Vabariigi Valitsus — Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere külas asuva Varju kinnisasja osade sundvõõrandamine — RT III, 2018, 2

Korraldus kehtestatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lõike 2, § 3 lõike 1 punkti 7 ja § 12 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maanteeamet on valmistanud ette tee eskiisprojekti riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu– Võru–Luhamaa Põltsamaa–Tartu lõigu 2+1 möödasõidualade ehitamiseks, kinnitatud Maanteeameti lõuna regiooni juhi 28. novembri 2013. a korraldusega nr 0112 „Projekti kinnitamine (Põltsamaa-Tartu 2+1)“, mis järgib suures osas Jõgeva ja Tartu maakonda läbiva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa trassi teemaplaneeringu teekoridori. Eskiisprojektiga on välja valitud lõikude asukohad ja optimaalsed pikkused, millele koostatakse lõikude kaupa tehnilised projektid. Valminud on riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Valmaotsa–Kärevere lõigu km-tel 160,7–168,1 2+1 möödasõidualade ehitusprojekt, mis on kinnitatud Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhi 14. märtsi 2017. a korraldusega nr 0011 „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 160,7-168,1 asuvale Valmaotsa-Kärevere lõigule 2+1 möödasõidualade ehituse põhiprojekti kinnitamine“. Valmaotsa–Kärevere lõigu projekt tugineb maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“, mis on kehtestatud Tartu maavanema 21. novembri 2012. a korraldusega nr 686 (planeering on leitav www.maavalitsus.ee/173). Teemaplaneeringuga on määratud Tartu maakonna territooriumil riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa I klassi maantee nõuetega vastavusse viimiseks tarvilik maksimaalne maa-ala kilomeetritel 154,1–183,0. Planeeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning nüüdisaegseid tee-ehituslikke ja liikluskorralduslikke nõudeid. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus on valitud välja tee paiknemisala ning määratud tee projekteerimiseks vajalikud leevendavad meetmed. Tee asukoht on valitud nii, et see tehnilis-majanduslikke nõudeid arvestades häiriks võimalikult vähe majapidamisi, olemasolevat ja kavandatud ruumilist keskkonda ning looduskaitselisi eesmärke. Planeeringu eskiislahenduste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste tutvustamiseks korraldati planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustes avalikke arutelusid. Kinnisasjade omanikke, kelle maaüksusi planeeritud teekoridori asukoht puudutada võib, teavitati tähtkirjaga planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisajast ja -kohast ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise viisist. Valmaotsa–Kärevere lõigu ehituse põhiprojekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused piirinaabrite ja maaomanikega, neid teavitati vajadusest teha kinnisasjadest äralõikeid ning tee-ehituse käigus toimuvatest teetöödest. Maanteeameti peadirektor volitas riigivaraseaduse § 7 lõike 71 alusel 15. novembri 2015. a käskkirjaga nr 0281 „Volituse andmine“ Maanteeameti teemaa osakonna teenistujaid esindama Eesti Vabariiki riigiteede hoiuks vajalike maaüksuste omandamiseks maaomanikega läbirääkimiste pidamisel ajavahemikus 13.12.2015–12.12.2016. a. Ajavahemikuks 13.12.2016–15.12.2017. a on volitused antud Maanteeameti peadirektori 1. