Vabariigi Valitsus — Kaitseministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 85, 1519

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Kaitseministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a. määrus nr. 211 ""Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" (RT 1992, 35, 464). Peaminister Tiit VÄHI Kaitseminister Andrus ÖÖVEL Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a. määrusega nr. 301 Kaitseministeeriumi põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Sakala 1, EE0100 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi valitsemisalas on ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kavandamiseks ja kavandatu elluviimine ning riigikaitse korraldamine, seoses sellega riigikaitse üldkava väljatöötamine, mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Ministeerium riigikaitsepoliitika kavandamise ettepanekute tegemisel ja kavandatu elluviimisel: 1) töötab välja riigikaitsepoliitika, planeerib ja koordineerib selle elluviimist; osaleb riigi julgeolekupoliitika väljatöötamisel; 2) planeerib riigikaitse arengut ja finantseerimist ning suunab, koordineerib ja korraldab vastavate programmide koostamist ja elluviimist; 3) analüüsib riigikaitselisest aspektist riigi julgeolekukeskkonda ja seda ohustavaid tegureid ning annab sellele hinnangu; 4) planeerib kaitsealast rahvusvahelist koostööd ja rahuvalveoperatsioonides osalemist ning suunab, koordineerib ja korraldab vastavate programmide koostamist ja elluviimist kooskõlas välissuhtlemisseadusega; 5) valmistab ette riigikaitsealaseid välislepinguid ja sõlmib koostöökokkuleppeid ning tagab nendest tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmise; 6) juhib Eesti kaitseataðeede sisulist tööd ja korraldab suhtlemist välisriikide sõjaväeataðeedega; 7) suunab ja tellib riigikaitselisi strateegilisi ja avaliku arvamuse uuringuid ja teadustöid. 8. Ministeerium riigikaitse korraldamisel ning sellega seoses riigikaitse üldkava väljatöötamisel: 1) töötab koostöös vastavate ministeeriumide ja kaitseväe juhatajaga välja riigikaitse üldkava ja riigikaitselised tegevuskavad ning esitab need Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 2) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri ning nende struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise ning esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 3) koostab riigikaitse aastaeelarve eelnõu; 4) korraldab kaitseväeteenistuse komisjonide tööd ja kutsealuste kutsumist ajateenistusse; 5) töötab välja riigikaitselise hariduspoliitika, suunab ja korraldab riigikaitselist haridus-, kasvatus- ja teadustööd; 6) töötab välja meditsiiniteenistuse ja meditsiinilise evakuatsiooni süsteemi ning suunab ja korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus; 7) korraldab kutsealuste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervisliku seisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamist; 8) töötab välja kaitseväelaste sotsiaalsed garantiid ja korraldab nende rakendamist; 9) suunab ühiskonna riigikaitsetahte kujundamist; 10) korraldab avalikkuse informeerimist kaitseküsimustes. 9. Ministeerium mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitsejõudude reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamisel: 1) töötab koostöös vastavate ministeeriumide ja kaitseväe juhatajaga välja mobilisatsioonikava, koordineerib ja korraldab selle rakendamist; 2) koordineerib ja korraldab mobilisatsioonivalmiduse astmete, mobilisatsioonieðelonide koosseisu ning neile vajalike mobilisatsiooniressursside ja sundkoormiste määratlemist ja rakendamist; 3) korraldab reservväelaste arvestust ja õppekogunemisi ning mobilisatsiooni ettevalmistamist, korraldab koos kaitseväe juhatajaga katsemobilisatsioonide ettevalmistamist ja läbiviimist; 4) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist, sõjaajal korraldab kaitseväe ülemjuhataja taotlusel kutsealuste ja reservväelaste täiendavat mobiliseerimist; 5) töötab välja ettepanekud riikliku mobilisatsioonivaru moodustamise korra, koosseisu ja koguste kohta, planeerib ja korraldab mobilisatsioonivarude arvestust, soetamist, säilitamist ja uuendamist; 6) töötab koostöös kaitseväe juhatajaga välja sundkoormiste koondkava ning ettepanekud sundkoormiste rakendamise korra, koguste ja koosseisu kohta, planeerib ja korraldab sundkoormiste arvestust; sõjaajal juhib ja korraldab koostöös kaitseväe ülemjuhatajaga riigikaitseliste sundkoormiste rakendamist. 10. Kaitseministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse finantseerimisel: 1) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigikaitse eelarve eelnõu koostamisel; 2) suunab, koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu finantsmajanduslikku tegevust. 11. Kaitseministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu varustamisel ning kaitsetööstuse arendamisel: 1) planeerib ja teostab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse, materiaal-tehniliste ja muude vahenditega ning korraldab nende standardiseerimist, kodifitseerimist ja arvestust; 2) suunab, koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu ehitiste projekteerimist ja ehitustöövõtualast tegevust ning nende kasutuses oleva riigivara haldamist, valitsemist ja arvestust; 3) vaatab läbi riigikaitse side- ja infosüsteemi projekteerimise ja realiseerimise ning vajalike side- ja infotehnoloogiavahenditega varustamise finantseerimise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning sõlmib vastavad lepingud; 4) suunab kaitsetööstuse arendamist ja litsentsimist ning korraldab sõja korral ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal; 5) suunab riigikaitsealaseid uuringuid ja teadustööd varustuse ja kaitsetööstuse valdkonnas. 12. Kaitseministeerium kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimisel: 1) teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 2) teostab järelevalvet kaitseväe ja Kaitseliidu vara ja rahaliste vahendite kasutamise ja kulutuste otstarbekuse üle. 13. Ministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel: 1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude ja ministeeriumi õigusaktide väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 2) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist rahvusvahelise õigusega; 3) korraldab riigikaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist. 14. Ministeerium muude asjade korraldamisel: 1) esitab arvamusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ja kooskõlastab need; 2) analüüsib ministeeriumi valitsemisala probleeme, mis on seotud teiste ministeeriumide valitsemisalaga, ning töötab välja vastavad arengukavad ja programmid; 3) abistab teiste ministeeriumide valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel teisi ministeeriume ja teeb nendega koostööd; 4) juhib ja koordineerib enda hallatavate riigiasutuste poolt tehtavat rahvusvahelist koostööd; 5) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras; 6) ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. KAITSEMINISTER 15. Ministeeriumi juhib kaitseminister (edaspidi minister). 16. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele asutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega ettenähtud korras ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 12) võib moodustada nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 13) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole sätestatud teisiti; 14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseadusega või selle alusel kehtestatud korras; 17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumise läbiviimise; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. 17. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 18. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. IV. KANTSLER 19. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 20. Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ja struktuuriüksuste juhatajate kaudu õigusosakonna, rahandus- ja eelarveosakonna, üldosakonna ja kantslerile alluvate nõunike tööd; 2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele ametnike, välja arvatud ministri nõunike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid. 21. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks. 22. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 23. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded kaitsepoliitika asekantslerile, viimase äraolekul logistika asekantslerile. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest. V. ASEKANTSLER 24. Ministeeriumi koosseisus on kaitsepoliitika ja logistika (tagalateenistuse) asekantsleri ametikohad. 25. Kaitsepoliitika asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kaitsepoliitika osakonna, rahvusvahelise koostöö osakonna, kaitseväeteenistuse ja tervishoiu osakonna tööd; 2) korraldab Eesti riigikaitsepoliitika väljatöötamist ja koordineerib selle elluviimist, samuti riigikaitseliste õigusaktide eelnõude koostamist ja kooskõlastamist vastavate ametkondadega; 3) korraldab rahvusvahelist kaitsealast koostööd, riigikaitseliste välislepingute ja -kokkulepete ettevalmistamist ja neist tulenevate rahvusvaheliste kohustuste täitmist kooskõlas välissuhtlemisseadusega; 4) koordineerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu pikaajaliste arengukavade ja finantseerimise planeerimist; 5) korraldab riigikaitselise hariduspoliitika väljatöötamist ja elluviimist; 6) korraldab ministeeriumi avalikke suhteid; 7) korraldab meditsiiniteenistuse süsteemi ja meditsiinilise evakuatsioonisüsteemi väljatöötamist ning tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus; 8) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 9) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 10) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 11) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 12) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 26. Logistika asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu logistikaosakonna, kinnisvara- ja ehitusosakonna ning side- ja infotehnoloogia osakonna tööd; 2) korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu varustuse, infrastruktuuri ja riigikaitseliste ehitiste ning side- ja infotehnoloogiaalaste kavade koostamist ning nende finantseerimise planeerimist ja realiseerimist; 3) korraldab tehnika, relvastuse ja varustuse ning side- ja infotehnoloogiavahendite ja tarkvara majanduslikku analüüsi nende otstarbekuse ja kvaliteedi hindamiseks; 4) korraldab konkursse kaitseväele ja Kaitseliidule tehnika, relvastuse, varustuse, kinnisvara ja side- ja infotehnoloogiavahendite hankimiseks ning ehitustööde tellimiseks; 5) korraldab Eesti kaitsetööstuse arendamist, kaitseväe ja Kaitseliidu varustamiseks vajaliku ja võimaliku tootmise algatamist ning valmistab ette vastavad lepingud; 6) korraldab kaitsetööstuse arendamiseks uurimus- ja teadustööde algatamist ning vastavate lepingute ettevalmistamist; 7) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks, neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 8) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 9) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 10) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 11) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 27. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või kantsleri poolt määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. VI. OSAKONNAJUHATAJA 29. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 7) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 9) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 10) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti. 30. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 31. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 32. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 33. Kaitseministeeriumi osakonnad on: 1) kaitsepoliitika osakond, mis töötab välja riigi kaitsepoliitika, osaledes seeläbi riigi julgeolekupoliitika väljatöötamisel, planeerib riigikaitse arengut ja pikaajalist finantseerimist, teostab riigikaitsealase rahvusvahelise koostöö perspektiivplaneerimist, töötab välja riigikaitse üldkava, vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri ja paiknemiskavad, analüüsib ja hindab riigi julgeolekukeskkonda riigikaitselisest aspektist; 2) rahvusvahelise koostöö osakond, mis valmistab ette kaitsepoliitilised ja riigikaitsealased välislepingud ja -kokkulepped ning tagab nendest tulenevate kohustuste täitmise, töötab välja koostööplaanid regionaalseks, kahe- ja mitmepoolseks rahvusvaheliseks kaitsealaseks suhtlemiseks ja koostööks ning koordineerib nende elluviimist, valmistab ette rahvusvahelised rahuoperatsioone puudutavad lepingud, töötab välja rahuvalveoperatsioonides osalemist käsitlevad ettepanekud ja koostööplaanid ning korraldab poliitilisel tasandil nende elluviimist, korraldab ministeeriumi välissuhtlemist, juhib ja korraldab Eesti kaitseataðeede tööd; 3) kaitseväeteenistuse osakond, mis töötab välja ettepanekud mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning katsemobilisatsiooni ettevalmistamiseks ning koordineerib seda tegevust, korraldab riigikaitseressursside arvestust, kutsealuste ajateenistusse kutsumist ning reservväelaste mobiliseerimist, töötab välja riigikaitselise hariduspoliitika, suunab ja korraldab riigikaitsealast haridus-, kasvatus- ja teadustööd, töötab välja ettepanekud ühiskonna riigikaitsetahte kujundamiseks ning korraldab Kaitseministeeriumi avalikke suhteid; 4) tervishoiuosakond, mis töötab välja ettepanekud meditsiiniteenistuse ja meditsiinilise evakuatsiooni süsteemi kohta ja korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus; juhib kutsealuste, kaitseväelaste ja reservväelaste tervisliku seisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamist; töötab välja kaitseväelaste sotsiaalsed garantiid tervishoiu ja tervisekaitse valdkonnas ning koordineerib nende rakendamist, korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist ravimite ja meditsiinitehnikaga; 5) logistikaosakond, mis töötab välja riigikaitse tehno- ja relvastuspoliitika, planeerib relvade, lahingutehnika, vormiriietuse, materiaal-tehniliste vahendite ja muu varustuse hankimist, koostab vastavaid plaane ja korraldab nende finantseerimist ning valmistab ette sellealased lepingud, suunab Eesti kaitsetööstuse arengut, litsentsimist ning vastavaid uurimis- ja teadustöid, korraldab varustuse standardiseerimist, kodifitseerimist ja arvestust; 