. (3) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise kohta akti või õiendi, mis esitatakse tutvumiseks krediidiasutuse tegevjuhile või tema poolt volitatud isikule, kes annab tutvumise kohta dokumendile oma allkirja. (4) Kontrollimise tulemuste alusel on Pangainspektsioonil õigus: 1) teha ettekirjutusi krediidiasutuse tegevuses ilmnenud seaduste ja nende alusel välja antud teiste õigusaktide, samuti krediidiasutuse põhikirja nõuete rikkumiste ning muude krediidiasutuse tegevust ohustavate või klientide huve kahjustavate puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollida nende täitmist; 2) nõuda krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kokkukutsumist, teatades ette, millised küsimused vajavad otsustamist; 3) teha ettepanekuid käesoleva seadusega ettenähtud sanktsioonide rakendamiseks ja kontrollida nende täitmist. (5) Pangainspektsioonil on õigus saata krediidiasutuse juhtorganite koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada oma seisukohti ja teha ettepanekuid. § 61. Erijärelevalve (1) Kui Pangainspektsiooni poolt krediidiasutuse kontrollimise andmetest ilmneb, et krediidiasutus ei järgi käesolevat seadust või selle alusel välja antud teisi õigusakte või häid pangandustavasid või ei täida talle Eesti Panga poolt tehtud ettekirjutust või soovitust kulutuste piiramise kohta ning ohustab sellega kreeditoride vara, võib Eesti Panga president Eesti Panga Nõukogu loal kehtestada krediidiasutuse tegevuse üle tähtajalise erijärelevalve. (2) Erijärelevalve ülesandeks on teha koostööd krediidiasutuse juhatusega, et saavutada krediidiasutuse majandusliku seisundi paranemine kreeditoride vara säilimise tagamiseks. (3) Erijärelevalve alla võetud krediidiasutusse saadab Eesti Pank järelevalvet teostava järelevalveinspektori. (4) Erijärelevalve ülesande täitmiseks on järelevalveinspektoril lisaks käesolevas seaduses sätestatud üldjärelevalve õigustele õigus: 1) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt sõlmitavaid, lõpetatavaid ja muudetavaid tehinguid; 2) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja krediidikomitee tööst; 3) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine ilma järelevalveinspektori kirjaliku nõusolekuta; 4) teha krediidiasutuse juhtkonnale ettepanekuid krediidiasutuse tegevuse ümberkorraldamiseks eesmärgiga efektiivsemalt tagada kreeditoride huvide kaitse; 5) teha Eesti Panga presidendile ettepanek piirata erijärelevalve all oleva krediidiasutuse juhtorganite volitusi; 6) teha Eesti Panga Nõukogule ettepanek erijärelevalve lõpetamiseks, moratooriumi kehtestamiseks või pankrotimenetluse algatamiseks. (5) Järelevalveinspektor on kohustatud esitama Eesti Panga Nõukogule igakuiselt aruande erijärelevalve käigust. (6) Kreeditoride huvide kaitsmiseks võib Eesti Pank erijärelevalve ajal piirata krediidiasutuse juhtorganite volitusi. (7) Kui järelevalveinspektor ei suuda tagada erijärelevalve eesmärgi saavutamist või kui krediidiasutuse juhtkonnal on põhjendatud pretensioone järelevalveinspektori tegevuse suhtes, võib Eesti Panga president oma määrusega kutsuda krediidiasutusse määratud järelevalveinspektori tagasi ja määrata tema asemele teise järelevalveinspektori. (8) Eesti Panga president on kohustatud krediidiasutuse juhtkonna avalduse järelevalveinspektori tagasikutsumise kohta läbi vaatama hiljemalt ühe nädala jooksul, arvates avalduse esitamise päevast. (9) Erijärelevalve kestus ei tohi ületada kahtteist kuud. § 62. Kontrollimise andmete salastatus (1) Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse tulemused on salajased ega kuulu avaldamisele ilma krediidiasutuse ja kolmanda osapoole volituseta. Pangainspektsiooni töötaja on kohustatud hoidma saladuses temale teatavaks saanud järelevalvetegevuse salajasi andmeid nii Pangainspektsioonis töötamise ajal kui pärast Pangainspektsiooni teenistusest lahkumist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei laiene nendele koondandmetele, mille avaldamine on Eesti Pangale seaduse järgi kohustuslik. (3) Kontrollimise andmete edastamine on lubatud: 1) kohtule, uurimisorganile ja maksuhaldurile nende nõudmisel seoses krediidiasutusepoolse seaduserikkumisega; 