Karantiini kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele

Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi haige), on keelatud alates diagnoosimisest või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui haige on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige punktis 1 nimetatud SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Isikul, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haigega viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ning kui esinevad järgmised asjaolud

1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korralduse lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast;

2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;

4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;

5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;

6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;

7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva haigega;

8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;

8¹) kui sportlane või delegatsiooni liige osaleb Eestis toimuval rahvusvahelise spordiorganisatsiooni võistluskalendrisse kantud kõrge sportliku tasemega rahvusvahelisel tiitlivõistlusel, kus vähemalt pooled osalejad on saabunud välisriikidest ja mille kohta on Kultuuriministeerium spordiorganisatsiooni taotluse alusel andnud hinnangu ja Terviseamet heaks kiitnud võistluse riskide maandamise plaani ning sportlane või delegatsiooni liige järgib rahvusvahelise spordialaliidu kinnitatud nõudeid ja tema riskide maandamise plaanis nimetatud testide tulemused on olnud negatiivsed ja ta järgib keeldu lahkuda oma elukohast või viibimiskohast, välja arvatud treeningtegevuseks, võistlustegevuseks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks;

8²)

9) kui ta on lapsehoiuteenust saav või koolieelses lasteasutuses käiv isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset lapsehoiuteenuse osutamisel või koolieelses lasteasutuses ning kui ta selle järel võtab kümne päeva jooksul arvates lähikontaktsusest osa üksnes lapsehoiuteenuse osutamisest või koolieelses lasteasutuses läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest;

10) kui ta on kuni 18-aastane isik, kelle lähikontakt haigega leidis aset üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses, kes alates lähikontaktsusest teadasaamisest on viibinud oma elukohas või püsivas viibimiskohas ja teinud mitte varem kui neljandal päeval pärast lähikontakti SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus peab olema negatiivne, ja kes võtab pärast testitulemuse teadasaamist kümne päeva jooksul arvates lähikontaktsusest osa üksnes üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.

Punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes

1) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva (edaspidi läbipõdenu);

2) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud);

2¹) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;

3) on võrdsustatud vaktsineerituga (edaspidi vaktsineerituga võrdsustatu). Vaktsineerituga võrdsustatuks loetakse isikut, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või kes on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemise või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse 14 kalendripäeva jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 1 sätestatut.

Punktis 5 nimetatud maksimaalse kaitse saavutamise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saavutamise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saavutamise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.

[Kehtetu - RT III, 01.06.2021, 8 - jõust. 02.06.2021]

Korralduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka isikutele, kes on lähikontaktsed korralduse jõustumise ajal või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud enne käesoleva korralduse jõustumist.

Enne käesoleva korralduse jõustumist vaktsineeritud isikute või vaktsineeritutega võrdsustatud isikute maksimaalse kaitse saavutamise tähtaega arvestatakse vastavalt punktides 5 ja 6 sätestatule.

Punkti 5 alapunktis 3 kirjeldatud juhtude esinemisel enne käesoleva korralduse jõustumist loetakse isik vaktsineerituga võrdsustatud isikuks käesoleva korralduse tähenduses.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil Politsei- ja Piirivalveameti.

Korraldusega kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel.

Korraldus jõustub 1. juunil 2021. a ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a.

Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.