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 0226 ning uuesti 7. novembri 2017. a käskkirjaga nr 0288. Maanteeamet alustas läbirääkimistega Valmaotsa–Kärevere lõigul 2016. aasta septembris, võttes vajalike maaüksuste omandamiseks hinnapakkumiste tegemisel aluseks Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ koostatud eksperdihinnangud iga kinnisasja kohta. Projekteerimise raames toimus 21. septembril 2016. a Laeva vallas projekti avalik arutelu, kus tutvustati projekti ja selle eesmärke ning kuulati maaomanike ja omavalitsusüksuse esindajate ettepanekuid. Tulenevalt arutelust tehti projekti mõned olulised muudatused, mis tingisid ka vajaduse teha kinnisasjadest lisalõikeid ja korrektuuri krundijaotuskavas. Ehitusprojekti koosseisus koostatud krundijaotuskava on kinnitatud Maanteeameti peadirektori asetäitja 3. detsembri 2016. a korraldusega nr 0018 „Krundijaotuskavade korrektuuri kinnitamine põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Valmaotsa-Kärevere lõigul“. Kuigi eelnevalt peeti läbirääkimisi ja kirjavahetust, ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajaliku kinnisasja osade omandamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere külas asuva Varju kinnisasja omanikuga. Kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 10 lõikega 3 esitas Maanteeamet 6. juuli 2017. a kirjaga nr 17-1/16-00183/044 Varju kinnisasja omanikule teate kinnisasja osade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. Väljastusteatega tähtkirja tagastas Aktsiaselts Eesti Post 18. augustil 2017. a märkega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“, kuid 8. septembril 2017. a väljastati Varju kinnisasja esindajale Maanteeameti Tartu esinduses kiri allkirja vastu. Kinnisasja omanik teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta oma arvamust ega vastuväiteid tähtajaks ei esitanud. Maanteeamet saatis sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse arvamuse andmiseks Laeva vallale. Laeva Vallavolikogu andis 15. augusti 2017. a otsusega nr 183 nõusoleku sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. 2. ÄRAKUULAMINE Riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km-tel 160,7–168,1 Valmaotsa–Kärevere lõigule 2+1 möödasõidualade ehitusprojekti koostamise käigus kaasati avalikkust ja puudutatud isikuid. Põltsamaa–Tartu lõigu 2+1 möödasõidualade eskiisprojekti raames koostati keskkonnamõju eelhinnang, milles käsitletakse põhimaantee 2+1 möödasõidualade trassi asukohavalikut kooskõlas teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“. Teemaplaneering näeb ette maantee 4-realiseks ehitamiseks vajaliku maksimaalse maa-ala paiknemise. Põltsamaa–Tartu lõigu 2+1 möödasõidualade objektiks olev maanteelõik kattub suures osas teemaplaneeringus valitud trassi asukohaga, v.a olemasoleva maantee õgvendused Põltsamaa linna ning Neanurme, Pikknurme, Altnurga ja Kärevere küla juures. Eskiisprojektiga kavandati 2+1 sõidurajaga tee ehk tegemist oleks sisuliselt teemaplaneeringuga võrreldes väiksemamahulisema arendustegevusega ja ainult olemasoleva maantee baasil, mis tagab 2+1 tee-ehituse kehtestatud teemaplaneeringu piires. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ eksperdihinnangu nr 0387-16-TA kohaselt oli Varju kinnisasja umbes 823 m2 ja 699 m2 suuruste äralõigete turuväärtus 3. augusti 2016. a seisuga kokku 517,48 eurot. Maanteeamet edastas 9. septembril 2016. a eksperdihinnangu nr 0387-16-TA koos selgitustega Varju kinnisasja omanikule OÜ-le MOLTER Agro äriregistris registreeritud e-posti aadressil. Omanik saatis kohe e-posti teel mittenõustuva vastuse, toomata esile keeldumise põhjuseid ega vastuväiteid pakutud hinna kohta. Maanteeamet esitas 12. septembril 2016. a e-posti teel lisainfo ning tegi ettepaneku kohtuda lisaselgituste andmiseks, kuid ettepanekule omanik ei vastanud. Vastuseta jäi ka 29. novembril 2016. a saadetud e-kiri, milles Maanteeamet palus omaniku seisukohtade põhjendusi ja väljendas nõusolekut anda täpsemaid selgitusi ning kohtuda läbirääkimisteks. 22. detsembril 2016. a saadetud pöördumisele vastas OÜ MOLTER Agro esindaja Anti Mölter samal päeval, taunides Maanteeameti pealetükkivust ja agressiivsust. 30. detsembri 2016. a e-kirjas väljendab Maanteeamet valmisolekut läbirääkimisteks, kuid saadetud kirjale tuli 1. jaanuaril 2017. a lühike mittenõustuv vastuskiri, mis sisaldas kolme vastuväidet – pole projekti varem näinud ja nõusolekut sellele andnud ning ei näe ka vajadust projekti realiseerimiseks. 