Vabariigi Valitsus — Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 4, 12

(õ) 21.09.2007 11:45 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 3. augusti 1994. a. määruse nr. 279 «Teede- ja Sideministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1994, 58, 984; 71, 1228) punkt 1. Peaminister Tiit VÄHI Teede- ja sideminister Raivo VARE Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a. määrusega nr. 321 Teede- ja Sideministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Teede- ja Sideministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega sätestatud korras. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Viru 9, EE0100 Tallinn. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi põhiülesandeks on töötada välja ja viia ellu riigi poliitikat ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes. 7. Ministeeriumi valitsemisalas on raudteede, maanteede ja tänavate, vee- ja õhuteede, liikluse, veonduse, elekter- ja postside korraldamine, ühistranspordi edendamine, liiklusohutuse suurendamine, liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 8. Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks teede valdkonnas: 1) suunab ja koordineerib teedehoiu ja arengu poliitika väljatöötamist ning elluviimist; töötab välja ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja realiseerib õigusaktidega sätestatud meetmeid avaliku teedevõrgu haldamise, juhtimise ja majandamise tõhustamiseks; 2) analüüsib teedevõrgu ja muu riikliku tähtsusega transpordi infrastruktuuri seisukorda ja kasutamist, prognoosib selle edasise kasutamise tendentse; 3) korraldab ja koordineerib teedevõrgu ja muu riikliku tähtsusega transpordi tehnorajatiste (sadamad, lennujaamad jm.) arengukavade koostamist; töötab välja vastavad sihtprogrammid; taotleb nende finantseerimiseks vajalikke vahendeid; koordineerib ja kontrollib nende programmide elluviimist; 4) osaleb kehtestatud korras riikliku tähtsusega teede ja transpordi tehnorajatiste perspektiivse paigutuse kindlaksmääramises, pidades silmas riigi regionaalpoliitikat; 5) korraldab ja koordineerib teedele ja nende korrashoiule esitatavate nõuete ja normatiivide väljatöötamist ja rakendamist; 6) osaleb kehtestatud korras teedehoiukulutuste katteks ettenähtud transpordimaksude ja kasutustasude riikliku poliitika kujundamises; esitab ettepanekuid konkreetsete transpordimaksude ja teede kasutustasude määrade kohta; 7) töötab välja ettepanekuid teedehoiuks ja arenguks raha, sealhulgas investeeringute, taotlemiseks riigieelarvest, samuti laenudest ja välisabist; kontrollib eraldatud vahendite kasutamist; 8) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust teedehoiu ja vastavate riigihangete korraldamisel ning finantseerimisel. 9. Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks liikluse, liiklusohutuse ja keskkonnaohutuse valdkonnas: 1) korraldab ja koordineerib selles valdkonnas riikliku poliitika väljatöötamist ja elluviimist; 2) analüüsib kõigi veoliikide osas selles valdkonnas valitsevat olukorda ning prognoosib arengutendentse; 3) korraldab ja koordineerib liikluskorralduse ja -ohutuse arengukavade ja sihtprogrammide koostamist ning osaleb vastavate keskkonnakaitsealaste arengukavade ja sihtprogrammide väljatöötamises; taotleb nende programmide finantseerimiseks vajalikke vahendeid, koordineerib ja kontrollib programmide elluviimist; 4) korraldab ja koordineerib sõidukite ning veonduse ja liiklusega seotud muu kõrgendatud ohu valdkonnas töötava personali kutsesobivus- ja kvalifikatsiooninõuete, koolituse, kvalifikatsiooni andmise ja perioodilise atesteerimise korra väljatöötamist ja rakendamist; 5) korraldab ja koordineerib transpordivahenditele esitatavate tehniliste nõuete ja standardite ning tehnojärelevalve süsteemi väljatöötamist ja rakendamist; 6) korraldab ja koordineerib transpordivahendite liiklemise, liikluse ja vedude ohutust ning keskkonnakaitset tagavate eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist; osaleb liiklus- ja transpordikindlustuse süsteemide väljaarendamises; 7) korraldab ja koordineerib transpordivahendite registreerimise ja arvestuse korra väljatöötamist ja rakendamist; 8) korraldab ja koordineerib teeliikluses osalevate sõidukite liiklusloenduse ja statistilise arvestuse süsteemide väljaarendamist. 10. Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks veonduse valdkonnas, mis hõlmab riigisisest ja rahvusvahelist reisijate- ja kaubavedu: 1) korraldab ja koordineerib riigi veonduspoliitika väljatöötamist ja elluviimist; teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid prioriteetide määratlemiseks selles valdkonnas; 2) analüüsib kõigis veoliikides riigisisese ja rahvusvahelise reisijate- ning kaubaveo mahtu ja tööd iseloomustavaid näitajaid, koostab nõudluse muutumise prognoose ja töötab välja veondussektori arengukavad; 3) analüüsib veondussektori majandustulemusi ja makromajanduslikku efektiivsust seostatult teedehoiukulutuste ja transpordi välismõjudega; töötab välja abinõud eri transpordiliikide konkurentsitingimuste ühtlustamiseks; 