2) Eesti Panga töötajatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks tingimusel, et neile laieneb Eesti Panga seaduse järgi vaikimiskohustus; 3) teiste riikide pangajärelevalve asutustele ja nende poolt volitatud isikutele, kui see kannab vastastikust iseloomu ja tingimusel, et nimetatud asutuste või isikute suhtes kehtib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud saladuse hoidmise kohustus. (4) Informatsiooni edastamisel käesoleva paragrahvi 3. lõike punkti 3 kohaselt teatab Pangainspektsioon sellest eelnevalt vastavale krediidiasutusele. § 63. Pretensioonide esitamine (1) Kui Pangainspektsiooni töötajad või teised Eesti Panga volitusel krediidiasutust kontrollivad isikud ületavad neile Eesti Panga seadusega (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) või käesoleva seadusega antud volitusi, on krediidiasutusel õigus: 1) lisada kontrolliaktile või -õiendile sellekohane arvamus, tehes krediidiasutuse esindaja allkirja juurde vastavasisulise märkuse; 2) esitada kontrollijate tegevuse kohta Eesti Panga presidendile kirjalik pretensioon 10 päeva jooksul, arvates akti või õiendi kättesaamise päevast; 3) pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. (2) Eesti Panga president on kohustatud krediidiasutuse pretensiooni läbi vaatama ja teatama oma otsusest ühe kuu jooksul, arvates pretensiooni esitamise päevast. (3) Pretensiooni esitamine või kohtu poole pöördumine ei peata kontrollimise tulemuste alusel tehtud otsuste täitmist. 9. peatükk MORATOORIUM § 64. Moratooriumi mõiste Moratoorium on makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võtta tarvitusele abinõud olukorra parandamiseks ja klientide huvide kaitsmiseks. § 65. Moratooriumi kehtestamine ja tähtaeg (1) Krediidiasutus on kohustatud lõpetama väljamaksed kõikidele klientidele, kui ta ei suuda ühe tööpäeva jooksul rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet, ja teatama sellest samal päeval Eesti Pangale. (2) Kui Eesti Pank leiab, et krediidiasutuse makseraskused on ajutise iseloomuga või ei ole piisavad, et põhjustada krediidiasutuse maksejõuetust, võib Eesti Pank kehtestada krediidiasutusele kas tähtajalise või määramata tähtajaga moratooriumi. (3) Moratooriumi kestus ei või ületada kuut kuud. (4) Moratooriumi tingimused ja korra ning moratooriumihalduri pädevuse kehtestab Eesti Pank. (5) Teade Eesti Panga presidendi määrusest moratooriumi kohta avaldatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes krediidiasutuse asukoha ajalehes krediidiasutuse arvel. § 66. Krediidiasutuse juhtimine moratooriumi ajal (1) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri, kellel on õigus esindada, kontrollida ja juhtida krediidiasutust ning keelata selle juhatuse või nõukogu otsuste täitmist moratooriumi vältel. (2) Moratooriumi ajaks võib Eesti Pank peatada krediidiasutuse juhtorganite tegevuse ja ajutiselt kõrvaldada töölt kas kõiki või üksikuid krediidiasutuse juhte, samuti krediidiasutuse teisi töötajaid, ning määrata nende asemele ajutiselt teisi isikuid. (3) Eesti Pank määrab moratooriumihalduri ja teiste, krediidiasutuse töötajaid asendavate isikute tasu, mis ei või olla suurem ajutiselt töölt kõrvaldatud isikute töötasust ning makstakse välja moratooriumi all oleva krediidiasutuse arvel. (4) Krediidiasutus ei tohi moratooriumi kestel täita tehingutest tulenevaid rahalisi ja muid varalisi kohustusi, mis on võetud enne moratooriumi kehtestamist. (5) Moratooriumi ajal on krediidiasutus kohustatud makseraskuste kõrvaldamiseks realiseerima oma aktivaid kõige kasulikumal viisil ja paigutama laekunud summad Eesti Panga poolt lubatud krediidiasutustesse või rahaturu instrumentidesse. (6) Moratooriumihaldur annab oma tegevusest aru Eesti Pangale. § 67. Keelatud nõuded ja kohustuste täitmine (1) Võlausaldajatel ei ole õigust moratooriumi ajal taotleda krediidiasutuse poolt endale enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste sundtäitmist. (2) Kohus jätab läbi vaatamata ja tagastab võlausaldajate sellised avaldused, mis on esitatud moratooriumi all oleva krediidiasutuse vastu ja mis on krediidiasutuse poolt kirjalikult aktsepteeritud. (3) Moratooriumi ajaks