Vabariigi Valitsus — Tartu maakonnas Ülenurme vallas asuvate kinnisasjade osade sundvõõrandamine — RT III, 2012+02:00, 8

Korraldus kehtestatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 2 lõike 2, § 3 lõike 1 punkti 7 ja § 12 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maanteeamet on valmistanud ette teeprojekti riigimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tartu ümbersõidu Kandiküla–Uhti lõigu (km-d 182,6–194,2) ehitamiseks. Projekti alusel ehitatakse olemasolev mõlemas sõidusuunas ühe sõidurajaga maantee neljarajaliseks I klassi maanteeks. Pääs Tartu linna territooriumile Ringtee tänavale rajatakse eritasandilise liiklussõlmega. Ühendusel Tõrvandi alevikuga parandatakse liiklusohutust rajatava jalgtee ja kogujateede ning ringristmike abil. Tartu ümbersõidu eelprojekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22. juuli 2008. a käskkirjaga nr 167 ning Tartu ümbersõidu Kandiküla–Uhti lõigu tehniline projekt Maanteeameti peadirektori 27. novembri 2009. a käskkirjaga nr 431. Projekt viiakse ellu etapi viisi ning töös oleva III ja IV ehitusala järel realiseeritakse V ehitusala ehk Lemmatsi–Lennuvälja teelõik (km-d 189,12–191,77), mille käigus ehitatakse eritasandilised Ülenurme ja Lennuvälja ristmikud, raudteeviadukt, kogujateed, jalg- ja jalgrattateed ning müratõkkesein. V ehitusala eeldatav ehituse ajavahemik on aastad 2014–2015 ning ehitamist rahastatakse osaliselt Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Eelprojekti koostamise käigus kooskõlastati tehnilised lahendused piirinaabrite ja maaomanikega, neid teavitati vajadusest teha kinnisasjadest äralõikeid ning tee-ehituse käigus toimuvatest teetöödest. Kohaliku omavalitsuse üksuses toimusid eelprojekti keskkonnamõjude hindamise avalikud arutelud 20. veebruaril 2007. a, 23. augustil 2007. a ja 24. jaanuaril 2008. a, kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja keskkonna parandamise erinevaid meetmeid ning kuulati maaomanike ja omavalitsusüksuse esindajate ettepanekuid. Maanteeameti peadirektor andis teeseaduse § 25 lõike 21 alusel 4. septembri 2009. a käskkirjaga nr 257 „Volituste andmine“ Lõuna Regionaalse Maanteeameti* peaspetsialistidele volituse pidada maaomanikega läbirääkimisi ja sooritada vajalikke tehinguid kõigi seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Maanteeamet pidas omanikega läbirääkimisi alates 2011. aasta maist kuni 2011. aasta oktoobrini. Maanteeamet võttis teeprojekti realiseerimiseks vajalike kinnisasjade omandamiseks hinnapakkumiste tegemisel aluseks Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara koostatud eksperdihinnangud iga kinnisasja kohta. Kuigi eelnevalt kooskõlastati projektlahendus ning peeti läbirääkimisi ja kirjavahetust, ei õnnestunud sõlmida kokkulepet vajalike kinnisasjade ja nende osade omandamiseks Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandi alevikus asuvate Uus-Ratasepa I kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 1444404, katastritunnus 94901:007:1341, pindala 8,46 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) ja Uus-Ratasepa II kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 3461004, katastritunnus 94901:007:1342, pindala 5,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa) kaasomanikega. 5. oktoobri 2011. a kirjadega nr 16-2/11-00258/058 ja 16-2/11-00258/059 esitas Maanteeamet kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 10 lõikega 3 Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade kaasomanikele T. K-le ning M. P-le teate sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta. Maanteeamet esitas 5. oktoobri 2011. a kirjaga nr 11-00041/013 teate kinnisasjade osade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsuse kohta arvamuse andmiseks Ülenurme Vallavalitsusele, kes edastas 9. novembri 2011. a kirjaga nr 5-5/2398-1 nõusoleku sundvõõrandamise menetluse algatamiseks. Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasju koormab isiklik kasutusõigus Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi (registrikood 10283074, asukoht Tallinna linn) kasuks. Maanteeamet teavitas sundvõõrandamisest kinnisasju koormava asjaõiguse omajat. Isikliku kasutusõiguse omaja vastuväiteid ei esitanud. Maa-ameti andmetel paikneb Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjadel aktsiaseltsile Eesti Gaas kuuluv gaasitrass. Kuigi Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnistusregistriosa väljavõttest ei nähtu, et aktsiaselts Eesti Gaas oleks sõlminud kinnisasja omanikuga asjaõigusliku kokkuleppe gaasitrassi paiknemise kohta nimetatud kinnistutel, otsustas Maanteeamet 25. jaanuari 2012. a kirjaga nr 16-2/11-00733/010 kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 kohaselt teavitada aktsiaseltsi Eesti Gaas Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasja osalisest sundvõõrandamisest. Aktsiaselts Eesti Gaas teatas Maanteeametile 14. veebruari 2012. a kirjaga nr T/38, et tal ei ole sundvõõrandamise suhtes vastuväiteid. 2. ÄRAKUULAMINE Kandiküla–Uhti teelõigu eelprojekti koostamise käigus kaasati avalikkust ja puudutatud isikuid. Eelprojekti koostaja kooskõlastas projekti koostamise käigus projekti realiseerimiseks vajalike maade omanikega projektlahendused ning teavitas neid äralõigete tegemise vajadusest. Kohaliku omavalitsuse üksuses toimusid projekti keskkonnamõjude hindamise avalikud arutelud, kus tutvustati projekti, selle eesmärke ja erinevaid meetmeid keskkonna parandamiseks ning kuulati maaomanike ja kohaliku omavalitsuse üksuse esindajate ettepanekuid. Projekti tutvustamisel esitasid kinnisasjade omanikud ettepanekuid, millega võimaluse korral arvestati, ning projekti tehti korduvalt muudatusi. Eelprojekti ning projektlahendust tutvustati Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade omanikule T. K-le, kes oli kinnisasjade ainuomanik eelprojekti kooskõlastamise ajal. Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade omanik T. K. kooskõlastas projektlahenduse 8. oktoobril 2007. a. 6. juunil 2011. a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade kaasomanikuks saanud M. P-le tutvustati eelprojekti ning läbirääkimiste senist käiku 18. augustil 2011. a saadetud e-kirjaga. Tuginedes Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara eksperdihinnangule nr 110329-12042-463, tegi Maanteeamet kinnisasjade osade omandamiseks järgmise hinnapakkumuse: • Uus-Ratasepa I kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 1444404, katastritunnus 94901:007:1341, pindala 8,46 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, äralõike ligikaudne pindala 4603 m2) ruutmeetri hind 0,37 eurot, kinnisasja osa hind 1703,11 eurot; • Uus-Ratasepa II kinnisasja (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 3461004, katastritunnus 94901:007:1342, pindala 5,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa, äralõike ligikaudne pindala 2611 m2) ruutmeetri hind 0,37 eurot, kinnisasja osa hind 966,07 eurot. 20. mail 2011. a toimunud läbirääkimistel teatas kinnisasja omanik T. K., et pakutav tasu on liiga madal ning esitas oma hinnasooviks kuni 31. augustini 2011. a 5 €/m2 ja alates 1. septembrist 2011. a 7 €/m2. Oma hinnasoovi tõenduseks omanik ühtki eksperdihinnangut ei esitanud. Maanteeamet soovitas T. K-l tellida kinnisasja turuväärtuse kohta oma eksperdihinnang sõltumatult üldatestaati ja litsentsi omavalt kinnisvarahindajalt. Maanteeamet vastas T. K-le 25. mai 2011. a kirjas, et Maanteeamet järgib kinnisasjade võõrandamisel kinnisasja sundvõõrandamise seadust, maa erakorralise hindamise korda, riigivaraseadust ja haldusmenetluse seadust ning Maanteeameti peadirektori 30. novembri 2011. a käskkirjaga nr 433 kinnitatud „Teehoiuks vajaliku maa omandamise juhendit”. Samuti esitas Maanteeamet statistilise näitajana Kandiküla–Uhti lõigul