Vabariigi Valitsus — Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse, konkursi korraldamise ja atesteerimise korra, atesteerimislehe vormi ja atesteerimislehe täitmise juhendi kinnitamine — RT I, 33, 686

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265) paragrahvi 93 lõike 3 ja paragrahvi 98 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada: 1) «Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimäärus» (juurde lisatud); 2) «Konkursi korraldamise ja atesteerimise kord» (juurde lisatud); 3) atesteerimislehe vorm (juurde lisatud); 4) «Atesteerimislehe täitmise juhend» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Justiitsminister Paul VARUL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid hindavad ametnike ja ametnikukandidaatide oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale esitatavatele nõuetele. 2. Ametnikke atesteerivad järgmised konkursi- ja atesteerimiskomisjonid: 1) Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Riigikogu Kantselei ametnikke; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikke; 3) Õiguskantsleri Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Õiguskantsleri Kantselei ametnikke; 4) Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – ministeeriumide asekantslereid, ametite ja inspektsioonide peadirektoreid, osakondade direktoreid ja juhatajaid, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest, ning ametnikukandidaate, kes kandideerivad avalikul konkursil mõnele nimetatud ametikohtadest; 5) ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid – ministeeriumide, Riigikantselei ja muude avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 nimetatud valitsusasutuste ametnikke (välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 2 alapunktis 4 loetletud ametnikud); 6) Riigikontrolli ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Riigikontrolli ja selle organite ametnikke; 7) vastava riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid – nende avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud ametiasutuste ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva põhimääruse punkti 2 alapunktides 1–6; 8) üleriigiliste omavalitsusliitude poolt moodustatud kohaliku omavalitsuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid – kohaliku omavalitsuse ametnikke (välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatud või valitud ametnikud); 9) Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon – ametnike reservi arvatud isikuid ja teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist. Valitsusasutuste ja riigiametiasutuste juhte, keda ei ole nimetatud käesoleva põhimääruse punkti 2 alapunktis 4, atesteerib selle valitsusasutuse või riigiametiasutuse kõrgemalseisva asutuse konkursi- ja atesteerimiskomisjon. 3. Käesoleva põhimääruse punktis 2 nimetatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide (edaspidi komisjon) esimehed võivad erialasel või territoriaalsel põhimõttel moodustada spetsialiseeritud koosseisuga komisjone, mille liikmete määramine toimub samal alusel ja samas korras komisjoni liikmete määramisega. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjon juhindub oma töös komisjoniga samadest alustest. 4. Kordusatesteerimist viib käesolevas põhimääruses sätestatud korras läbi kordusatesteerimiseks moodustatud komisjon. 5. Komisjoni postiaadress on selle ametiasutuse aadress, mille juures ta tegutseb. 6. Komisjonil on oma kirja- ja üldplank ning võib olla oma lihtpitsat. Komisjoni plangil on komisjoni nimi, mis sisaldab selle asutuse või institutsiooni nime, mille juures ta tegutseb või mille ametnikke ta atesteerib. Oma pitsati puudumise korral kasutab komisjon oma töös selle asutuse või institutsiooni pitsatit, mille juures ta tegutseb või mille ametnikke ta atesteerib. Komisjoni pitsati äärel on selle asutuse või institutsiooni nimi, mille juures komisjon tegutseb, ja keskel tekst «KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON». Kõrgemaid riigiametnikke atesteeriva komisjoni pitsati keskel on tekst «KÕRGEMATE RIIGIAMETNIKE KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON». Reservi arvatud ja reservi arvamist taotlevaid isikuid atesteeriva komisjoni pitsati keskel on tekst «RESERVI ARVATUD ISIKUTE KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON». 7. Komisjon korraldab avaliku teenistuse seadusega ettenähtud atesteerimist ja otsustab sellega seotud küsimusi. 8. Komisjonil on oma ülesannete täitmisel õigus: 1) kooskõlastada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi (edaspidi asutuse juht) poolt esitatud atesteerimisnõuded; 2) kehtestada atesteerimise viis ning läbiviidavate hindamisvoorude arv; 3) vajadusel ära kuulata ametikohale nimetamise õigust omav isik või tema poolt volitatud isik või isik, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks; 4) lükata atesteerimine või kordusatesteerimine atesteeritava kirjalikul taotlusel edasi; 5) teha ametnikukandidaatide esitatud andmete täpsustamiseks või kontrollimiseks kandidaadi nõusolekul järelepärimisi tema eelmistes töö-, teenistus- või õppimiskohtades; 6) ennistada mõjuvatel põhjustel avalikul konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega; 7) kasutada atesteeritavate hindamise ettevalmistamisel või hindamisel eksperte; 8) saada asutuse juhilt atesteeritavat iseloomustavaid täiendavaid andmeid; 9) võtta vastu otsuseid seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud pädevuse piires. Komisjonil on ka teised avaliku teenistuse seaduse ja muude õigusaktidega antud õigused. 9. Komisjon on oma ülesannete täitmisel kohustatud: 1) atesteerima ametnikke ja ametnikukandidaate vastavalt kehtestatud nõuetele; 2) tagama, et talle esitatud ja tema poolt esitatavad dokumendid ja andmed ei satuks asjasse mittepuutuvate isikute kätte; 3) andma oma pädevuse piires teavet komisjoni tegevusest; 4) lähtuma otsuse langetamisel õigusaktidest, eetilistest tõekspidamistest ja headest kommetest; 5) täitma teisi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid kohustusi. 10. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni ja kordusatesteerimist läbiviiva komisjoni volitused lõpevad selle ülesande täitmisega, mille lahendamiseks komisjon moodustati. II. KOMISJONI ESIMEES 11. Komisjoni esimeheks on olenevalt komisjoni liigist avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 94 nimetatud või selle alusel määratud ametiisik: 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikontrolli ametnike komisjonide esimeesteks on vastavalt Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori, õiguskantsleri ja riigikontrolöri poolt määratud isikud; 2) kõrgemate riigiametnike komisjoni esimeheks on riigisekretär; 3) ministeeriumi ametnike komisjoni esimeheks on ministeeriumi kantsler või tema määratud isik; 4) Riigikantselei ametnike komisjoni esimeheks on riigisekretäri määratud isik; 5) maavalitsuse ametnike komisjoni esimeheks on maavanem või tema määratud isik; 6) ameti ja inspektsiooni ametnike komisjoni esimeheks on vastavalt ameti ja inspektsiooni peadirektor või tema määratud isik; 7) muu valitsusasutuse ametnike komisjoni esimeheks on asutuse juht või tema määratud isik; 8) üleriigiliste omavalitsusliitude poolt moodustatud kohaliku omavalitsuse ametnike komisjoni esimeheks on üleriigiliste omavalitsusliitude poolt määratud isik; 9) ametnike reservi arvatud isikute komisjoni esimeheks on riigisekretäri määratud isik. 12. Komisjoni esimees annab tema pädevusse kuuluvate asjade otsustamisel käskkirju. 