peatuvad krediidiasutuse kohustused, samuti tema klientide sellised kohustused, mille täitmine on sõltuvuses moratooriumi all olevast krediidiasutusest. (4) Moratooriumi kehtestamise päevast peatub krediidiasutuse kohustus arvestada ja maksta viiviseid. (5) Moratooriumi kehtestamise päevast kuni moratooriumi lõpetamiseni peatuvad krediidiasutuse kohustused välja maksta võlgu, trahve ja intresse. Võlgade väljamaksmist jätkatakse pärast moratooriumi lõpetamist, kui krediidiasutus on oma maksevõime taastanud. Trahve moratooriumi ajal ei määrata, arvestata ega maksta. Intresside arvestamist jätkatakse, ent nende väljamaksmisele vastavalt sõlmitud lepingutele asutakse alles pärast moratooriumi lõpetamist. (6) Enne moratooriumi kehtestamist võetud kohustuste täitmist alustab krediidiasutus moratooriumi lõpetamise päevale järgnevast päevast. § 68. Moratooriumi lõpetamine (1) Moratooriumi ajal peab moratooriumihaldur jõudma selgusele, kas krediidiasutus suudab tegevust jätkata või tuleb tema tegevus lõpetada. Moratooriumihalduri ettekande põhjal otsustab Eesti Pank, kas lubada krediidiasutusel edasi tegutseda, tühistada krediidiasutuse tegevuslitsents või algatada pankrotimenetlus. (2) Moratooriumi ajal sooritatud tehingud ja muud teod aktivate realiseerimiseks, mis on sooritatud vastavalt käesoleva seaduse § 66 5. lõikele, ei kuulu pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele. (3) Moratooriumihaldur võib taotleda Eesti Pangalt moratooriumi lõpetamist enne määratud tähtaega. 10. peatükk KREDIIDIASUTUSE LÕPETAMINE § 69. Krediidiasutuse lõpetamise viisid (1) Krediidiasutus lõpetatakse: 1) krediidiasutuse algatusel vastavalt käesolevale seadusele, teistele seadustele ja tema põhikirjale (edaspidi vabatahtlik likvideerimine); 2) Eesti Panga või teiste seaduses nimetatud isikute algatusel kohtuotsuse alusel (edaspidi sundlikvideerimine); 3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele (edaspidi likvideerimine pankroti tõttu). (2) Krediidiasutuse võib lõpetada vabatahtliku või sundlikvideerimisega tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamiseks. (3) Kui vabatahtliku või sundlikvideerimise käigus ilmneb krediidiasutuse maksejõuetus, peatab likvideerimiskomisjon oma töö ja algatab pankrotimenetluse, teatades sellest eelnevalt Eesti Pangale. (4) Likvideerimiskomisjoni poolt likvideerimismenetluse käigus sooritatud tehingud ja muud teod ei kuulu pankrotimenetluse käigus tagasivõitmisele, kui likvideerimiskomisjon on müünud vara oksjonil. § 70. Likvideerimisotsuse jõustumine (1) Likvideerimisotsus jõustub: 1) vabatahtliku likvideerimise puhul – krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku otsuse Eesti Panga poolt kinnitamise päevale järgnevast päevast; 2) sundlikvideerimise korral – kohtuotsuse jõustumisel; 3) likvideerimisel pankroti tõttu – pankrotiotsuse jõustumisel. (2) Kuue kuu jooksul, arvates vabatahtliku või sundlikvideerimise otsuse jõustumisest, jätab kohus võlausaldajate pankrotiavalduse läbi vaatamata ja tagastab selle. § 71. Likvideerimiskomisjoni ja pankrotihalduri õigused ja kohustused (1) Likvideerimiskomisjonil või pankrotihalduril on pärast likvideerimisotsuse jõustumist õigus sooritada krediidiasutuse nimel kõiki seadusega lubatud tehinguid, mis on vajalikud krediidiasutuse likvideerimiseks. Muude tehingute sooritamine on keelatud. (2) Alates likvideerimisotsuse jõustumisest ei tohi krediidiasutus kasutada oma nime ilma täiendita «likvideerimiskomisjon» või «pankrotihaldur». (3) Kui likvideerimiskomisjon või pankrotihaldur leiab krediidiasutuse juhtide ja töötajate tegevuses kuriteo tunnuseid, on ta kohustatud esitama selle kohta materjalid õiguskaitseorganile. (4) Likvideerimiskomisjon või pankrotihaldur on kohustatud esitama Eesti Pangale: 1) likvideerimise kestel aruandeid Eesti Panga poolt määratud tähtaegadel; 2) täieliku aruande oma tegevusest pärast töö lõpetamist. § 72. Nõuded likvideerimiskomisjoni koosseisule (1) Likvideerimiskomisjon valitakse või määratakse vähemalt kolmeliikmelisena isikute hulgast, kellel on kogemusi panganduse alal või juriidiline haridus. (2) Keelatud on valida või määrata likvideerimiskomisjoni koosseisu