Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele

Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus (edaspidi haige), on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui haige on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda haige COVID-19 diagnoosist teada saamisest arvates 10-kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Isikul, kes on olnud muul viisil haigega lähikontaktis, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haigega viimasest lähikontaktis olemisest arvates.

Punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, ta jälgib oma tervist tähelepanelikult, ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud muud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud

1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;

2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;

3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;

4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine;

5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;

6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;

7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva haigega;

8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;

9) kui isik on saabunud Eestisse võrkpalli meeste Euroopa Kuldliiga turniiri tõttu, teda testitakse Terviseameti juhiste ja Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni 11. detsembril 2020. a kinnitatud „CEV hygiene guidelines volleyball specifications” nõuete kohaselt, talle on tehtud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist, viivitamata Eestisse saabumise järel ning igal Eestis viibitud päeval COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test ja nende testide tulemused on olnud negatiivsed ning ta järgib keeldu lahkuda oma elukohast või viibimiskohast, välja arvatud treeningtegevuseks, võistlustegevuseks, riiki saabumiseks või riigist lahkumiseks. Nimetatud nõuded laienevad ka Eesti delegatsiooni liikmele, keda testitakse üks päev enne turniiri algust ja seejärel igal turniiri päeval.

Punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata lähikontaktse suhtes, kes on läbi põdenud COVID-19 haiguse ja kelle arst on terveks tunnistanud ning terveks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud (edaspidi läbipõdenu), ning lähikontaktse suhtes, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise ning vaktsineerimise kuuri lõpetamise päevast ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud (edaspidi vaktsineeritu), juhul kui lähikontaktne punktis 3 nimetatud 10-kalendripäevase perioodi jooksul

1) kannab siseruumis, kus ta puutub kokku isikutega, kellega ta ei viibi püsivalt samas elukohas või viibimiskohas, kaitsemaski või katab suu ja nina (edaspidi mask). Maski kandmist ei kohaldata alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;

2) jälgib oma tervist tähelepanelikult, tal puuduvad haiguse sümptomid ning ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

Avaldada korraldus Riigi Teatajas ja massiteabevahendites.

Korraldus jõustub 2. veebruaril 2021. a ja kehtib kuni 31. maini 2021. a.