13. Komisjoni esimees: 1) määrab ja vabastab komisjoni liikmeid; 2) määrab komisjoni liikmete hulgast komisjoni aseesimehe, kes asendab teda tema äraoleku ajal; 3) määrab komisjoni liikmete hulgast sekretäri, kes soovitavalt on selle asutuse ametnik, mille juures komisjon tegutseb; 4) määrab komisjoni sekretäri äraoleku ajaks sekretäri asendava liikme; 5) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6) kooskõlastab esimese atesteerimiskoosoleku toimumise aja ja koha, mis tehakse teatavaks atesteeritavale; 7) moodustab vajadusel spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni; 8) kehtestab vajadusel komisjoni tööreglemendi; 9) peatab komisjoni liikme kirjaliku avalduse alusel tema liikmeksoleku; 10) teostab teisi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid õigusi. 14. Komisjoni esimees on kohustatud: 1) järgima komisjoni liikmete nimetamisel avaliku teenistuse seaduse nõudeid; 2) korraldama vajadusel komisjoni liikmete koolitamist; 3) tagama komisjoni asjaajamise korraldamise. 15. Komisjoni esimehe volitused lõpevad: 1) vabastamisega ametikohalt, millega seoses ta esimeheks määrati; 2) teda määranud isiku motiveeritud otsuse alusel; 3) isikliku motiveeritud avalduse alusel; 4) kui ta osutub atesteeritavaks tema juhitava komisjoni poolt; 5) tema surma korral. 16. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni moodustamisel territoriaalsel või erialasel põhimõttel nimetab komisjoni esimees kõik spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni liikmed, kelle hulgast määrab spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni esimehe. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni esimees nimetab aseesimehe ja sekretäri. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni võib moodustada komisjoni laiendamise kaudu, nimetades komisjoni liikmeteks asjatundjaid ja eksperte. 17. Kordusatesteerimiseks moodustatava komisjoni esimehe määrab avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 94 vastavas lõikes nimetatud isik või institutsioon, kes nimetas esialgse atesteerimise läbiviinud komisjoni esimehe. Kõrgemate riigiametnike komisjoni poolt atesteeritud isikute kordusatesteerimist läbiviiva komisjoni koosseisu määrab riigisekretär. Komisjoni esimeheks määratud isik määrab komisjoni uue koosseisu, järgides käesoleva põhimääruse punktides 18 ja 19 sätestatut. Komisjoni moodustamise aluseks on komisjoni esimehe poolt edastatud kordusatesteerimise avaldus, kordusatesteerimist taotlenud isiku atesteerimislehe koopia ja atesteerimistulemuste kohta koostatud teatise koopia. III. KOMISJONI LIIKMED 18. Komisjonis on vähemalt 5 liiget ja nende määramisel juhindub komisjoni esimees avaliku teenistuse seaduse paragrahvist 95. 19. Ametnik ei või olla teda atesteeriva komisjoni liige. 20. Komisjoni liikmel on õigus: 1) saada komisjoni töös osalemise eest tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras; 2) saada täiendkoolitust; 3) saada õigeaegselt kõik atesteeritavat puudutavad materjalid ja teiste koosolekul arutamisele tulevate küsimuste otsustamisel tähtsust omavate materjalide koopiad; 4) avaldada oma arvamust enne komisjoni otsuse tegemist; 5) olla oma otsuste tegemisel sõltumatu ja vaba; 6) jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile. 21. Komisjoni liige on kohustatud: 1) hoidma saladuses talle komisjoni töös osalemisel teatavaks saanud andmeid atesteeritava töö ja eraelu kohta; 2) osalema komisjoni töös komisjoni esimehe määratud aegadel; 3) teatama kirjalikult ja õigeaegselt komisjoni esimehele komisjoni töös osalemast takistavatest asjaoludest; 4) täitma talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja komisjoni esimehe käskkirjadega pandud teisi kohustusi. 22. Komisjoni liikmete ja ekspertide töötasustamine ning lähetuskulude hüvitamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 23. Kui komisjoni liige on kirjalikult teatanud oma soovist mitte osaleda komisjoni töös seoses ajutise iseloomuga takistusega, võib komisjoni esimees peatada tema liikmeksoleku kuni töös osalemist takistava asjaolu äralangemiseni või vabastada liikme, kui takistuse kestus ületab kahte kuud, ja nimetada tema asemele teise liikme. 24. Komisjoni liikme volitused lõpevad: 1) isikliku motiveeritud avalduse alusel komisjoni esimehe otsusel; 2) komisjoni esimehe motiveeritud otsuse alusel (sh juhul, kui liige ei osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul); 3) komisjoni liikme teenistusest lahkumisel; 4) osutumisel atesteeritavaks sama komisjoni poolt, mille liige ta on; 5) tagasikutsumisel tema komisjoni liikmeks määramise ettepaneku teinud või liikmeks määramisele nõusoleku andnud ametiasutuse poolt; 6) liikme surma korral. 25. Liikme volitused peatuvad: 1) ametniku teenistussuhte peatumise ajaks; 2) komisjoni esimehe nõusolekul ajutise iseloomuga takistuse esinemise ajaks. IV. KOMISJONI SEKRETÄR 26. Komisjoni sekretär: 1) vormistab, registreerib ja saadab asjaosalistele komisjoni esimehe käskkirjade koopiaid või väljavõtteid neist; 2) korraldab komisjoni koosolekute tehnilist ettevalmistamist, teatab komisjoni liikmetele ja atesteeritavatele komisjoni koosolekute toimumise aja ja koha; 3) saadab komisjoni liikmetele ja kaasatud ekspertidele koosolekul arutusele tulevate küsimuste lahendamisel tähtsust omavate materjalide koopiad; 4) protokollib komisjoni koosolekuid; 5) registreerib komisjonile laekunud dokumendid; 6) vormistab väljavõtted komisjoni koosolekute protokollidest ja edastab need komisjoni esimehe poolt nimetatud isikutele; 7) täidab atesteerimislehti, tõestab nende koopiaid ja edastab need käesolevas põhimääruses nimetatud isikutele; 8) valmistab komisjoni dokumendid ette arhiivi üleandmiseks; 9) korraldab muid komisjoni asjaajamisega seotud küsimusi vastavalt komisjoni tööreglemendile ja selle asutuse või institutsiooni asjaajamiskorrale, mille juures komisjon tegutseb. V. KOMISJONI TÖÖKORD 27. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. 28. Komisjoni töövormiks on koosolek. 29. Komisjoni koosolekud on kinnised. 30. Komisjoni asjaajamise korraldamisel võetakse aluseks vastava ametiasutuse asjaajamiskord. Vajadusel kehtestab komisjoni esimees ametiasutuse asjaajamiskorra alusel väljatöötatud komisjoni tööreglemendi. 31. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja vähemalt pool liikmetest. 32. Komisjon võtab otsuse vastu avaliku hääletamise korras koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl. 33. Komisjon teeb otsuse kolme päeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast. 34. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni sekretär. 