isikuid,kes võivad kahjustada kreeditoride huve. (3) Likvideerimiskomisjon asendab krediidiasutuse likvideerimise ajal selle tegevjuhti, juhatust ja nõukogu, kelle volitused lõpevad likvideerimisotsuse jõustumise päevast, võttes nendelt üle kogu asjaajamise. (4) Eesti Pangal on õigus sekkuda likvideerimiskomisjoni tegevusse või peatada tema tegevus, kui tal on andmeid, et likvideerimiskomisjoni tegevus ei vasta seadusele või kreeditoride nõudeid ei rahuldata objektiivselt. Sellisel juhul võib Eesti Pank võtta likvideerimismenetluse enda täieliku kontrolli alla, asendada likvideerimiskomisjoni esimees enda poolt määratuga või määrata uus likvideerimiskomisjoni koosseis. (5) Likvideerimiskomisjoni liikmed saavad tasu likvideeritava krediidiasutuse arvel, kuid üldsummas mitte rohkem kui 2 protsenti likvideerimisel müüdud vara väärtusest. § 73. Likvideerimiskomisjoni ülesanded Likvideerimiskomisjon on kohustatud: 1) avaldama kuulutuse likvideerimisele asumisest vähemalt ühes üleriigilise levikuga ja ühes kohalikus ajalehes, andes võlausaldajatele nõuete esitamiseks vähemalt kahekuulise tähtaja, arvates kuulutuse ilmumise päevast; 2) välja selgitama kõik nõuded krediidiasutuse vastu nii võlausaldajate kirjalike nõudeavalduste kui krediidiasutuse dokumentide alusel; 3) välja selgitama ja hindama krediidiasutuse vara; 4) võtma vastu laekuvad summad ja nõudma sisse võlad; 5) müüma vara ja muud aktivad vastavalt käesoleva seaduse § 66 5. lõikele; 6) rahuldama täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded; 7) koostama ja esitama likvideerimisbilansi ja -aruanded. § 74. Likvideerimiskomisjoni vastutus Likvideerimiskomisjoni liikmed vastutavad solidaarselt kahjude eest, mis on tekkinud nende süül käesoleva seaduse või selle alusel Eesti Panga poolt kehtestatud eeskirjade rikkumisest või täitmata jätmisest. § 75. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine (1) Likvideerimisotsuse avaldamisest arvates loetakse kõigi võlausaldajate nõuete tähtajad saabunuks. (2) Võlausaldajad peavad teatama likvideerimiskomisjonile kõigist oma nõuetest likvideeritava krediidiasutuse vastu likvideerimiskuulutuses teatatud tähtaja jooksul. (3) Nõudeavaldus esitatakse kirjalikult koos nõuet tõendavate dokumentidega. Nõudeavaldus peab sisaldama andmeid nõude tekkimise aluse, sisu ja suuruse kohta. (4) Võlausaldajate õigustatud nõuded rahuldatakse täielikult, olenemata kohustuse saabumise tähtajast. (5) Tagavaraks hoitakse summad: 1) tehingute tasuks, mille kohta lõpparve ei ole tehtud; 2) vaidlusaluste võlgade katteks; 3) võlausaldajate poolt välja võtmata summade väljamaksmiseks. Need summad deponeeritakse mõnda Eestis tegutsevasse krediidiasutusse. (6) Kõigi nõuete täielikust rahuldamisest üle jäänud summad jaotatakse likvideeritud krediidiasutuse aktsionäride vahel ühe aasta möödumisel, arvates likvideerimise lõpetamise kuulutuse ilmumisest üleriigilise levikuga ajalehes, tingimusel, et võlausaldajate poolt ei ole esitatud nimetatud krediidiasutuse vastu kohtulikke nõudeid. § 76. Likvideerimiskomisjoni aruandlus ja tegevuse lõpetamine (1) Likvideerimiskomisjoni lõpparuande vaatab läbi audiitor ja kinnitab krediidiasutuse aktsionäride üldkoosolek, mille kutsub kokku likvideerimiskomisjon krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras. (2) Otsuse likvideerimismenetluse lõpetamise kohta teeb aktsionäride üldkoosolek pärast likvideerimiskomisjoni lõpparuande kinnitamist. (3) Aktsionäride üldkoosoleku otsus likvideerimismenetluse lõpetamise kohta avaldatakse Riigi Teataja Lisas ja krediidiasutus kustutatakse registrist. (4) Likvideeritud krediidiasutuse säilitamisele kuuluvad dokumendid antakse üle kohalikule arhiivile. Dokumentide säilitamise tähtajad kehtestab Eesti Pank. § 77. Vabatahtlik likvideerimine (1) Krediidiasutuse vabatahtlik likvideerimine võib toimuda ainult Eesti Panga loal seaduses ja põhikirjas ettenähtud alustel, viisil ja korras. Krediidiasutus tuleb likvideerida, kui tema omavahendite summa on väiksem käesoleva seaduse § 27 1. lõikes sätestatust ja ta ei ole suutnud seda Eesti Panga poolt määratud tähtajaks taastada. (2) Krediidiasutuse vabatahtliku likvideerimise