selleks hetkeks Maanteeameti poolt omandatud kinnisasjade keskmise hinna ning selgitas, miks ei ole Maanteeametil võimalik aktsepteerida T. K. esitatud hinnapakkumist. T. K. vastas 7. juunil 2011. a elektroonilistele teabevahenditele viidates, et Maanteeameti pakutav kinnisasja osa võõrandamise hind on liiga madal. Ühtlasi viitas T. K. Kandiküla–Uhti lõigu IV ehitusalal Ratasepa kinnisasjast (kinnistusregistriosa nr 2804504) kaasomanikuna maa võõrandamise läbirääkimiste käigus esitatud ASi Tõnisson Kinnisvarakonsultant 10. veebruaril 2011. a koostatud eksperdihinnangule nr T-0028-11. Nimetatud eksperdihinnang on koostatud Ratasepa kinnisasja kohta, samuti on hinnang vastuolus Eesti vara hindamise standarditega EVS 875. Hinnangu koostamisel ei arvestatud Eesti vara hindamise standardis EVS 875 toodud nõuetega võrdlustehingute valikul ning aluseks võeti tehingud, mis ei olnud toimunud vabaturu tingimustes ning mida standard sobilikuks ei pea. Seetõttu olid võrdlustehinguteks valitud objektid väärad ning sellest tulenevalt on ekslik ka eksperdihinnangus esitatud tulem, mistõttu Maanteeamet seda eksperdihinnangut ei aktsepteerinud. Maanteeameti palvel selgitas Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara hindaja Meelis Saare kohtumisel T. K-ga kinnisasjade väärtuse kujunemist eksperdihinnangutes, kuid kinnisasjade omaniku seisukoht hinnasoovi kohta ei muutunud. T. K-le 14. juulil 2011. a saadetud e-kirjaga teatas Maanteeamet, et soovib omandada Uus-Ratasepa I kinnisasjast eelmainitud 2731 m2 lisaks 1872 m2 ning Uus-Ratasepa II kinnisasjast lisaks 2611 m2 maad seoses suuremate töömahtude rakendamisega. Lisandunud äralõiked on vajalikud Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa riigimaantee ja Tõrvandi aleviku Tamme tänava vahelise kogujatee rajamiseks, mis parandab juurdepääsu ka Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjadele. Maanteeamet selgitas muu hulgas, et pooltevahelise kommunikatsiooni käigus esitatud materjalide põhjal on võimalik pakkuda kinnisasjade projektijärgsete äralõigete eest 0,37 €/m2. T. K. palus oma 19. juuli 2011. a kirjas Maanteeameti seisukohta, kas põhimaantee ääres paikneva maatulundusmaa, üldplaneeringukohase tootmis- ja ärimaa hind on ca 500 m kaugusel asuva, kuid põhimaanteest eemale jääva, sarnase funktsiooni ja kasutusega maa hinnaga võrreldes madalam või kõrgem. Maanteeamet selgitas 25. juulil 2011. a, et üldjuhul võib olla nimetatud parameetritega põhimaantee ääres paikneva maatulundusmaa väärtus kõrgem, kuid sõltuvalt hindaja põhjendustest ja teema käsitlusest võib see olla ka vastupidine. Maanteeamet lähtub hinnapakkumiste tegemisel siiski selle konkreetse kinnisasja kohta koostatud eksperdihinnangust, mis määrab kinnisasja turuväärtuse. Vastuseks märkis T. K. 5. augusti 2011. a kirjas, et ei aktsepteeri Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara esitatud põhjendust Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade äralõigete väärtuse kujunemise kohta ning viitas ASi Vallikraavi Kinnisvara koostatud eksperdihinnangule, millel peab põhinema kinnisasjade omanike arvates ka kinnisasjade võõrandamise tasu. T. K. viidatud ASi Vallikraavi Kinnisvara eksperdihinnangut Maanteeametile esitatud ei ole. Maanteeametil on kahtlus, et ASi Vallikraavi Kinnisvara all on omanik mõelnud ASi Tõnisson Kinnisvarakonsultandid eksperdihinnangut, mida Maanteeamet ei aktsepteerinud selle Eesti vara hindamise standardile EVS 875 mittevastavuse tõttu. Järgnevalt teavitas Maanteeamet 18. augustil 2011. a M. P-d kui kinnisasjade uut kaasomanikku T. K-ga peetud senistest läbirääkimisest Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjadest äralõigete omandamiseks. M. P. vastas Maanteeametile 26. augustil 2011. a, et on teadlik Maanteeameti ja T. K. vahelistest läbirääkimistest seoses Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade osade võõrandamisega. M. P. viitas