35. Protokolli vormistamisel lähtutakse haldusdokumentide vormistamise nõuetest. Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise koht, kuupäev ja protokolli number; 2) kohalolevad ja puuduvad komisjoni liikmed; 3) kohalolevad ja puuduvad eksperdid ning teised komisjoni töösse kaasatud isikud; 4) koosoleku juhataja ja protokollija; 5) päevakord; 6) koosolekule kutsutud atesteeritavad ja nende kohalolek või mitteilmumine; 7) küsimuste arutamise käik; 8) hääletustulemused; 9) otsus. Kõik atesteeritava poolt koosolekul esitatavad dokumendid ning tema soovid ja nõusolekud kantakse protokolli. Kirjalikult esitatavad dokumendid, soovid ja nõusolekud lisatakse protokollile. 36. Enne komisjoni otsuse tegemist on igal komisjoni liikmel õigus anda omapoolne hinnang atesteeritava kohta ja teha see teatavaks ka teistele liikmetele. 37. Otsustamisel eriarvamusele jäänud liikme arvamus protokollitakse tema nõudel pärast otsust, kui aga liige esitab eriarvamuse kirjalikult, lisatakse see protokollile. 38. Atesteerimisleht vormistatakse pärast iga atesteeritava kohta otsuse vastuvõtmist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhendile komisjoni koosoleku protokolli alusel. Atesteerimislehte ei vormistata: 1) konkursile mittelubatud kandidaadile; 2) järgmisse vooru lubatud kandidaadile (atesteeritavale); 3) avaliku konkursi käigus atesteerimisele mitteilmunud kandidaadile. 39. Atesteerimisleht võrdsustatakse komisjoni otsusega. Komisjon väljastab ainult komisjoni pitsatiga tõestatud atesteerimislehtede koopiaid. Atesteeritava esitamisel ametikohale nimetamiseks saadetakse atesteerimislehe koopia ametisse nimetamise õigust omavale isikule ja isikule, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks. Atesteeritava esitamisel reservi arvamiseks saadetakse atesteerimislehe koopia riigisekretärile. Isikule, kes tunnistati ametikohale või ametnike põhigrupile esitatavatele nõuetele mittevastavaks, väljastatakse atesteerimislehe koopia atesteerimistulemuste teatise lisana. 40. Atesteerimislehe koopiad säilitatakse koos ametniku poolt teenistusse astumisel esitatud dokumentidega. VI. LÕPPSÄTTED 41. Komisjoni dokumente (protokollid, komisjoni esimehe käskkirjad, atesteerimislehed jm) säilitatakse ametiasutuses, mille juures komisjon tegutseb. 42. Komisjoni töös vajalikke registreid ja dokumentide dokumendipõhju võib pidada arvutis. Komisjoni koostatud dokumente säilitatakse väljatrükkidena. 43. Eri liiki dokumentide säilitustähtajad ja arhiveerimise kord nähakse ette selle ametiasutuse asjaajamiskorras ja toimikute loetelus, mille juures komisjon tegutseb. 44. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab selle asutuse juht, mille ametnike komisjoniga on tegemist. 45. Komisjonil on oma eelarve, mis on üks osa selle asutuse eelarvest, mille juures komisjon tegutseb. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 Konkursi korraldamise ja atesteerimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Atesteerimine on ametniku või ametnikukandidaadi oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavuse hindamine ametikohal esitatavatele nõuetele. 2. Ametnikke atesteerivad konkursi- ja atesteerimiskomisjonid (edaspidi komisjon). 3. Komisjon atesteerib: 1) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras; 2) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul ja ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek; 3) ametnike reservi arvatud ja reservi arvamist taotlevaid isikuid. 4. Komisjon ei atesteeri: 1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke; 2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke; 3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks soovi avaldab. II. ATESTEERIMISNÕUDED 5. Ametikohale vastavuse hindamisel lähtub komisjon ametikoha ametijuhendist ja atesteerimisnõuetest. Ametikohtade põhigrupile vastavuse hindamisel lähtub komisjon Vabariigi Valitsuse kehtestatud ametikohtade põhigrupi atesteerimisnõuetest. Nende kõrgemate riigiametnike ametikohale vastavuse hindamisel, kelle administratiivse asukoha ametiasutuse struktuuris, alluvuse, asendamise, vastutuse, õigused ja teenistusülesanded määrab kindlaks seadus ja/või asutuse põhimäärus, võib lähtuda seadusest ja/või asutuse põhimäärusest ja atesteerimisnõuetest. 6. Ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt kinnitatud ametijuhend peab olema kooskõlas teiste organisatsioonilist tegevust reguleerivate dokumentidega (osakondade põhimäärused, tööjaotusmaatriksid, protseduurireeglid jms) ning ametijuhendis peab olema: 1) ametikohta nimetus ja asukoht ametiasutuse administratiivses struktuuris; 2) alluvus (kellele vahetult allub ja kes temale vahetult allub); 3) asendamine (keda asendab ja kes teda asendab); 4) teenistusülesanded ja vastutus (peamised vastutusvaldkonnad); 5) õigused (võimupiirid, kuidas on tagatud informeeritus ja enesetäiendamise võimalused, millised tingimused edukaks tööks tagab asutuse juhtkond, töökorraldusalased õigused jms). Ametijuhendis võivad olla ametikohale esitatavad põhinõuded (haridus, kogemused, oskused, isikuomadused, tervislik seisund jms). 7. Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. 8. Ametikoha atesteerimisnõuded kehtestab asutuse juht kooskõlastatult komisjoniga, mille pädevusse kuulub selle ametniku atesteerimine, juhindudes Vabariigi Valitsuse poolt vastavale ametikohtade põhigrupile kehtestatud atesteerimisnõuetest ning ametikoha ametijuhendist. 9. Atesteerimisnõuded sisaldavad vähemalt järgmisi nõudeid: 1) haridusele ja kvalifikatsioonile (formaalsed hariduse näitajad, ametialane töökogemus, ametialane areng ja kvalifikatsiooni tõstmine); 2) ametialastele professionaalsetele oskustele ja lisateadmistele (kitsam erialane spetsialiseerumine, juhtimisoskus, keeleoskus, infotehniliste abivahendite kasutamise oskus, tööks vajalike liiklusvahendite juhtimise oskus jms); 3) ametikohal edukaks teenistuseks vajalikele isikuomadustele (vastutusvõime, koostöövõime, muudatustega kohanemise võime, iseseisvus, töötahe, süsteemsus, stabiilsus, usaldusväärsus, stressitaluvus, otsustusvõime vms); 4) muudele ametikoha iseloomust tulenevatele lisaoskustele (suhtlemisoskus, esinemis- ja väljendusoskus, kuulamisoskus jne). 10. Keeleoskusnõuded määratakse kindlaks eraldi eesti keele ja võõrkeelte osas. Eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded määratakse kindlaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. jaanuari 1996. a määrusega nr 31 «Isikutega tööalaselt suhtlevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste teenistujatele ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete kehtestamine» (RT I 1996, 8, 168) kehtestatud keeleoskustasemetele (algtase, kesktase, kõrgtase). Võõrkeeleoskuse nõuete määramisel on soovitatav lähtuda samadest keeleoskustasemetest. 11. Asutuse juht esitab ametikoha atesteerimisnõuded (kahes eksemplaris) kooskõlastamiseks komisjonile, mille pädevusse kuulub selle ametniku atesteerimine. Koos atesteerimisnõuetega saadab asutuse juht komisjonile tutvumiseks ka ametikoha ametijuhendi. 