otsustab tema aktsionäride üldkoosolek, kes valib likvideerimiskomisjoni. (3) Vabatahtliku likvideerimise otsusest teatatakse Eesti Pangale vähemalt 15 päeva enne likvideerimise alustamist. (4) Eesti Pank annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks likvideerimiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõikide võlausaldajate nõuded täielikult rahuldama. § 78. Sundlikvideerimine (1) Krediidiasutus kuulub sundlikvideerimisele, kui ilmnevad seaduses või krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud asjaolud, mille olemasolul on krediidiasutuse aktsionäride üldkoosolek kohustatud vastu võtma vabatahtliku likvideerimise otsuse ja vastavat otsust ei ole vastu võetud. (2) Sundlikvideerimise avalduse võib kohtule esitada krediidiasutuse juhatus, nõukogu, aktsionär või Eesti Pank. (3) Sundlikvideerimise viib kohtuotsuse alusel läbi likvideerimiskomisjon vastavalt käesolevale seadusele. Likvideerimiskomisjoni määrab kohus. § 79. Likvideerimine pankroti tõttu Krediidiasutus kuulub likvideerimisele, kui ta on muutunud maksejõuetuks lisaks Eesti Vabariigi pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403) §-s 9 ettenähtud juhtudele ka siis, kui ta ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja krediidiasutusele ei ole kuulutatud moratooriumi. § 80. Pankrotiavalduse esitamine (1) Krediidiasutuste suhtes võivad pankrotiavalduse esitada: 1) võlausaldaja; 2) likvideerimiskomisjon vastavalt käesoleva seaduse § 69 3. lõikele; 3) Eesti Pank. (2) Krediidiasutus võlgnikuna ei saa esitada pankrotiavaldust. Selle esitab tema eest Eesti Pank vastavalt käesoleva seaduse §-le 81. § 81. Pankrotimenetluse algatamine Eesti Panga poolt (1) Pankrotimenetluse algatamise õigus krediidiasutuse suhtes on Eesti Pangal sellest olenemata, kas ta ise on vastava krediidiasutuse võlausaldaja või mitte. (2) Otsuse pankrotimenetluse alustamise kohta teeb Eesti Pank viivitamatult, kui tal on küllaldaselt tõendeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta. (3) Eesti Pank saadab otsuse pankrotimenetluse alustamise kohta kohtule. See otsus asendab pankrotiavaldust. Selles peavad sisalduma kõik kohtule vajalikud andmed, dokumendid ja seletused. (4) Teade pankrotimenetluse alustamise otsuse kohta avaldatakse pärast otsuse tegemist kolme tööpäeva jooksul ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja krediidiasutuse asukoha ajalehes. (5) Pankrotimenetluse alustamise otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast lõpeb krediidiasutuse tegevuslitsentsi kehtivus ja krediidiasutus likvideeritakse. (6) Isikud, kelle valduses on krediidiasutuse vara, ei tohi selle varaga teha mingeid tehinguid pärast pankrotimenetluse alustamise otsuse ilmumist ajalehes. (7) Iga tehing, mis on sõlmitud käesoleva seaduse sätteid rikkudes, on tühine. (8) Eesti Pank on vabastatud pankrotimenetluse algatamisel riigilõivust ja pankrotimenetluse kulude tasumisest. § 82. Pankrotiasja ettevalmistamine ja läbivaatamine Krediidiasutuse suhtes esitatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, arvates pankrotiavalduse laekumisest kohtule. § 83. Pankrotihalduri määramine (1) Pankrotihalduri määrab kohus Eesti Panga ettepanekul. (2) Krediidiasutuse pankrotihalduri määramisel ei rakendata pankrotiseaduse vastavaid sätteid. § 84. Reorganiseerimine pankrotimenetluse käigus Krediidiasutust võib pankrotimenetluse käigus reorganiseerida üksnes Eesti Panga nõusolekul käesolevas seaduses ettenähtud korras ja ainult liitumise või ühinemise teel. § 85. Kompromiss Kompromissi võib teha krediidiasutuse pankrotimenetluse käigus üksnes Eesti Panga nõusolekul. 