4) kavandab ja rakendab abinõusid ühistranspordi, kombineeritud vedude ja muude ajakohaste veoliikide ja -mooduste edendamiseks; töötab välja veondusalased sihtprogrammid; taotleb nende programmide finantseerimiseks vajalikke vahendeid; koordineerib ja kontrollib programmide elluviimist; 5) osaleb transiitliikluse edendamisele, rahvusvaheliste transpordikoridoride ning logistiliste veondussüsteemide väljaarendamisele suunatud ettepanekute väljatöötamises ja elluviimises; 6) analüüsib koostöös asjaomaste ametkondadega piiriületamise olukorda rahvusvahelisel reisijate- ja kaubaveol; esitab omapoolseid ettepanekuid piiri ületava liikluse edendamise kohta; 7) annab välja veondusalaseid tegevuslubasid ja liinilubasid või korraldab nende väljaandmist; 8) kinnitab oma pädevuse piires riigi poolt subsideeritavate (doteeritavate) ühistranspordi- ja muude veoteenuste hinnad (tariifid); 9) korraldab ja koordineerib ühistranspordi teenindustaseme normide väljatöötamist ja rakendamist; 10) korraldab ja koordineerib riikidevaheliste veondusalaste kokkulepete ettevalmistamist; sõlmib selles valdkonnas oma pädevuse piires kokkuleppeid teiste riikide vastavate riigiasutustega ja osaleb riikidevaheliste ühiskomisjonide töös; korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riikidevahelistest kokkulepetest tulenevate ülesannete täitmist. 11. Ministeerium oma põhiülesande täitmiseks elekter- ja postside ning ringhäälingu valdkonnas: 1) korraldab ja koordineerib riigi sidepoliitika väljatöötamist ning elluviimist; 2) analüüsib side infrastruktuuri olukorda ja majandustulemusi selles valdkonnas ning prognoosib arengu põhisuundumusi; 3) korraldab ja koordineerib riikliku tähtsusega sidealaste projektide ja programmide ettevalmistamist ning neile eksperdihinnangute andmist; taotleb nende projektide ja programmide finantseerimiseks vajalikke vahendeid; kontrollib nimetatud projektide ja programmide elluviimist; 4) vaatab läbi sidevaldkonda riigieelarvest finantseerimise kohta esitatud ettepanekud ja hindab nende põhjendatust, kontrollib sidevaldkonnale riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; 5) osaleb sidevaldkonna hinna(tariifi)poliitika kujundamises ja kinnitab või kooskõlastab oma pädevuse piires vastavad hinnad (tariifid); 6) osaleb sidevaldkonna riikliku statistika andmebaaside korraldamises; 7) esindab seadusega kehtestatud korras riiki side ja ringhäälingu valdkonnas rahvusvahelises suhtlemises ning korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas välissuhtlust ja koostööd teiste riikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) annab välja sidevaldkonnas tegutsemiseks vajalikke tegevuslubasid või korraldab nende väljaandmist. 12. Ministeerium muude asjade korraldamisel: 1) analüüsib oma valitsemisala riikliku juhtimise efektiivsust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid riikliku juhtimise struktuuri täiustamiseks; 2) korraldab ja koordineerib oma valitsemisalas vajalike õigusaktide eelnõude väljatöötamist; 3) osaleb kehtestatud korras ministeeriumi valitsemisala eri valdkondadega seonduva hinna(tariifi)- ja maksupoliitika kujundamises; kinnitab oma pädevuse piires hinnad (tariifid) oma valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste poolt riigi nimel osutatavatele teenustele või esitab kehtestatud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid vastavate hindade (tariifide) kinnitamise kohta; 4) vaatab läbi ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 5) koostab ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kavast lähtudes riigieelarve eelnõu ja eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 6) korraldab ja koordineerib oma valitsemisalas riiklike fondide ja sihtkapitalide moodustamist, haldamist ja kasutamist; 7) suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes andmepankade moodustamist; esitab ettepanekuid riikliku statistika andmebaasi täiustamise ja vastavate vaatluste korraldamise kohta; korraldab ja koordineerib oma valitsemisalas riiklike registrite haldamist ja kasutamist; 8) töötab välja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigi osalusega äriühingute erastamiskavad ja täidab omanikufunktsiooni riigi osalusega äriühingute juhtimisel; 9) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara seadusega ettenähtud korras ning suunab ja koordineerib oma valitsemisala riigiasutuste tegevust riigivara valitsemisel; 10) kontrollib ja analüüsib oma valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste eelarvete täitmist ning riigieelarvest saadud rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist; 11) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas seadusega kehtestatud korras; suunab ja koordineerib oma valitsemisalas välissuhtlust ja koostööd teiste riikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 12) korraldab, suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist; korraldab, suunab ja koordineerib rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest tulenevate ülesannete täitmist; 13) korraldab ministeeriumis