12. Komisjon otsustab atesteerimisnõuete kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kolme nädala jooksul atesteerimisnõuete saamise päevast arvates. 13. Atesteerimisnõuete kooskõlastamata jätmise korral teatab komisjoni esimees sellest atesteerimisnõuded esitanud asutuse juhile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Teade peab sisaldama kooskõlastamata jätmise põhjuse ning atesteerimisnõuete muutmise ettepanekud. Komisjon võib kutsuda asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku selgituste andmiseks komisjoni koosolekule. 14. Atesteerimisnõuete kooskõlastamise korral tagastab komisjoni sekretär atesteerimisnõuete kooskõlastusmärkega eksemplari ja väljavõtte (otsuse) komisjoni protokollist nõuded esitanud isikule kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 15. Kooskõlastusmärge koosneb sõnast «kooskõlastatud» ning kooskõlastanud komisjoni nimetusest, protokolli kuupäevast ja numbrist, komisjoni esimehe (tema äraolekul aseesimehe) ametinimetusest, signatuurist ja selle dešifreeringust. Sõna «kooskõlastatud» kirjutatakse suurtähtedega ja jutumärke kasutamata. 16. Atesteerimisnõuded kehtestab asutuse juht oma käskkirjaga. III. AVALIK KONKURSS AMETNIKU VABALE AMETIKOHALE 17. Avaliku konkursi alusel nimetatakse ametisse riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgemad ametnikud: 1) valitsusametnikud ja nende koosseisulised asetäitjad; 2) juhid ja nende koosseisulised asetäitjad; 3) nõunikud ja abid. 18. Avaliku konkursita võib ametisse nimetada: 1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli ametnikke; 2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke; 3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid ning peaministri poolt ametisse nimetatavaid isikuid; 4) ajutisi asendajaid; 5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale; 6) ametialase edutamise korras. 19. Riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhi otsuse alusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ka muude ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses. Kui avalik konkurss riigi ametiasutuse ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja käesoleva punkti alusel, peab konkursi läbiviimisel järgima kõiki avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas korras avaliku konkursi läbiviimist reguleerivaid sätteid. 20. Ametikohale nimetamise õigust omav isik kooskõlastab vastava komisjoni esimehega konkursiteadaandes väljakuulutatava komisjoni koosoleku aja ja koha ning teeb riigisekretärile kirjaliku ettepaneku välja kuulutada avalik konkurss. Ettepanek peab olema riigisekretärile saadetud vähemalt viis nädalat enne komisjoni koosolekut ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetus; 2) kandidaadile esitatavad nõuded; 3) ametipalga suurus; 4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaeg; 5) komisjoni aadress; 6) komisjoni koosoleku aeg (kuupäev ja kellaaeg) ning koht. Kui ametikoha nimetus ei sisalda otsest viidet ametikoha eesmärgile või ei ole üldtuntud, on soovitatav lisada ettepanekusse ametikoha eesmärk (tegevusvaldkond). 21. Ettepaneku koopia saadab ametisse nimetamise õigust omav isik komisjonile, lisades sellele vaba ametikoha ametijuhendi ning teatades ametikoha atesteerimisnõuete kooskõlastamise kuupäeva ja protokolli numbri. 22. Riigisekretär kuulutab avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale välja Riigi Teataja Lisas arvestusega, et komisjoni koosolek toimuks mitte varem kui kolm nädalat pärast teadaande avaldamist ning et kandidaatidel oleks avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates. Ametisse nimetamise õigust omaval ametiisikul on õigus avaldada sama tekstiga teadaanne ka teistes massiteabevahendites. 23. Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt käesoleva korra punkti 20 alapunktides 1–6 loetletud andmeid. 24. Enne konkursiteadaandes väljakuulutatud koosoleku toimumist on kandidaatidel õigus tutvuda komisjoni või ametisse nimetamise õigust omava isiku juures ametijuhendi ja atesteerimisnõuetega. 25. Avalikust konkursist lubatakse osa võtma kõik kandidaadid, kes esitavad konkursiteadaandes määratud tähtajaks komisjonile kirjaliku avalduse (soovitatavalt motiveeritud) koos järgmiste dokumentidega: 1) elulookirjeldus; 2) omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele (võib olla omakäeliselt juurde kirjutatud avalduse tekstile); 3) tunnistuse või diplomi koopia vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta; 4) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid. 26. Kandidaadi elulookirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg (päev, kuu, aasta); 3) kodakondsus; 4) elukoht ja kontakttelefonid; 5) perekonnaseis; 6) hariduskäik ja täiendkoolitus (õppeasutus, erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus, kursuste nimetused, õppimise aeg); 7) akadeemiline kraad; 8) andmed lisaoskuste kohta (keele- ja arvutioskus, juhilubade olemasolu jms); 9) teenistuskäik (tööalase tegevuse kirjeldus) kuu täpsusega (alustades viimasest töö- või teenistuskohast) koos peamiste ülesannete, saavutuste ja ebaõnnestumiste kirjeldusega. 27. Elulookirjelduse mittevastavus käesoleva korra punktis 26 kehtestatud nõuetele ei ole avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja konkursile mittelubamise aluseks. 28. Peale käesoleva korra punktis 25 loetletud dokumentide võib kandidaat oma äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente (iseloomustused, soovitused, tunnistused täiendkoolituse kohta jne). 29. Käesoleva korra punktides 25 ja 28 loetletud dokumendid võib kandidaat saata posti teel või tuua isiklikult konkursiteadaandes avaldatud komisjoni aadressil. Avaldused, mis on postitatud hiljemalt konkursiteadaandes määratud tähtaja viimasel päeval (postitempli kuupäev), kuid saabuvad posti teel pärast väljakuulutatud tähtaja möödumist, kuid mitte hiljem kui konkursiteadaandes avaldatud komisjoni koosoleku toimumise päevale eelneval tööpäeval, loetakse tähtajaliselt esitatuks. 30. Kõik saabunud avaldused registreeritakse komisjoni esimehe poolt määratud korras kooskõlas selle asutuse või institutsiooni asjaajamiskorraga, mille juures komisjon tegutseb. Registreerida tuleb vähemalt järgmised andmed kandidaadi ja dokumentide kohta: 1) kandidaadi ees- ja perekonnanimi; 2) avalduse saabumise kuupäev (pärast tähtaega saabunud dokumentidel ka postitempli kuupäev); 3) avaldusele lisatud dokumentide loetelu. 31. Komisjoni sekretär teatab kohe pärast konkursi väljakuulutamise teadaande avaldamist komisjoni liikmetele konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise aja. Vaba ametikoha atesteerimisnõuded, ametijuhendi, kandidaatide avalduste ja kandidaatide poolt esitatud muude dokumentide koopiad saadab sekretär komisjoni liikmetele hiljemalt kolm päeva enne konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise aega. Posti teel pärast väljakuulutatud tähtaega saabunud avalduste ja neile lisatud dokumentide koopiad jagab sekretär komisjoni liikmetele välja vahetult enne koosoleku algust. 