11. peatükk SANKTSIOONID § 86. Ebaseaduslik ettevõtlus (1) Ebaseadusliku ettevõtlusena käsitab käesolev seadus füüsilise või juriidilise isiku tegutsemist ilma Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsentsita käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 1 nimetatud alal. (2) Ebaseadusliku ettevõtluse eest karistatakse süüdiolevat füüsilist isikut sõltuvalt tehioludest vastavalt kas haldusõiguserikkumiste seadustiku § 137 1. lõike või kriminaalkoodeksi § 148 järgi. (3) Kui ebaseadusliku ettevõtlusega tegeleb juriidiline isik, karistatakse selle juhti haldusõiguserikkumiste seadustiku § 137 1. lõike järgi. Sama rikkumise kordumisel võib Eesti Pank pöörduda kohtu poole süüdioleva juriidilise isiku sundlõpetamise nõudega vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889) §-le 49. § 87. Keelatud tegevus (1) Keelatud tegevusena käsitab käesolev seadus kõiki tegevusi, mis käesoleva seadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega on keelatud. (2) Keelatud tegevuse eest karistatakse süüdlast rahatrahviga kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 1. lõikele. Sõltuvalt tehioludest võidakse süüdlase suhtes kohaldada ka kriminaalkaristust kriminaalkoodeksi § 1411 või muude varavastaste või ametialaste kuritegude eest vastutust sätestavate normide järgi. (3) Kui keelatud tegevusega tegeleb juriidiline isik, karistatakse selle juhti vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 1. lõikele. Kui krediidiasutuse keelatud tegevusega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg krediidiasutuse klientidele või muudele isikutele, võib Eesti Pank tühistada krediidiasutuse tegevuslitsentsi ja taotleda kohtu korras tema sundlõpetamist. § 88. Kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamise ja avaldamiskohustuse täitmata jätmine (1) Kohustusliku informatsioonina, aruannete ja dokumentidena käsitletakse käesoleva paragrahvi tähenduses kõiki käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides nimetatud aruandeid ja dokumente, mida krediidiasutused ja teised isikud on kohustatud esitama kehtestatud korras ja tähtaegadel Eesti Pangale või teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele või avaldama neid kehtestatud korras. (2) Isikut, kes süüliselt ei esita, keeldub esitamast, ei avalda või esitab puudulikult kohustuslikku informatsiooni, aruandeid või muid nõutavaid dokumente või rikub kehtestatud esitamis- ja avaldamistähtaegu, karistatakse rahatrahviga kuni saja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 2. lõikele. (3) Isikut, kes esitab või avaldab teadvalt ebaõigeid kohustuslikke aruandeid, informatsiooni või dokumente, karistatakse rahatrahviga kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 3. lõikele. § 89. Arvelduste korra rikkumine (1) Arvelduste korra rikkumise eest võib karistada krediidiasutuse juhte rahatrahviga kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 4. lõikele. (2) Arveldustega viivitamine või hilinemine toob endaga kaasa viiviste või trahvide sissenõudmise süüdi olevalt krediidiasutuselt kahjukannataja kasuks. (3) Viiviste suurused kehtestab seaduse alusel Eesti Pank koos arvelduste korraga. § 90. Usaldatavusnormatiivide mittejärgimine Krediidiasutusele, kes ei järgi käesoleva seadusega ja Eesti Panga poolt kehtestatud usaldatavus- ja teisi normatiive, võib Eesti Pank kehtestada suurema kohustusliku reservi määra. § 91. Ettekirjutuste eiramine või mittenõuetekohane täitmine Käesoleva seadusega ja Eesti Panga seadusega kehtestatud Eesti Panga ettekirjutuste eiramine või mittenõuetekohane täitmine krediidiasutuse poolt võib kaasa tuua krediidiasutuse juhtidele rahatrahvi kuni kahesaja nende päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 5. lõikele. § 92. Pangainspektsiooni inspektorite või teiste Eesti Panga ülesandel järelevalvet teostavate töötajate tegevuse takistamine Isikut, kes takistab käesoleva seadusega kehtestatud kontrolli tegemist või keeldub kontrolli teostamiseks vajalikke dokumente, andmeid või seletusi andmast või esitamast, neid tähtaegselt ei esita või esitab ebatäpseid või tõele mittevastavaid andmeid, informatsiooni või seletusi, karistatakse rahatrahviga kuni saja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 6. lõikele või tehakse Eesti Panga poolt ettepanek süüdlase töölt kõrvaldamiseks kuni tööandja poolt temaga töölepingu lõpetamise otsustamiseni. § 93. Sanktsioonid kreeditoride huvide kaitseks (1) Krediidiasutuse kontrollimise tulemuste alusel on Eesti Pangal õigus teha kreeditoride huvide kaitseks krediidiasutusele kohustusliku ettekirjutuse: 1) käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud usaldatavusnormatiivide ajutiseks suurendamiseks või