2. jaanuari 2017. a vastuskirjas maaomanikule selgitati veel kord projekti vajalikkust ja avaliku arutelu käigus selgunud kohaliku kogukonna ettepanekuid jalakäijatele turvaliste liikumisteede loomise kohta. OÜ-le MOLTER Agro edastati ka avaliku arutelu protokoll Laeva vallas 21. septembril 2016. a toimunud projekti lahenduste arutelu kohta. Ka sellele kirjale vastust ei tulnud, nagu ka 17. veebruari 2017. a kirjale, milles Maanteeamet juhtis OÜ MOLTER Agro tähelepanu kehtivale teemaplaneeringule, millest tulenevalt on Varju kinnistu seotud kitsendustega, mis pidid äriühingule 20. märtsil 2015. a kinnistut omandades teada olema. Pool aastat kestnud kirjavahetus pooli kokkuleppeni ei viinud ja järgnevalt saatis Maanteeamet 6. märtsil 2017. a kokkuvõtva kirja nr 16-2/17-00030/063 maa omandamise protsessi käigu kohta ning esitas veel kord hinnapakkumise, tuginedes Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ eksperdihinnangule nr 0387-16-TA, hinnaga 0,34 eurot/m2, äralõigete hind kokku 517,48 eurot. Kirjas viitas Maanteeamet võimalusele tellida oma eksperdihinnang. Seda võimalust omanik kasutanud ei ole. OÜ MOLTER Agro lepingulise esindaja vandeadvokaat Raul Taltsi 12. aprilli 2017. a kirjas nr 1/29 märgitakse, et pakutud hind on selgelt madalam kinnisasja harilikust väärtusest, põhjendades seisukohta omaniku nägemusega, nagu poleks kinnistu väärtuse määramisel arvestatud maa sihipärast ja iga-aastast parimate põllumajandusteadmiste kohast majandamist. Maanteeamet esitas 15. mai 2017. a kirjaga nr 17-1/16-00183/033 Varju kinnisasja kohta täiendatud pakkumise äralõigete kompenseerimiseks eksperdihinnangus lubatud ulatuses – summas 624,02 eurot. Lisaks teavitas Maanteeamet kaasarääkimise võimalustest ehitusloa menetlusel. OÜ MOLTER Agro esindaja märgib 24. mai 2017. a kirjas nr 1/41, et Varju kinnisasja omanik ei ole kordagi väitnud, et teemaplaneering ei ole kehtiv või puuduks Maanteeametil õiguslik alus tee projekteerimiseks, vaid peamine probleem on kinnistuomaniku jaoks seisnenud selles, et ta ei ole saanud kaasa rääkida projekteerimises. Hinna suhtes siiski kokkulepet ei saavutatud. 28. juuli 2017. a kirjaga nr 18-2/17-00182/475 kaasas Maanteeamet OÜ MOLTER Agro Valmaotsa–Kärevere lõigu 2+1 möödasõidualade tee ehitusloa menetlusse ja palus oma seisukohad esitada hiljemalt 9. augustiks 2017. a. 8. augusti 2017. a vastuskirjas nr 1/60 teavitab OÜ MOLTER Agro esmalt Varju kinnistul kasvavast rapsist ja selle kompenseerimise nõudest, kui ehitustegevusest tulenevalt peaks saak vähenema. Teiseks jääb OÜ MOLTER Agro jätkuvalt kindlaks väitele, et pole saanud kaasa rääkida erinevate projektis kajastatud ehitustehnilistes lahendustes, sest projekteerimise faasis puudus teavitus. OÜ MOLTER Agro jääb nende vastuväidete juurde ja toob eraldi välja üksnes projektiga tutvumise järel ilmnenud uue vastuväite, milleks on kõnnitee asukoht, leides, et kõnnitee peaks olema sõidutee ääres, mitte põllul. Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juhi 25. augusti 2017. a korraldusega nr 0051 „Ehitusloa andmine Valmaotsa-Kärevere lõigule 2+1 möödasõidualade I etapi ehitamiseks“ otsustatakse anda tee ehitusluba riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km-tel 160,7–168,1 asuvale Valmaotsa–Kärevere lõigule 2+1 möödasõidualade I etapi ehitamiseks. Korraldusega otsustatakse, et kuiselgub ja on tõendatud, et ehitustööde tulemusena saak väheneb, siis Maanteeamet hüvitab saagi omanikule saamata jäänud saagist saadava võimaliku tulu. Kõnnitee asukoha projekteerimisel on aluseks võetud majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Normide tabeli 2.17 kohaselt tuleb sõiduteega külgnevale alale näha ette vaba ruum, mis sellel lõigul on 12 m alates välimise sõiduraja servast. Vaba ruum on ohutuse tagamiseks liiklevate sõidukite ja ristprofiilis paiknevate ehitiste ning seadmete vahele jääv ruum. Projekti