32. Konkursiteadaandes väljakuulutatud komisjoni koosolekul: 1) kuulatakse ära komisjoni esimehe ülevaade saabunud avaldustest ning ettepanekud konkursi edasise korraldamise kohta; 2) otsustatakse kandidaatide poolt esitatud dokumentide alusel nende kandidaatide konkursile lubamine, kes ei ole kinni pidanud avalduse esitamise tähtajast või ei ole esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ning vajaduse korral avalduste esitamise tähtaja ennistamine ja dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja andmine; 3) kehtestatakse kandidaatide hindamise viis (kasutades esitatud dokumente, vestlust, eksamit, testi või mitut meetodit kompleksselt) ning otsustatakse eeldatav hindamisvoorude arv; 4) määratakse kindlaks kandidaatide vestlusele, eksamile, testile või proovitööle kutsumise järjekord ja ajakava; 5) kooskõlastatakse kandidaadile vestlusel esitatavad olulisemad küsimused; 6) otsustatakse ametikohale nimetamise õigust omava isiku või tema poolt volitatud isiku ärakuulamise vajalikkus; 7) otsustatakse ekspertide kaasamise vajalikkus; 8) otsustatakse muud komisjoni pädevusse kuuluvad asjad, mida komisjoni esimees või komisjon peavad vajalikuks. Komisjoni koosoleku protokolli koostab komisjoni sekretär konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruses ettenähtud korras. 33. Kui komisjon peab vajalikuks viia esitatud dokumentide alusel läbi esimene hindamisvoor (edaspidi dokumendivoor) ning kandidaadid on esitanud kõik komisjoni poolt vajalikuks peetud dokumendid, võib komisjon käesoleva korra punktis 32 nimetatud koosolekul dokumendivooru läbi viia. 34. Käesoleva korra punktis 33 ettenähtud hindamisvooru lõpus võtab komisjon avaliku teenistuse seaduses ning komisjoni põhimääruses ettenähtud korras iga kandidaadi kohta vastu ühe järgmistest otsustest: 1) lubada järgmisse hindamisvooru; 2) tunnistada ametikohale mittevastavaks (otsuse formuleeringus peab sisalduma ametikoha nimetus). 35. Käesoleva korra punkti 32 alapunkti 2 alusel konkursile mittelubatud kandidaatidele ning dokumendivoorus ametikohale mittevastavaks tunnistatud kandidaatidele teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud isik) otsusest kirjalikult (soovitatav motiveeritult) hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval. Ametikohale mittevastavaks tunnistatud kandidaadile saadetavale teatisele lisatakse atesteerimislehe koopia. 36. Järgmisse (dokumendivooru puudumisel esimesse) vooru lubatud kandidaatidele teatab sekretär hiljemalt konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise järgsel tööpäeval kirjalikult nende vestlusele, eksamile või testile kutsumise täpse aja ja koha ning atesteerimise viisi arvestusega, et kandidaadid saaksid teate kätte vähemalt kaks nädalat enne teates märgitud kuupäeva. 37. Enne vestluse, eksami või testi algust tutvustab komisjoni esimees kandidaadile tema õigusi, komisjoni koosseisu ning konkursi läbiviimise korda ja viisi. 38. Kandidaadil on järgmised õigused: 1) anda vestluse käigus lisaks komisjoni poolt küsitule täiendavaid selgitusi ning nõuda komisjonilt täiendavat teavet või selgitusi; 2) loobuda kandideerimisest konkursi igas staadiumis; 3) saada teada oma atesteerimistulemus ning tutvuda konkursi käigus tema poolt tehtud testide ja eksamite tulemustega; 4) taotleda atesteerimise edasilükkamist seoses ootamatult tekkinud takistusega; 5) avaliku teenistuse seaduses, komisjoni põhimääruses või käesolevas korras ettenähtud muud õigused. 39. Kandidaadi nõusolekul võib komisjon teha järelepärimisi tema varasemates töö-, teenistus- ja õppimiskohtades, et täpsustada ja kontrollida kandidaadi poolt esitatud andmeid. Kandidaat annab oma nõusoleku kirjalikult või suuliselt komisjoni koosolekul. Koosolekul antud suuline nõusolek kantakse protokolli ja kirjalik nõusolek lisatakse protokollile. 40. Kandidaat võtab komisjoni koosolekust osa ainult tema küsitlemise, eksami või testi ajal. Ekspertide ning ametikohale nimetamise õigust omava isiku või tema poolt volitatud isiku või isiku, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks, juuresoleku otsustab komisjon igal konkreetsel juhul. Ametikohale nimetamiseks ettepaneku tegemise või arvamuse andmise õigust omaval isikul on õigus osaleda komisjoni koosolekutel kandidaatide küsitlemise või eksami ajal, tutvuda eksami või testi tulemustega ning avaldada komisjonile oma arvamus. 41. Teise (dokumendivooru puudumisel ka esimese) ja iga järgmise hindamisvooru (välja arvatud viimane hindamisvoor) lõpus võtab komisjon avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses ettenähtud korras vastu iga kandidaadi kohta ühe järgmistest otsustest: 1) lubada järgmisse hindamisvooru; 2) tunnistada ametikohale mittevastavaks (otsuse formuleeringus peab sisalduma ametikoha nimetus); 3) tunnistada mitteilmunuks. 42. Ametikohale mittevastavaks ja mitteilmunuks tunnistatud kandidaatidele teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud isik) otsusest kirjalikult (soovitatav motiveeritult) hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval, lisades mittevastavaks tunnistatud kandidaadile saadetavale teatisele atesteerimislehe koopia. Järgmisse vooru lubatud kandidaatidele teatab sekretär hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval järgmisse vooru kutsumise täpse aja ja koha ning atesteerimise viisi arvestusega, et kandidaadid saaksid teate kätte vähemalt kolm päeva enne teates märgitud kuupäeva. 43. Kolme päeva jooksul viimase hindamisvooru lõpust arvates teeb komisjon iga kandidaadi kohta ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada ametikohale vastavaks; 2) tunnistada ametikohale mittevastavaks; 3) tunnistada mitteilmunuks. Käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 märgitud otsuste formuleeringus peab sisalduma ametikoha nimetus. 44. Ametikohale vastavaks tunnistatud kandidaatide hulgast valib komisjon avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses ettenähtud korras ühe kandidaadi, kes esitatakse ametikohale nimetamiseks. 45. Kui ükski kandidaatidest ei kogunud hääletamisel vajalikku arvu hääli, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisele lubab komisjon oma otsusega 2 või 3 enim hääli saanud kandidaati. Kordushääletamine toimub analoogiliselt esimese hääletamisega. Kui ka kordushääletamisel ei kogu ükski kandidaatidest vajalikku arvu hääli, loobub komisjon kandidaadi esitamisest. 46. Komisjoni otsus vormistatakse komisjoni põhimääruses ettenähtud korras. 47. Konkurss loetakse luhtunuks, kui selles osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, samuti siis, kui komisjon loobus kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks. 48. Kui konkursile mitteilmunuks tunnistatud kandidaat esitab ühe nädala jooksul, arvates komisjoni koosolekule ilmumise takistuse äralangemisest, kirjaliku taotluse atesteerimise edasilükkamiseks, lükkab komisjon atesteerimise edasi ning teeb otsuse atesteeritava ametikohale vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kohta. Atesteeritav, kes ei suuda tõendada takistuse esinemist või kes ei teata mõjuva põhjuseta atesteerimisele mitteilmumisest või teatab sellest hilinemisega, loetakse mõjuva põhjuseta mitteilmunuks. Kui atesteerimise edasilükkamise taotlus on esitatud pärast ametisse nimetamiseks esitatava kandidaadi valimist, saab komisjon teha otsuse vaid edasilükkamist taotlenud kandidaadi ametikohale vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ja tema soovil reservi arvamiseks esitamise kohta. 49. Vähemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige): 1) teatab kirjalikult igale kandidaadile (välja arvatud neile kandidaatidele, kellele komisjoni otsusest oli juba teatatud käesoleva korra punkti 35 või 42 alusel) tema kohta tehtud otsuse; 2) teatab kirjalikult ametisse nimetamiseks esitatud isikule ametisse nimetamise õigust omava isiku poole pöördumise korra ja tähtaja ning saadab talle atesteerimislehe koopia; 3) esitab ametisse nimetamise õigust omavale isikule ja isikule, kellel on seaduse alusel õigus teha ettepanek sellele ametikohale nimetamiseks või anda sellekohane arvamus, andmed esitatud kandidaadi kohta, lisades teatele atesteerimislehe koopia ning kandidaadi kohta komisjonile esitatud dokumentide koopiad. 50. Kandidaadil ei ole õigust nõuda kordusatesteerimist. 51. Ametikohale nimetamiseks ettepaneku tegemise õigust omav isik teeb järgmisel tööpäeval pärast käesoleva korra punkti 49 alapunktis 3 nimetatud andmete saamist ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku nimetada komisjoni poolt esitatud kandidaat ametisse. 52. Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaat nimetatakse ametisse, kui ta kahe nädala jooksul komisjoni otsuse teatavakssaamise päevast arvates esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, teenistusse astumiseks vajalikud dokumendid (avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 23 kohaselt) ning komisjoni otsuse. 53. Kui ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaati temast mitteolenevatel põhjustel ei nimetatud ametisse ning ta esitab kahe nädala jooksul mittenimetamisest teadasaamise päevast arvates kirjaliku avalduse reservi arvamiseks, saadab ametikohale nimetamise õigust omav isik kandidaadi avalduse koos atesteerimislehe koopiaga ja kandidaadi kohta komisjonile esitatud dokumentide koopiatega riigisekretärile kandidaadi reservi arvamiseks. 54. Kui ametikohale vastavaks tunnistatud isik, keda ei esitatud ametikohale nimetamiseks, esitab kahe nädala jooksul otsusest teadasaamisest komisjoni esimehele kirjaliku avalduse reservi arvamiseks, teeb komisjon kolme nädala jooksul avalduse saamisest ettepaneku isiku reservi arvamise kohta. Kandidaat võib eelnevalt konkursi igas staadiumis esitada komisjonile kirjaliku avalduse reservi arvamise kohta, juhul kui ta ei osutu ametikohale nimetamiseks esitatuks. Sel juhul teeb komisjon ettepaneku ametikohale vastavaks tunnistatud isiku reservi arvamiseks kohe pärast ametikohale nimetamiseks esitatava kandidaadi valimist. 55. Kui ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaati ei nimetatud ametisse temast mitteolenevatel asjaoludel või kui ametisse nimetamine tühistati enne ametisse astumist käesoleva korra punktis 56 loetletud asjaolude tõttu, korraldab komisjon uue hääletamise, valides ametikohale vastavaks tunnistatud kandidaatide hulgast ametikohale nimetamiseks uue kandidaadi. Kui konkursil ei tunnistatud ühtegi kandidaati ametikohale vastavaks, korraldatakse uus konkurss. 56. Ametisse nimetamise õigust omav isik tühistab ametisse nimetamise käskkirja või korralduse, kui: 1) ametisse nimetatud isik esitas enne ametisse astumiseks määratud kuupäeva sellekohase avalduse; 2) enne ametisse astumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametisse nimetamise; 3) isik ei ole määratud ajaks ametisse astunud, välja arvatud juhul, kui ametisse astumine lükkus edasi kuni seitsmeks kalendripäevaks isiku haiguse või vigastuse või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistuse tõttu. IV. AMETNIKE PERIOODILINE ATESTEERIMINE JA EDUTAMISEKS ESITAMINE 57. Perioodiline atesteerimine toimub üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul. 58. Atesteerimisperiood algab ametisse nimetamise aasta 1. jaanuarist (kui ametnik nimetati ametisse ajavahemikul 1. jaanuarist 30. juunini) või ametisse nimetamisele järgneva aasta 1. jaanuarist (kui ametnik nimetati ametisse ajavahemikul 1. juulist 31. detsembrini). 59. Atesteerimisperioodi hulka ei arvata: 1) reservis oleku aega; 2) teenistussuhte peatumise aega, mis kestab järjest üle 6 kuu. 60. Perioodiline atesteerimine toimub atesteerimisperioodi viimase aasta kolmel viimasel kuul. 61. Ametnikku, kes on atesteerimisperioodi viimase aasta kestel ametiülesandeid täitnud alla kuue kuu või kes on sellel ametikohal teenistuses olnud alla ühe aasta, atesteeritakse järgmisel aastal. 62. Edutamise või avaliku konkursi korras ametikohale nimetatud ametniku atesteerimisperioodi arvestatakse ametikohale nimetamise aastast alates vastavalt käesoleva korra punktis 58 sätestatud korrale. 63. 1. jaanuaril 1996. a teenistuses olnud ametnike perioodiline atesteerimine korraldatakse 1998. aastal. 64. Asutuse juht määrab kooskõlastatult vastava komisjoni esimehega oma käskkirjaga kindlaks perioodilise atesteerimise päeva hiljemalt viis nädalat enne atesteerimist. Käskkirja koopia või väljavõte sellest saadetakse komisjoni esimehele, atesteeritava vahetule ülemusele ja atesteeritavale. 65. Ametniku atesteerimise aeg, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek, määratakse kindlaks käesoleva korra punktis 64 kehtestatud korras pärast edutamiseks esitatud isikult kirjaliku nõusoleku saamist. Edutamiseks esitatud ametniku ning vastava komisjoni esimehe nõusolekul ei ole viienädalasest tähtajast kinnipidamine vajalik. 66. Edutamine on ametniku üleviimine kõrgemale ametikohale. Edutamisena ei käsitata palgaastme või palgamäära tõstmist. 67. Edutamisettepaneku võib asutuse juhile esitada ametniku vahetu ülemus ja isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Isik, kellel on seaduse alusel õigus teha ettepanek sellele ametikohale nimetamiseks, teeb edutamisettepaneku sellele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kaudu. 68. Asutuse juht saadab komisjoni esimehele koos käskkirja koopiaga atesteeritavate ametnike ametijuhendite koopiad ning teatab atesteerimisnõuete kooskõlastamise kuupäeva ja protokolli numbri. 69. Atesteerimisnõuete kehtestamine toimub käesoleva korra punktides 7–16 sätestatud korras. Atesteerimisnõuded peavad olema ametnikule tema teenistuskohas alati kättesaadavad. Edutamiseks esitatavale ametnikule teatab edutamisettepaneku tegija need nõuded hiljemalt edutamisettepaneku tegemisel. 70. Atesteerimisnõudeid ei tohi muuta aasta jooksul enne perioodilist atesteerimist. Atesteerimisnõuete muutmisel vähem kui aasta enne atesteerimist viiakse atesteerimine läbi nende nõuete alusel, mis kehtisid atesteerimispäevale eelneva kalendriaasta samal päeval. Atesteeritava nõudel viiakse atesteerimine läbi atesteerimispäeva kindlaksmääramise päeval kehtivate atesteerimisnõuete alusel. 