vähendamiseks; 2) laenude andmise osaliseks või täielikuks katkestamiseks kuni kolmeks kuuks; 3) välisarvelduste peatamiseks kuni kolmeks kuuks; 4) välislaenude võtmise piiramiseks; 5) krediidiasutuse juhtide töölt kõrvaldamiseks, kui Eesti Pank peab neid oma ametikohale mittesobivaks või usalduse kaotanuks, kuni tööandja poolt töölepingu lõpetamise otsustamiseni; 6) kasumist tehtavate väljamaksete piiramiseks. (2) Krediidiasutuse tehingute piirangud kehtestatakse Eesti Panga presidendi määrusega. (3) Eesti Panga ettekirjutused on krediidiasutusele tähtajaliseks täitmiseks kohustuslikud. Nende tähtajaks täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega kaasnevad käesoleva seaduse §-s 91 nimetatud sanktsioonid. § 94. Juhatuse ja nõukogu liikmete ning teiste juhtide krediidiasutuse juhtimisest kõrvaldamine Eesti Pank võib teha krediidiasutusele või selle omanikele ettepaneku kõrvaldada krediidiasutuse juhtimisest kas kõik või üksikud juhatuse või nõukogu liikmed või teised juhid, kes on süüdi õigusaktide rikkumises. § 95. Ebaseadusliku ettevõtluse ja keelatud tegevuse ennetamine ja lõpetamine (1) Pangainspektsioonil on õigus nõuda ja ettevõtted, asutused ja organisatsioonid ning füüsilised isikud on kohustatud esitama Pangainspektsioonile tema poolt määratud tähtajaks informatsiooni ja dokumentatsiooni äritegevust puudutavates küsimustes tingimusel, et Pangainspektsioonil on tõendeid või andmeid, et ülalnimetatud isikud tegelevad käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud ebaseadusliku ettevõtluse või keelatud tegevusega. (2) Kui kontrollimise andmetest selgub, et tegeletakse käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud ebaseadusliku ettevõtluse või keelatud tegevusega ja sellega ohustatakse rahandussüsteemi stabiilsust, on Eesti Pangal kohustus pöörduda vastava avaldusega õiguskaitseorganite poole ettepanekuga süüdlaste haldus- või kriminaalvastutusele võtmiseks. § 96. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (1) Pangasaladuse seadusevastase avaldamise või levitamise eest karistatakse süüdlast vastavalt seadusele kas distsiplinaar- või kriminaalkorras. (2) Krediidiasutuse juhti, kes on süüdi käesoleva seaduse § 46 8. lõikes sätestatud nõuetele vastava lepingu sõlmimata jätmises, karistatakse rahatrahviga kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1373 7. lõikele. (3) Krediidiasutus hüvitab kliendile täies ulatuses varalise kahju, mis tekkis krediidiasutuse valduses olnud pangasaladuse ebaseaduslikust avaldamisest või levitamisest käesoleva seaduse § 46 1. lõikes loetletud isikute poolt. Pärast kahju hüvitamist esitab krediidiasutus vastava nõude süüdlase vastu, kes hüvitab kahju vastavalt tööseadustele. § 97. Rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmine Krediidiasutuse juhi või muu töötaja poolt rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmise eest karistatakse kas distsiplinaarkorras vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele (RT I l993, 26, 441) või kriminaalkorras rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta. § 98. Kompetentne haldusorgan (1) Lisaks haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud organitele on ka Pangainspektsioonil õigus koostada käesoleva seaduse rikkumise kohta akt, millest tulenevalt halduskohtunik määrab karistuse. (2) Käesoleva seaduse alusel määratud trahvid nõutakse sisse riigieelarvesse. 12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 99. Seaduse rakendamise tähtajad ja kord (1) Tegutsevatel krediidiasutustel tuleb oma tegevus ja dokumendid viia vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumisel, välja arvatud sätted, mille kohta kehtestatakse alljärgnevad tähtajad: 1) paragrahvi 3 1. lõike; § 10 5. lõike; § 14 2. lõike punktide 2–4; § 15 1. lõike; § 23; § 24; § 27 3. lõike; § 29 1. lõike ja § 39 2., 3., 4. ja 6. lõike osas – kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest; 2) paragrahvi 25 2. lõike, § 41 ja § 50 osas – kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest; 3) paragrahvi 27 1. lõike ja § 35 punkti 1 osas – 2000. aasta 1. jaanuariks; 4) paragrahvi 35 punkti 2 ja § 37 4. lõike osas – 1998. aasta 1. jaanuariks; 5) paragrahvi 40 4.