ning suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigi garantiiga laenude ja välisabi taotlemise ja kasutamisega seonduvat tegevust; 14) korraldab ministeeriumi personali täiend- ja ümberõpet ning viib läbi perioodilisi atesteerimisi; suunab ja koordineerib sellealast tegevust oma valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes; 15) osaleb ministeeriumi valitsemisala valdkonna spetsialistide ettevalmistusega seotud arengukavade koostamises; 16) tellib oma valitsemisalasse puutuvaid teaduslikke ja rakenduslikke uurimistöid ning suunab ja koordineerib sellealast tegevust; 17) teeb oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel koostööd teiste ministeeriumide, maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega; 18) informeerib üldsust ja massiteabevahendeid ning uudisteagentuure ministeeriumi, oma valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevusest; 19) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 20) korraldab ministeeriumile laekunud oma valitsemisala puudutavate avalduste läbivaatamist; 21) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. TEEDE- JA SIDEMINISTER 13. Ministeeriumi juhib teede- ja sideminister (edaspidi minister). 14. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorid ja hallatavate riigiasutuste direktorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektoritelt ja hallatavate riigiasutuste direktoritelt; 11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste põhimäärused; 12) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 13) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 14) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsuse, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega; 15) esitab rahandusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi tulude ja kulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 16) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 17) otsustab seadusega kehtestatud korras ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi; 18) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 19) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 20) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 21) kinnitab kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 22) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 15. Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel ja ministeeriumi juhtimisel, samuti valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. IV. KANTSLER 16. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. 17. Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu arengupoliitika osakonna, välissuhete osakonna, kontrolli- ja revisjoniosakonna, infosüsteemide osakonna ja haldusosakonna ning kantslerile alluvate nõunike tööd; 2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 3) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 5) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ja teeb ministrile ettepanekuid riigivara kasutamise kohta; 6) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 7) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 8) esitab ministrile ettepanekuid ministeeriumi põhimääruse täiendamise või muutmise kohta; 9) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 11) sõlmib töölepinguid ministeeriumi abiteenistujatega; 12) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab esimeheks teise isiku; 13) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste, valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid nimetatud struktuuriüksuste ja asutuste juhtide edutamiseks, nendele ergutuste kohaldamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks; 14) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 15) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 17) annab kaasallkirja ministeeriumi poolt esitatavatele õigusaktide eelnõudele ning nende esituskirjale ja seletuskirjale, samuti ministri määrusele; 18) täidab muid ministri antud ülesandeid. 18. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. 19. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 20. Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded asekantslerile. V. ASEKANTSLER 21. Ministeeriumi koosseisus on infrastruktuuri asekantsleri, lennunduse, side ja eurointegratsiooni asekantsleri ning merenduse asekantsleri ametikoht. 