71. Atesteeritava vahetu ülemus esitab komisjonile atesteeritava iseloomustuse hiljemalt nädala jooksul pärast atesteerimise aja määramise käskkirja koopia või sellest käskkirjast tehtud väljavõtte kättesaamist. 72. Atesteeritava iseloomustus peab vastama avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 100 sätestatud nõuetele ja andma atesteeritava kohta vähemalt järgmist informatsiooni: 1) teenistusalane asjatundlikkus (erialased, kutsealased ja ametialased teadmised, nende tase ja kasutamise oskus, süsteemsus ja seoste tunnetamise ning olulise eristamise oskus, keelte- ja arvutioskus); 2) erialaste teadmiste täiendamine viimase kolme aasta jooksul (andmed täiendkoolitusel osalemise kohta ning seal omandatud teadmiste ja oskuste kasutamine teenistuses); 3) algatusvõime (võime muudatusi omaks võtta, ise algatada ja läbi viia, samuti võime töötada iseseisvalt ja initsiatiivikalt); 4) töövõime (töötamise kiirus, oskus efektiivselt aega kasutada, võime juhtida teisi ja iseennast, stressitaluvus – see tähendab oskus töötada stabiilselt ja kvaliteetselt ka pingeolukorras, võime taluda psühholoogilist survet ning maandada sellega kaasnevat stressi); 5) kohusetunne (kohustuste täpne täitmine, vastutusvõime, usaldusväärsus, ausus ja enesekontrollivõime); 6) suhtlemisoskus (võime kohaneda muutuste ja ootamatute olukordadega, võime koostööks kolleegidega ühiste eesmärkide nimel, soov ja oskus abistada teisi, kuulamis- ja väljendusoskus); 7) ergutuste olemasolu kolme viimase aasta jooksul; 8) kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu; 9) muud omadused või kalduvused, mis soodustavad või takistavad teenistuskohustuste täitmist. 73. Komisjoni esimees kutsub komisjoni korraldava koosoleku kokku hiljemalt kolm nädalat enne atesteerimispäeva. 74. Korraldaval koosolekul: 1) tutvustab komisjoni esimees komisjoni liikmetele ametijuhendit, atesteerimisnõudeid ning ametniku iseloomustust; 2) kehtestatakse atesteerimise viis (komisjon võib kontrollida ametniku vastavust ametikohale, kasutades dokumente, vestlust, eksamit või testi); 3) teeb komisjoni esimees teatavaks atesteerimise järjekorra ja ajakava; 4) otsustatakse ametikohale nimetamise õigust omavalt isikult atesteeritavat iseloomustavate täiendavate dokumentide (teenistuslehe koopia, haridust ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopiad jne) nõudmise vajalikkus; 5) otsustatakse muid vajalikke asju. 75. Ametikohale nimetamise õigust omav isik on kohustatud komisjoni poolt nõutud täiendavad dokumendid esitama vähemalt üks nädal enne atesteerimispäeva. 76. Komisjoni sekretär teatab atesteeritavale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne atesteerimispäeva tema atesteerimise täpse aja, koha ja viisi. 77. Kui atesteerimine toimub edutamiseks esitatud isiku kirjalikul nõusolekul enne viie nädala möödumist sellest atesteeritavale teatamisest, ei ole käesoleva korra punktides 64, 73 ja 76 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine kohustuslik. 78. Kui atesteeritav ei ilmu käesoleva korra punktis 76 nimetatud ajal atesteerimisele, ei võta komisjon mitteilmunud ametniku suhtes vastu otsust ning teatab mitteilmumisest asutuse juhile kirjalikult. Atesteeritava mitteilmumine kantakse protokolli. 79. Atesteerimisele ilmumist takistavast asjaolust on atesteeritav kohustatud esimesel võimalusel teatama komisjoni esimehele ja vahetule ülemusele. 80. Atesteeritava kirjalikul taotlusel, mis peab olema esitatud ühe nädala jooksul takistuse äralangemise päevast arvates, määrab komisjoni esimees atesteerimise või kordusatesteerimise uue päeva, teatades sellest atesteeritavale ning asutuse juhile vähemalt kaks nädalat enne atesteerimispäeva. Atesteerimine peab toimuma ühe kuu jooksul takistuse äralangemise päevast arvates. 81. Atesteeritava taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) milles seisnes ootamatu takistus; 2) takistuse tekkimise ja äralangemise aeg; 3) atesteerimise edasilükkamise ettepanekut. Komisjoni nõudmisel esitab atesteeritav tõendid takistuse kohta. 82. Atesteeritav, kes ei suuda tõendada takistuse esinemist või kes mõjuva põhjuseta ei teata atesteerimisele mitteilmumisest või teatab sellest hilinemisega, loetakse mõjuva põhjuseta mitteilmunuks. 83. Enne atesteerimise algust tutvustab komisjoni esimees atesteeritavale tema õigusi ja komisjoni koosseisu. 84. Atesteeritaval on lisaks käesoleva korra punktis 38 loetletud õigustele õigus nõuda kordusatesteerimist (välja arvatud edutamiseks esitatu atesteerimisel ning kordusatesteerimise tulemustega mittenõustumisel) komisjoni uue koosseisu poolt. 85. Komisjon hindab atesteeritavat enda poolt kehtestatud viisil, kuulab ära edutamisettepaneku teinud isiku arvamuse ning teeb kolme päeva jooksul koosoleku toimumise päevast arvates avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses sätestatud korras ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada ametikohale vastavaks; 2) tunnistada ametikohale mittevastavaks; 3) esitada ametikohale edutamiseks; 4) loobuda ametikohale edutamiseks esitamisest; 5) lugeda mõjuva põhjuseta mitteilmunuks. Käesoleva punkti alapunktides 1–4 märgitud otsuste formuleeringutes peab sisalduma ametikoha nimetus. 86. Vähemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige) atesteeritavale ja asutuse juhile kirjalikult atesteerimistulemuse, lisades teatisele atesteerimislehe koopia. 87. Ametniku teenistuslehe täitmise eest vastutav isik kannab atesteerimistulemused ametniku teenistuslehele vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1996. a määrusega nr 6 (RT I 1996, 4, 82) kinnitatud «Ametniku teenistuslehe pidamise korrale». 88. Ametnik, kes ei ole nõus atesteerimistulemustega, võib nõuda kordusatesteerimist, esitades kahe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai või oleks pidanud saama teada atesteerimistulemustest, komisjonile kirjaliku avalduse. 89. Komisjoni esimees edastab saadud avalduse viivitamata koos atesteeritava atesteerimislehe koopiaga ja atesteerimistulemustest teatamise kirja koopiaga isikule, kes on nimetanud komisjoni esimehe. 90. Kordusatesteerimise korraldab komisjon uues koosseisus ühe kuu jooksul esialgse atesteerimise päevast arvates. Kordusatesteerimise komisjon moodustatakse komisjoni põhimääruses ettenähtud korras. 91. Kordusatesteerimise ettevalmistamine komisjoni uue koosseisu poolt, atesteerimise läbiviimine, otsuse vastuvõtmine, teatavakstegemine ja teenistuslehele kandmine toimub analoogiliselt esialgse atesteerimisega. 92. Kordusatesteerimist ei saa nõuda: 1) kui ametnikku atesteeriti edutamisettepaneku põhjal; 2) kui ametnik ei ole nõus kordusatesteerimise tulemustega; 3) kui komisjon hindas ametnikukandidaadi vastavust avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale. 93. Ametnik, kes tunnistati perioodilise atesteerimise käigus ametikohale mittevastavaks, samuti mõjuva põhjuseta mitteilmunud ametnik vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 117 lõike 1 punkti 2 alusel kahe kuu jooksul komisjoni otsuse tegemise päevast arvates ning talle makstakse hüvitusena ühe kuu ametipalk. 