6) kinnisvara- ja ehitusosakond, mis töötab välja ministeeriumi valitsemisala ehituspoliitika ja koordineerib selle elluviimist, planeerib ja korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu ehitiste projekteerimist, ehitustöövõtualast tegevust ja selle finantseerimist ning valmistab ette vastavad lepingud, korraldab ministeeriumi halduses oleva riigivara valitsemist, kaitseväelaste eluruumidega varustamist ja vastavat arvestust ning valmistab ette sellekohased lepingud; 7) side- ja infotehnoloogia osakond, mis korraldab riigikaitse side- ja infosüsteemi projekteerimise ja realiseerimise ning vajalike side- ja infotehnoloogiavahenditega varustamise finantseerimiseks nende ekspertiisi, vaatab läbi ja valmistab ette vastavad lepingud, korraldab ministeeriumi side ja infotehnoloogilise riist- ja tarkvara hankeid ja hooldust ning tagab koostöö ja andmevahetuse teiste infosüsteemidega; 8) õigusosakond, mis jälgib ministeeriumist väljasaadetavate õigusaktide eelnõude ja ministri õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele, suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala õigusloomealast tegevust, esindab ministeeriumi õigushuvisid; 9) rahandus- ja eelarveosakond, mis koostab riigikaitse aastaeelarve eelnõu, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala finantsmajanduslikku tegevust, kontrollib riigieelarvevahendite sihtotstarbelist kasutamist ja eelarvedistsipliini järgimist ministeeriumi valitsemisalas; 10) üldosakond, mis töötab välja ettepanekud ministeeriumi töökorralduse kohta, korraldab ministeeriumi personalitööd, teenindab ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni, korraldab ministeeriumi teenistujate täiendkoolitust, tagab ministeeriumi korrektse, täpse ja õigeaegse asjaajamise ning salajase asjaajamise, korraldab ministeeriumi arhiivi ja raamatukogu tööd, haldab ministeeriumi hoonet ning korraldab ministeeriumi transpordivahendite kasutamist ja hooldust. 34. Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma plank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 35. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. VIII. NÕUNIKUD 36. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad nõunikud on: 1) ministri nõunikud; 2) ministeeriumi nõunikud. 37. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist. Ministri nõunikud võetakse teenistusse ministri volituste ajaks. 38. Ministri nõunikud teenindavad ja nõustavad ministrit, kooskõlastavad ministeeriumi erinevate struktuuriüksustega poliitilised ettepanekud kaitsepoliitika ja riigikaitse suunamiseks ja teavitavad need poliitilisel tasandil ning korraldavad ministri asjaajamist. Ministri nõunike täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks nõunike ametijuhenditega, mille kinnitab minister. 39. Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. IX. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 40. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. 41. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti. 42. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse kindlaks komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 43. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 44. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 45. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 46. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töötajaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 47. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 48. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 49. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 50. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 51. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 52. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 53. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. X. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 54. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "KAITSEMINISTEERIUM". 55. Ministeeriumil on oma embleem, mis kujutab endast Eesti Vabariigi stiliseeritud vapikilpi 40o nurga all ristatud sirgete mõõkadega, terad ülespidi, kilbi taga. Embleem registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 56. Ministeeriumi embleemi kasutatakse ministeeriumi uksesildil, kirjaplankide tausttrükina, töötõenditel, külaliskaartidel ning muudel ministeeriumi trükistel ja suveniiridel. 57. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. 58. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktis 12 ettenähtud korras. 59. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. XI. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 60. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 61. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 62. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Kaitseminister Andrus ÖÖVEL