kohaselt maanteelõik tarastatakse (ulukitarad ulukite teele sattumise vältimiseks juhuslikes kohtades), ulukitarade kaugus maanteest sõltub vaba ruumi nõudest. Normide tabeli 7.5 kohaselt on sõidutee ja jalgtee vaheline vähim kaugus 100 km/h kiiruse juures 10 m (erandina lubatud ka 7 m). Kuna jalgteed on rajatud vaid lõiguti bussipeatuste omavaheliseks ja lähedalasuvate ristmikega ühendamiseks, siis on projektiga tagatud vähemalt erandliku taseme järgimine ja järgitud põhimõtet, et jalgteedest tulenevalt ei tekiks täiendavaid maade võõrandusi kõrvalasuvate põldude arvelt. Seega on osa Varju kinnistust vajalik, et tagada nõuetele vastav jalgtee. Tee ehitusloa menetluses esitatud kooskõlastused ja arvamused on lisatud ka mainitud korraldusele. Korraldus edastati OÜ MOLTER Agro esindajale 5. septembril 2017. a e-postiga. Lähtudes KASVSi § 3 lõikest 31 esitab riik kinnisasja omanikule pakkumuse, milles märgitud hind ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest, ning millele antakse tähtaeg vastamiseks. Juhul, kui kinnisasja omanik tähtaja jooksul nõustumust ei anna või esitab muudatustega nõustumuse, loetakse, et ta ei ole pakkumust aktsepteerinud. Maanteeamet esitas 6. juuli 2017. a kirjaga nr 17-1/16-00183/044 Varju kinnisasja omanikule viimase hinnapakkumuse tema omandis oleva kinnisasja osade võõrandamiseks ja teavitas teda sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest, kui omanik pakkumusega ei nõustu. Väljastusteatega tähtkirja tagastas Aktsiaselts Eesti Post 18. augustil 2017. a märkega „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. 8. septembril 2017. a väljastati kiri Maanteeameti Tartu esinduses OÜ MOLTER Agro esindajale allkirja vastu. Kinnisasja omanik teatele sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta oma arvamust ega vastuväiteid ei esitanud. 3. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED KASVSi § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasja sundvõõrandamine üldistes huvides on lubatud KASVSi § 3 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. Praegusel juhul on kinnisasja osa sundvõõrandamise eesmärgiks omandada maad avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Kinnisasja ei ole vaja sundvõõrandada täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt, mistõttu on tegemist kinnisasja osa sundvõõrandamisega KASVSi § 14 kohaselt. Tulenevalt KASVSi § 3 lõikest 3 ei ole sundvõõrandamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Kuna tegemist on riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Valmaotsa–Kärevere lõigul 2+1 möödasõidualade ehitamisega, siis ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevaid kinnisasju omandamata. Valmaotsa–Kärevere teelõigul 2+1 möödasõidualade ehitamine aitab märgatavalt kaasa liiklusohutuse paranemisele kõrge liiklussagedusega Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee vastavas piirkonnas, mistõttu teenib kõikidele ohutusnõuetele vastava maantee ehitamine enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse tagasipöördekohad koos maha- ja pealesõitudega, kogujateed ning projekti käigus tehtud keskkonnamõjude hindamise tulemustele vastavad leevendusmeetmed (ulukitarad ja tagasihüppekohad ulukitele, müratõkkeseinad). Kaaludes üldist huvi kõnealuse teelõigu ehitamiseks ja sundvõõrandatava kinnisasja omaniku huvi (omandi puutumatus, erandkorras kinnisasja sundvõõrandamine õiglase ja kohese hüvitise eest), jõuti järeldusele, et on täidetud KASVSist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Kooskõlas KASVSi § 2 lõikega l on omaniku nõusolekuta kinnisasja võõrandamise eelduseks kohese ja õiglase hüvitise maksmine. Õiglase hinna all mõistetakse asja harilikku väärtust ehk kohalikku keskmist müügihinda (turuhinda) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundvõõrandamismenetluse raames läbi viidava erakorralise hindamise eesmärk on kinnisasja hariliku