94. Edutamiseks esitatud ametnik nimetatakse ametikohale. Mitme ametniku ühele ametikohale edutamiseks esitamise korral otsustab edutamise isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, kuulates ära isiku arvamuse, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks. V. AMETNIKE RESERVI ARVATUD JA RESERVI ARVAMIST TAOTLEVATE ISIKUTE ATESTEERIMINE 95. Ametnike reservi arvatud ja reservi arvamist taotlevaid isikuid atesteerib Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon. 96. Teenistuses mitteolevaid avaliku konkursi käigus ametikohale nimetamiseks esitatud, kuid neist mitteolenevatel põhjustel ametisse nimetamata jäänud isikuid, samuti teenistuses mitteolevaid avaliku konkursi käigus ametikohale vastavaks tunnistatud, kuid ametikohale nimetamiseks mitteesitatud isikuid võib nende soovil arvata reservi kandidaate hinnanud komisjoni otsuse alusel. 97. Reservi arvatud isikuid atesteeritakse järgmistel juhtudel: 1) reservi arvatu avalduse alusel, et hinnata isiku vastavust viimase ametikohaga võrreldes kõrgemale ametikohtade põhigrupile esitatavatele nõuetele; 2) riigisekretäri ettepanekul, et hinnata isiku vastavust ametikohtade põhigrupile esitatavatele nõuetele (viimasele ametikohale vastavale või kõrgemale põhigrupile). 98. Reservi arvamist taotlev isik esitab riigisekretärile kirjaliku avalduse reservi arvamiseks, lisades avaldusele käesoleva korra punktis 25 loetletud dokumendid. 99. Reservi arvamist taotleva või reservis oleva isiku atesteerimise toimumise päeva määrab riigisekretär oma käskkirjaga kooskõlastatult käesoleva korra punktis 95 nimetatud komisjoni esimehega vähemalt viis nädalat enne atesteerimise toimumist. Käskkirja koopia või väljavõte sellest saadetakse komisjoni esimehele ja atesteeritavale. 100. Komisjoni esimehele saadab riigisekretär koos käskkirja koopiaga reservi arvatud isiku teenistuslehe ja selle juures olevate dokumentide koopiad või reservi arvamist taotleva isiku avalduse ning sellele lisatud dokumentide koopiad. 101. Komisjoni esimees kutsub vähemalt kolm nädalat enne atesteerimist kokku korraldava koosoleku, kus: 1) komisjoni esimees tutvustab põhigrupi atesteerimisnõudeid; 2) komisjoni esimees tutvustab atesteeritavat iseloomustavaid materjale; 3) otsustatakse atesteerimise viis (dokumentide, vestluse, eksami või testi abil); 4) otsustatakse atesteeritava (reservi arvatud isiku puhul) viimase teenistuskoha asutuse juhilt iseloomustuse nõudmise vajalikkus; 5) otsustatakse muud asjad, mida komisjon peab vajalikuks otsustada korraldaval koosolekul. 102. Atesteerimise aja ning viisi teatavakstegemine ning atesteerimine toimub analoogiliselt perioodilise atesteerimisega. 103. Komisjon hindab atesteeritavaid tema poolt kehtestatud viisil, arvestades atesteeritavat iseloomustavat materjali ning teeb kolme päeva jooksul viimase koosoleku toimumise päevast arvates avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses sätestatud korras ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada ametikohtade põhigrupile esitatavatele nõuetele vastavaks; 2) tunnistada ametikohtade põhigrupile esitatavatele nõuetele mittevastavaks; 3) tunnistada ametikohtade põhigrupile esitatavatele nõuetele vastavaks ja esitada reservi arvamiseks; 4) tunnistada ametikohtade põhigrupile mittevastavaks ja mitte esitada reservi arvamiseks; 5) tunnistada mitteilmunuks. Käesoleva punkti alapunktides 1–4 märgitud otsuste formuleeringutes peab sisalduma ametikohtade põhigrupi nimetus. 104. Komisjoni esimees teatab otsuse tegemise päevale järgneval päeval atesteerimistulemustest atesteeritavale ja riigisekretärile, lisades teatele atesteerimislehe koopia. 105. Reservi arvamine vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga. VI. LÕPPSÄTTED 106. Atesteerimismaterjalide hoidmine ja arhiivile üleandmine toimub komisjoni põhimääruses ettenähtud korras. 107. Komisjoni otsuse ja toimingute peale võib esitada kaebuse halduskohtusse. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 (konkursi- ja atesteerimiskomisjoni üldplank) ATESTEERIMISLEHT (väljaandmise koht) ............... nr ...... 1. Atesteeritava ees- ja perekonnanimi .................................................................................................................................................. 2. Ametiasutus, struktuuriüksus ja ametikoht .................................................................................................................................................. 3. Ametikohtade põhigrupp .................................................................................................................................................. 4. Atesteerimistulemus .................................................................................................................................................. 5. Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku kuupäev ja protokolli number .................................................................................................................................................. (allkiri) (allkiri) (ees- ja perekonnanimi) (ees- ja perekonnanimi) Esimees Sekretär Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 Atesteerimislehe täitmise juhend 1. Atesteerimisleht on konkursi- ja atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) poolt väljaantav dokument, mis täidetakse pärast atesteeritava kohta tehtud otsuse vastuvõtmist komisjoni koosoleku protokolli alusel. Atesteerimisleht on võrdsustatud komisjoni otsusega. Atesteerimislehte ei vormistata: 1) konkursile mittelubatud kandidaadile; 2) järgmisse vooru lubatud kandidaadile (atesteeritavale); 3) avaliku konkursi käigus atesteerimisele mitteilmunud kandidaadile. 2. Atesteerimisleht vormistatakse ühes eksemplaris komisjoni üldplangil. 3. Atesteerimisleht registreeritakse vastavas registris, mille kanne peab sisaldama vähemalt: 1) atesteerimislehe numbrit; 2) atesteerimislehe vormistamise kuupäeva; 3) atesteeritava nime. 4. Atesteerimislehe punkt 2 täidetakse ainult perioodilisel atesteerimisel ja teenistuja edutamiseks esitamisel, märkides ära ametikoha, kus atesteeritav teenistuses on. 5. Atesteerimislehe punktis 3 näidatakse ära ametikohtade põhigrupi nimetus vastavalt atesteerimislehe punktis 2 nimetatud ametikoha kuuluvusele ametikohtade põhigruppi kooskõlas riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadusega (RT I 1996, 15, 265). Reservis oleva isiku atesteerimisel märgitakse ametikohtade põhigrupp, mille nõuetele vastavaks isik on tunnistatud. Punkti ei täideta: 1) avaliku konkursi korral; 2) teenistuses mitteoleva, reservi arvamist taotleva isiku atesteerimisel. 6. Atesteerimislehe punktis 4 märgitakse komisjoni otsus, kasutades komisjoni koosoleku protokolli formuleeringut. 7. Atesteerimislehele kirjutavad alla komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja sekretär. 8. Atesteerimislehed säilitatakse vastavalt selle asutuse või institutsiooni, mille juures komisjon tegutseb või mille ametnikke komisjon atesteerib, asjaajamiskorra nõuetele või komisjoni tööreglemendile.