Riigikogu — Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadus — RT I, 1995, 83, 1440

§ 1. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dele 76, 138, 145 ja § 153 2. lõikele saab Riigikogu liiget, riigikontrolöri, õiguskantslerit, Riigikohtu esimeest või Riigikohtu liiget võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. § 2. Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib nende isikute suhtes, kes on kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsustamise ajal käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud ametikohal, olenemata sellest, kas vastutuse aluseks olev kriminaalkorras karistatav tegu pandi toime enne käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud ametikohale asumist või sellel olemise ajal. § 3. (1) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib ka Riigikogu asendusliikme suhtes, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi. (2) Käesolevas seaduses sätestatud kord ei kehti Riigikogu liikme suhtes, kelle volitused on peatunud seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, ning Riigikogu esimehe suhtes, kelle volitused on peatunud seoses Vabariigi Presidendi ülesannete ajutise üleminekuga temale. § 4. (1) Kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada alles pärast Riigikogu nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele vastavalt käesoleva seaduse §-le 13. (2) Riigikogu nõusolekuta võib käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173) kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib isikut Riigikogu nõusolekuta läbi otsida, teostada tema läbivaatust, asjade võetust ja nende vaatlust. Isiku kinnipidamisest ja teostatud toimingutest informeeritakse viivitamatult riigiprokuröri. § 5. Riigikogu liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Riigikogule ettepaneku õiguskantsler. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kohta teeb Riigikogule ettepaneku Vabariigi President. § 6. (1) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud isik teeb Riigikogule ettepaneku anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks riigiprokuröri taotluse alusel. (2) Riigiprokuröri taotlusele lisatakse käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ärakiri. § 7. (1) Õiguskantsler või Vabariigi President kontrollib süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja läbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse koodeksi nõuetele, kontrollimata ja hindamata tõendeid. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikul on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. (3) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus ja läbiviidud menetlus on kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi nõuetega, esitab õiguskantsler või Vabariigi President Riigikogule kirjaliku ettepaneku nõusoleku saamiseks võtta riigiprokuröri taotluses nimetatud isik kriminaalvastutusele. (4) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus või läbiviidud menetlus ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi nõuetega, tagastab õiguskantsler või Vabariigi President motiveeritult taotluse selle esitajale 10 päeva jooksul, arvates selle saamisest. § 8. (1) Ettepanek Riigikogule anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi motiveeritud seisukoha, milles näidatakse ära süüdistatavana vastutusele võtmise määruses toodud ning muud taotlust põhjendavad asjaolud. Õiguskantsler või Vabariigi President ei saa oma ettepanekus väljuda süüdistuse piiridest. (2) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettepanek Riigikogule peab sisaldama andmeid isiku kohta, kelle vastutusele võtmiseks taotletakse Riigikogu nõusolekut, samuti andmeid kuriteo kohta, milles isikut süüdistatakse, ning kuriteo kvalifikatsiooni. (3) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettepanekule lisatakse riigiprokuröri esitatud käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud dokumendid, mis on olnud ettepaneku aluseks. § 9. Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele peab sisaldama ettepanekus ja sellele lisatud dokumentides esitatut, pidades silmas käesoleva seaduse §-de 7 ja 8 nõudeid. § 10. (1) Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettepanekut menetletakse Riigikogus Riigikogu kodukorra seadusega (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285) sätestatud korras. (2) Riigikogu esimees või aseesimees, kelle kriminaalvastutusele võtmiseks taotletakse nõusolekut, ei või vastava otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogu istungit juhatada. (3) Riigikogu liikmete küsimused ning õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjalide piiridesse. § 11. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu arutamisel ja hääletamisel sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ning ta ei võta sõna ega hääleta. § 12. (1) Riigikogu otsus nõusoleku andmise kohta võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamatult ettepaneku esitajale, riigiprokurörile ning isikule, kelle suhtes see tehti. (2) Nõusolek võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik, välja arvatud Riigikogu liige, kriminaalvastutusele peatab tema ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni. § 13. (1) Kui Riigikogu on oma otsusega andnud nõusoleku võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele, toimub asja edasine menetlemine kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud korras. (2) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut võib süüdistatavana üle kuulata alles pärast Riigikogu nõusolekut võtta ta kriminaalvastutusele. (3) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kuriteoasjas viiakse läbi eeluurimine. § 14. (1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks mõne teise, õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi ettepanekus mitteosundatud teo eest on vajalik Riigikogu uus nõusolek. See nõusolek antakse Riigikogu otsusega õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi uue ettepaneku alusel vastavalt käesolevas seaduses sätestatud korrale. (2) Toimepandud kuriteo juriidilise kvalifikatsiooni muutumine, süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine ei too kaasa uue nõusoleku taotlemist. § 15. Riigikogu kodukorra seaduse § 129 täiendatakse 8. lõikega järgmises sõnastuses: «(8) Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu arutamisel ja hääletamisel sellele Riigikogu liikmele küsimusi ei esitata ning ta ei võta sõna ega hääleta.» § 16. Kohtuniku staatuse seaduse (RT 1991, 38, 473; 1993, 1, 2; RT I 1994, 13, 234; 40, 654; 81, 1382) § 18 6. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Riigikohtu esimehe ja liikmete suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist alles pärast Riigikogu nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele.» Riigikogu esimees Toomas SAVI