22. Infrastruktuuri asekantsler: 1) korraldab ja koordineerib raudteeosakonna, teedeosakonna, lennundusosakonna, merendusosakonna, ökonoomika osakonna ja riigivara osakonna ning Maanteeameti tegevust infrastruktuuri hoiu ja arengu tagamisel, riiklike investeeringute programmide koostamisel ning transiit-, eksport- ja importvedude tagamisel; 2) korraldab ja koordineerib regionaalpoliitika, veonduse ja ühistranspordiga ning autoregistri pidamisega seotud küsimusi; 3) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas riiklike ja riigi garantiiga laenude ja välisabi projektide rakendamise vajalikkuse kohta; 4) teeb ettepanekuid talle otseselt alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 6) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 7) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise järele; 8) täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid. 23. Lennunduse, side ja eurointegratsiooni asekantsler: 1) korraldab ja koordineerib transpordi- ja sidealase õigusloome ning eurointegratsioonialast tegevust; 2) korraldab ja koordineerib lennunduse arengu ja lennuliikluse ohutuse alast tegevust; 3) korraldab ja koordineerib elekter- ja postside arengu alast tegevust; 4) koordineerib Lennuameti, Lennuliiklusteeninduse Keskuse ja Elekterside Inspektsiooni tegevust ning teeb ettepanekuid nende töökorralduse täiendamise kohta; 5) esitab ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 6) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve ja riiklike investeeringute programmi koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 7) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 8) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 9) täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid. 24. Merenduse asekantsler: 1) korraldab ja koordineerib kaubandusliku meresõidu, mere- ja jõelaevaliikluse arendamise, samuti meresõiduohutuse tagamise ja keskkonnakaitse abinõude rakendamise alast tegevust ning merendusalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 2) koordineerib Veeteede Ameti, Laevaliikluse Juhtimise Keskuse ja Meresidesõlme tegevust ning teeb ettepanekuid nende töökorralduse täiendamiseks; 3) esitab ettepanekuid talle alluva merendusosakonna juhataja edutamiseks, talle ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve ja riiklike investeeringute programmi koostamiseks ning eelarvevahendite sihipäraseks kasutamiseks; 5) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 6) valvab talle alluva osakonna ülesannete täitmise järele; 7) täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid. VI. OSAKONNAJUHATAJA 25. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise järele; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta osakonna ülesandeid puudutavate ülesannete lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui teisiti ei näe ette seadus. 26. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 27. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 28. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 29. Ministeeriumi osakonnad on: 1) arengupoliitika osakond, kes koondab ja üldistab ministeeriumi osakondade ja valitsemisala riigiasutuste ettepanekuid teede-, liiklus-, veondus- ja sidepoliitika küsimustes; korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riiklike programmide ja projektide, investeeringute, laenude ja välisabiga seotud küsimuste lahendamist; korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas teadusuuringuid ning koostööd teadus- ja õppeasutustega; koordineerib koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega ministeeriumi valitsemisala eri valdkondades; korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas Euroopa Liiduga integreerumisega ning Balti riikidega tehtava koostööga seotud küsimusi; korraldab ministeeriumi arengunõukogu asju; 2) haldusosakond, kes korraldab ministeeriumi asjaajamist, ministeeriumi dokumentide ettevalmistamist arhiivi üleandmiseks, haldab ministeeriumi bilansis olevaid hooneid ning täidab tellija funktsioone ehitus- ja kapitaalremondiobjektidel, peab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara arvestust ja korraldab muud ministeeriumi majandustegevust; 3) infosüsteemide osakond, kes kavandab ja koordineerib ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuste infotehnoloogia arengut; varustab ministeeriumi arvutustehnikat tarkvaraga; juhendab ministeeriumi personali arvutustehnika ja infosidesüsteemide kasutamisel; 4) juriidiline osakond, kes koordineerib ja juhendab ministeeriumi osakondi ja valitsemisala riigiasutusi õigusaktide eelnõude väljatöötamisel, jälgib ministeeriumist väljasaadetavate eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele, nõustab juriidiliselt ministeeriumi juhtkonda; korraldab personali arvestust ning täiend- ja ümberõppe küsimusi; korraldab ministeeriumi litsentsikomisjoni asju; 5) kontrolli- ja revisjoniosakond, kes analüüsib ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste finantsmajanduslikku olukorda ning riigieelarvest ja sihteraldiste näol saadud rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist; 6) lennundusosakond, kes korraldab riigisisese ja rahvusvahelise tsiviillennunduse, selle juhtimise, ohutuse, julgestuse ja keskkonnakaitse, õhusõidukite tehnoseisundi, personali koolituse, lennuväljade ja -jaamade töö, lennundusettevõtlusega ja kogu tsiviillennunduse arenguga seotud küsimusi ning lennundusalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 7) maanteeliikluse osakond, kes korraldab kohaliku ja rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga, maantee- ja tänavaliiklusega, liiklusohutuse ja keskkonnakaitsega, sõidujuhtide ja veondusala personali koolitusega ja nendele kvalifikatsiooni andmise, teeliikluses osalevate