oma kirjas ASi Vallikraavi Kinnisvara eksperdihinnangule, milles esitatud väärtuse alusel on kinnisasjade kaasomanikud nõus projektikohaste äralõigete võõrandamistega. T. K. avaldas 20. septembri 2011. a e-kirjas arvamust, et Maanteeamet polevat talle piisavalt põhjendanud varem esitatud ASi Tõnisson Kinnisvarakonsultant eksperdihinnangu aktsepteerimata jätmist. Samuti väitis T. K., et tema küsimus, kas põhimaantee ääres paikneva maatulundusmaa hind on ca 500 m kaugusel asuva, kuid põhimaanteest eemale jääva, sarnase funktsiooni ja kasutusega maa hinnaga võrreldes madalam või kõrgem, on siiani vastamata. Maanteeameti 22. septembril 2011. a saadetud kirjas selgitati T. K-le veel kord, et olenevalt kinnisvaraeksperdi käsitlusest võivad lähestikku asetsevate kinnisasjade turuväärtused erineda. Samuti põhjendas Maanteeamet veel kord, miks ei ole võimalik aktsepteerida varem Uus-Ratasepa kinnisasja kaasomanike esitatud ASi Tõnisson Kinnisvarakonsultant koostatud eksperdihinnangut. Lähtudes läbirääkimiste käigus projektikohaste äralõigete võõrandamise kokkulepete luhtumisest, teavitas Maanteeamet 5. oktoobri 2011. a kirjadega nr 16-2/11-00258/058 ja 16-2/11-00258/059 Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade kaasomanikke kinnisasjade osade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest. Ühtlasi esitas Maanteeamet kinnisasjade omanikele viimase pakkumise, 0,41 €/m2, lisades leitud turuväärtusele eksperdihinnangu täpsusklassi. Vastuseks märkis T. K. 20. oktoobri 2011. a kirjas kaasomanike nimel, et Maanteeameti esitatud eksperdihinnang sisaldab ebausaldusväärseid andmeid ning läbirääkimisi kinnisasjade omanikega pole toimunud. Viidates varem mainitud Ratasepa kinnisasjast (kinnistu registriosa nr 2804504) projektikohase äralõike võõrandamise läbirääkimistele, märkis T. K., et õiglane hind Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade osalisel võõrandamisel on kaasomanike arvates 5 €/m2. Maanteeamet teavitas T. K-d ja M. P-d 31. oktoobri 2011. a kirjaga nr 16-2/11-00733/002, et jätkab nende kaasomandisse kuuluvate Uus-Ratasepa I ja Uus-Ratasepa II kinnisasjade osade sundvõõrandamise menetlusega. Kinnisasja omanikud nimetatud kirjale vastanud ei ole. 3. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED KASVSi § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasja sundvõõrandamine üldistes huvides on lubatud KASVSi § 3 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks. Praegusel juhul on kinnisasjade osade sundvõõrandamise eesmärgiks omandada maad avalikult kasutatava tee ehituse tarbeks. Kinnisasju ei ole vaja sundvõõrandada täies ulatuses, vaid üksnes osaliselt, mistõttu on tegemist kinnisasjade osade sundvõõrandamisega KASVSi § 14 kohaselt. Tulenevalt KASVSi § 3 lõikest 3 ei ole sundvõõrandamine lubatud, kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Kuna tegemist on liiklusohtlikul Lemmatsi–Lennuvälja teelõigul olemasoleva maantee laiendamine neljarealiseks I klassi maanteeks ning kogujatee ehitamisega, ei ole võimalik teed ehitada ilma eraomandis olevate kinnisasjade osi omandamata. Lemmatsi–Lennuvälja teelõigu ehitamine aitab oluliselt kaasa liiklusohutuse paranemisele Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee vastavas piirkonnas, mistõttu teenib tee vastavusse viimine tänapäeva kõrgendatud ohutusnormidega enamiku ühiskonnaliikmete huve. Tee ehitamise käigus ehitatakse kogujateed, kergliiklusteed, mahasõidud ja müratõkkesein, mistõttu kaasneb tee ehitusega ka kohalike elanike elukvaliteedi paranemine. Kaaludes üldist huvi kõnealuse teelõigu ehitamiseks ja sundvõõrandatavate kinnisasjade omanike huve (omandi puutumatus, erandkorras omandi võõrandamine õiglase ja kohese hüvitise eest), jõuti järeldusele, et on täidetud KASVSist tulenevad sundvõõrandamise lubatavuse eeldused. Kooskõlas KASVSi § 2 lõikega l on omaniku nõusolekuta kinnisasja