väärtuse määramine (Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määruse nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“ punkt 20). Maanteeamet lähtus kinnisasja omanikuga peetud läbirääkimistel Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti OÜ eksperdihinnangust nr 0387-16-TA, mis määras kinnisasja turuväärtuse. Sundvõõrandatava kinnisasja erakorraline hindamine viiakse läbi ning sundvõõranditasu ja hüvitise suurus määratakse vastavalt KASVSis sätestatule. Kinnisasja omanikul säilib õigus eemaldada sundvõõrandatavalt kinnisasjalt olulisi osi, päraldisi ja vilju enne Eesti Vabariigile valduse üleandmist. Kinnisasja osaline sundvõõrandamine ei takista kinnisasja allesjääva osa senisel sihtotstarbel kasutamist. KASVSi § 3 lõike 4 kohaselt on sundvõõrandamine lubatud planeerimisseaduse tähenduses detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel projekteerimistingimuste alusel. Samuti on sundvõõrandamine lubatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud projekteerimistingimuste, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 22 kohaselt on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud enne seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringu ja selle alusel koostatud tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kui tee või raudtee eelprojekt või ehitusprojekt on koostatud enne seaduse jõustumist kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu alusel, on sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks lubatud kehtestatud maakonnaplaneeringu või mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km-tel 160,7–168,1 asuva Valmaotsa–Kärevere lõigu 2+1 möödasõidualade ehituse põhiprojekt on kooskõlas Tartu maakonnaplaneeringuga ja teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“. Laeva Vallavolikogu 25. augusti 2009. a määrusega nr 79 kehtestati Laeva valla üldplaneering. Laeva Vallavolikogu 28. mai 2013. a otsusega nr 152 tehti muudatus Laeva valla üldplaneeringusse vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“. 4. AVALIKULT KASUTATAVA TEE ASUKOHA KINNITAMINE¹ KASVSi § 12 lõike 11 alusel kinnitada riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Valmaotsa–Kärevere teelõigu km-tel 160,7–168,1 avalikult kasutatava tee asukoht vastavalt ehitusloa väljastaja heakskiidetud ehitusprojektile. 5. SUNDVÕÕRANDAMISE OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KASVSi § 2 lõikest 2, § 3 lõike 1 punktist 7 ja § 12 lõikest 1 sundvõõrandada Eesti Vabariigile Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere külas asuvast Varju kinnisasjast (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2746304, Koosa tee 4 katastriüksus tunnusega 38301:003:0034, pindala 8,23 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanik OÜ MOLTER Agro, asukoht Vasara tn 50, 50113 Tartu linn) kaks ca 823 m2 ja ca 699 m2 suurust osa vastavalt riigitee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Valmaotsa–Kärevere teelõigu km-tel 160,7–168,1 2+1 möödasõidualade ehitusprojektile. Nimetatud kinnisasja äralõigete pindalad on määratud plaaniliselt ning võivad muutuda täppismõõdistamise käigus. 6. SUNDVÕÕRANDISAAJA Määrata riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeamet (registrikood 70001490, asukoht Teelise 4, 10916 Tallinn), kellel korraldada KASVSis ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas sundvõõrandatava kinnisasja vormistamine Eesti Vabariigi omandina, sundvõõranditasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundvõõranditasu väljamaksmine. 7. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi HKMS) sätestatud korras ja tähtajal (HKMSi §-s 46 on sätestatud kaebetähtajad) esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule. 8. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Maanteeametil teha korraldus punktis 5 nimetatud isikule teatavaks KASVSi § 12 lõikes 2 nimetatud korras.