sõidukite registreerimise ja tehnojärelevalvega ning maanteeliikluse arenguga seotud küsimusi ning maanteeliiklusalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; annab välja autoveo tegevuslitsentse ja liinilubasid; korraldab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni tööd; 8) merendusosakond, kes korraldab kaubandusliku meresõidu, mere- ja jõelaevaliikluse, selle ohutuse tagamise ja keskkonnakaitse, mere- ja jõelaevastiku, sadamate töö, kohaliku ja rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveo ning meretranspordi arenguga seotud küsimusi; korraldab merendusalaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 9) raudteeosakond, kes korraldab raudtee infrastruktuuri ja veeremi hoiu ning tehnokasutuse, rongiliikluse ohutuse ja keskkonnakaitse, reisijate- ja kaubaveo ning raudteetranspordi logistika arenguga, raudteepersonali riikliku ettevalmistamisega ja raudteede rahvusvahelise koostööga seotud küsimusi ning raudteealaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; annab välja tegevuslitsentse raudteevedude korraldamiseks; 10) riigivara osakond, kes korraldab ministeeriumi valitsemisalas riigivara valitsemise, maakasutuse, ettevõtete erastamiseks ettevalmistamise ja saneerimise ning riigihangete korraldamise, ehitustegevuse ja riigireserviga seotud küsimusi; 11) sideosakond, kes korraldab rahvusvahelise ja kohaliku üldkasutatava elekter- ja postside võrgu talituse ja arenguga ning ringhäälingu tegevusega seotud küsimusi ning sidealaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; annab välja tegevuslitsentse side valdkonnas; 12) teedeosakond, kes korraldab maanteede kasutamise, teedevõrgu arendamise, teedele esitatavate nõuete ja keskkonnakaitsega ning teehoiukulutuste katteks ettenähtud transpordimaksude ja kasutustasudega seotud küsimusi ning sellealaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamist; 13) välissuhete osakond, kes korraldab ja juhendab riikidevaheliste lepingute, kokkulepete ja protokollide ettevalmistamist, parafeerimist ja säilitamist; nõustab ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste tegevust välissuhete korraldamisel teiste riikide valitsusasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; tagab välissuhetes protokollinõuete täitmise; 14) ökonoomika osakond, kes kavandab ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuste koondeelarve ja kontrollib selle täitmist; valmistab ette ministeeriumi ja selle valitsemisala riigieelarve eelnõu, kontrollib riigieelarve täitmist ministeeriumi valitsemisalas; korraldab valitsemisalaga seonduvalt hinna(tariifi)-, maksu-, finantseerimis- ja subsideerimis(doteerimis)küsimusi; analüüsib ministeeriumi ja tema valitsemisala majandustegevust; korraldab statistilist andmebaasi, ministeeriumi aruandlust ja raamatupidamist; korraldab ministeeriumi juurde moodustatud fondide ja sihtkapitalide tegevust ning tariifikomisjoni asju. 30. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri kinnitatavas osakonna põhimääruses. 31. Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma plank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 32. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse ministri kinnitatud ametijuhendites. VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 33. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). 34. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone. 35. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 36. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 37. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 38. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 39. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 40. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 41. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 42. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 43. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 44. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 45. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 46. Ministri ja kantsleri moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb seadusest. IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 47. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM». 48. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri käskkirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantsler. 49. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punkti 25 alapunktis 12 ettenähtud korras. 50. Ministeerium kasutab vastavalt riigilipu seadusele riigilippu ning vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele postilippu. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 51. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, valitsemisalas olevate valitsusasutuste, hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 52. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 53. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude selgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Teede- ja sideminister Raivo VARE Õiend Parandatud avaldamisandmed.