–8. lõike osas enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud laenulepingute puhul – 1996. aasta 1. jaanuariks Eesti Panga poolt kehtestatud korras; 6) paragrahvi 42 2. ja 4. lõike osas – 1996. aasta 1. jaanuariks. (2) Võlausaldajad peavad teatama likvideerimiskomisjonile kõigist oma nõuetest likvideeritava krediidiasutuse vastu likvideerimiskuulutuses teatatud tähtaja jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3 täitmise korra kehtestab Eesti Pank. (4) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaegadeks, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest koos nende asjaolude ja kohustuste kõrvaldamise või täitmise kavaga. (5) Eesti Pangal korraldada käesoleva seaduse § 48 6. lõikes nimetatud seaduse eelnõu koostamine ja esitada nimetatud eelnõu seaduse algatamiseks Vabariigi Valitsusele hiljemalt 1995. aasta 1. juuniks. (6) Eesti Pangal on õigus anda käesoleva seaduse täitmise ja rakendamise kohta selgitusi ja juhendeid. § 100. Kriminaalkoodeksi täiendamine Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 291; 30, 466; 39, 620; 50, 845) täiendatakse §-ga 1488 järgmises sõnastuses: «§ 1488. Rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmine Krediidiasutuse juhi või töötaja poolt krediidiasutuste seadusega sätestatud rahapesu tõkestamise eeskirjade mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga koos teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või ilma selleta.». § 101. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 74, 1324) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) paragrahvi 21 täiendatakse 8. lõikega järgmises sõnastuses: «(8) Krediidiasutuste seaduses sätestatud sanktsioonide rakendamisel lähtutakse rahatrahvi määramisel süüdlase päevapalgast, mille suurus määratakse tema rikkumisele eelnenud kuu töötasu jagamisel 30-ga murdosa arvestamata.»; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 1373 järgmises sõnastuses: «§ 1373. Krediidiasutuste seaduse rikkumine (1) Krediidiasutuste seaduses sätestatud keelatud tegevuse eest – määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (2) Krediidiasutuste seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni, aruannete ja dokumentide esitamata või avaldamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest – määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (3) Krediidiasutuse kohta teadvalt valede kohustuslike aruannete, informatsiooni või dokumentide esitamise või avaldamise eest – määratakse süüdlasele rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (4) Krediidiasutuse juhi poolt arvelduste korra rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (5) Krediidiasutuse juhi poolt Eesti Panga ettekirjutuse eiramise või mittenõuetekohase täitmise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses. (6) Krediidiasutuste seaduses ettenähtud kontrollimise takistamise, kontrollimiseks vajalike dokumentide, andmete või seletuste andmisest või esitamisest keeldumise, nende mitteõigeaegse esitamise või ebatäpsete või tõele mittevastavate andmete, informatsiooni või seletuste esitamise eest – määratakse süüdlasele rahatrahv kuni saja tema päevapalga ulatuses. (7) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuste seaduse § 46 8. lõikes sätestatud nõuetele vastava lepingu sõlmimata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni kahesaja tema päevapalga ulatuses.»; 3) paragrahvi 186 1. lõikes sätestatud loetelu täiendatakse §-ga 1373; 4) paragrahvi 228 1. lõiget täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses: «24) Pangainspektsioon – § 1373.». § 102. Varasemate õigusaktide kohaldamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Krediidiasutuse tegevust seni reguleerivaid õigusakte kohaldatakse krediidiasutuses niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul. (2) Krediidiasutuse likvideerimine, mida on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, viiakse lõpule seni kehtinud korra alusel. (3) Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi pangaseadus (ENSV Teataja 1989, 41, 647; RT 1990, 2, 36; 1991, 16, 222; 1992, 31, 411). Riigikogu esimees Ülo NUGIS