võõrandamise eelduseks kohese ja õiglase hüvitise maksmine. Õiglase hinna all mõistetakse kohalikku keskmist müügihinda ehk asja harilikku väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Sundvõõrandamismenetluse raames läbi viidava erakorralise hindamise eesmärk on kinnisasja hariliku väärtuse määramine (Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1996. a määrusega nr 260 kinnitatud „Maa erakorralise hindamise korra” punkt 20). Maanteeamet lähtus kinnisasjade omanikega peetud läbirääkimistel Aktsiaseltsi Pindi Kinnisvara koostatud eksperdihinnangutest, mis määrasid võõrandatavate kinnisasjade turuväärtuse. Sundvõõrandatavate kinnisasjade osade erakorraline hindamine ja sundvõõranditasu ning hüvitise suuruse määramine viiakse läbi vastavalt KASVSis sätestatule. Kinnisasjade omanikele säilib õigus eemaldada sundvõõrandatavatelt kinnisasjade osadelt olulisi osi, päraldisi ja vilju. KASVSi § 3 lõike 4 kohaselt on sundvõõrandamine avalikult kasutatava tee ehitamiseks lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Kandiküla–Uhti teelõik kajastub Ülenurme Vallavolikogu 10. veebruari 2009. a otsusega nr 1 kehtestatud Ülenurme valla üldplaneeringus. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa riigimaantee trassi valik on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 1999. a korraldusega nr 313-k. 4. AVALIKULT KASUTATAVA TEE ASUKOHA KINNITAMINE1 KASVSi § 12 lõike 11 alusel kinnitada rajatava Kandiküla–Uhti teelõigu (km-d 189, 12–191, 77) avalikult kasutatavate teede asukohad vastavalt ehitusloa väljastaja heakskiidetud eelprojektile. 5. SUNDVÕÕRANDAMISE OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KASVSi § 2 lõikest 2, § 3 lõike 1 punktist 7 ja § 12 lõikest 1 sundvõõrandada Eesti Vabariigile: 1) Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandi külas asuvast Uus-Ratasepa I kinnisasjast (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 1444404, katastritunnus 94901:007:1341, pindala 8,46 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanikud T. K., elukoht Tartu linn, ja M. P., elukoht Põlva linn) ca 4603 m2 suurune osa vastavalt Kandiküla–Uhti lõigu eelprojektile; 20.11.2013 15:10:00 Veaparandus - Parandatud ilme ebatäpsus - lisatud puudunud number 3 arvule 4603 - Riigi Teataja seaduse § 10 lg 2 alusel. 2) Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tõrvandi külas asuvast Uus-Ratasepa II kinnisasjast (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna jaoskonna registriosa nr 3461004, katastritunnus 94901:007:1342, pindala 5,83 ha, sihtotstarve maatulundusmaa; omanikud T. K., elukoht Tartu linn, ja M. P., elukoht Põlva linn) ca 2611 m2 suurune osa vastavalt Kandiküla–Uhti lõigu eelprojektile. Nimetatud kinnisasjade äralõigete pindalad on määratud plaaniliselt ning võivad muutuda täppismõõdistamise käigus. 6. SUNDVÕÕRANDISAAJA Määrata riigipoolseks sundvõõrandisaajaks Maanteeamet (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn), kellel korraldada KASVSis ettenähtud toimingud sundvõõrandamismenetluse läbiviimiseks, sealhulgas sundvõõrandatavate kinnisasjade osade vormistamine Eesti Vabariigi omandina, sundvõõranditasu määramiseks erakorralise hindamise läbiviimiseks avalduse esitamine ja sundvõõranditasu väljamaksmine. 7. VAIDLUSTAMINE Korralduse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 8. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Riigipoolsel sundvõõrandisaajal Maanteeametil teha korraldus punktis 5 nimetatud isikutele teatavaks KASVSi § 12 lõikes 2 nimetatud korras. 1 Projektiga on võimalik tutvuda Maanteeameti lõuna regioonis, Veski 23, 51005 Tartu. Projekti ülevaade on avaldatud elektrooniliselt Maanteeameti veebilehel http://www.mnt.ee/atp/?id=2609. * Maanteeameti kohalik asutus Lõuna Regionaalne Maanteeamet korraldati ümber ja ühendati alates 1. jaanuarist 2011. a Maanteeametiga nimetusega Maanteeameti lõuna regioon.