Justiitsminister — Kohtu täitevosakonna kodukorra kinnitamine — RTL, 1997, 117, 698

Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723) paragrahvi 9 lõike 4 alusel: 1. Kinnitada maa- ja linnakohtu täitevosakonna kodukord (juurde lisatud). 2. Justiitsministri 19. mai 1997. a. määruse nr. 22 (RTL 1997, 83, 477) punktiga 4 kinnitatud täitevosakonna koosseisu kuuluvate kohtukordniku, raamatupidaja ning abiteenistujate tööülesanded sätestatakse justiitsministri 1. detsembri 1995. a. määrusega nr. 39 (RTL 1995, 78, lk. 2694; 1996, 102/103, 572) kinnitatud maa-, linna- ja halduskohtu ning Tallinna Linnakohtu reglementides. 3. Kuni 1. jaanuarini 1998. a. jääb kohtu täitevosakonna eelarve täitevosakonna juhataja käsutusse. 4. Kuni 31. detsembrini 1997. a. võib kohtu täitevosakond kasutada täitevbüroo pitsateid ja dokumendiplanke. Minister Paul VARUL Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 26. juuni 1997. a. määrusega nr. 28 Täitevosakonna kodukord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kodukord on kehtestatud täitemenetluse seadustiku paragrahvi 9 lõike 4 alusel. 2. Täitevosakond on esimese astme kohtu allüksus, mille eelarve on osa maa- või linnakohtu eelarvest. 3. Täitevosakonna põhiülesandeks on täitemenetluse seadustiku paragrahvis 1 sätestatud lahendite täitmine. 4. Täitevosakonna tööpiirkonnaks on ühe või mitme esimese astme kohtu tööpiirkond. 5. Täitevosakonnal on riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. 6. Hoonel, milles täitevosakond asub, peab sissepääsu juures olema silt täitevosakonna nimega. II. TÄITEVOSAKONNA KOOSSEIS 7. Täitevosakonna koosseisu kuuluvad täitevosakonna juhataja, vanemkohtutäiturid, kohtutäiturid, vanemspetsialist, sekretär-asjaajaja, kohtukordnik, raamatupidaja ning abiteenistujad. 8. Täitevosakonna juhataja määrab ametisse maa- või linnakohtu esimees. 9. Maa- või linnakohtu esimees määrab kohtunikud, kes teevad seaduses ettenähtud juhul otsuseid täitemenetluse asjades. III. TÄITEVOSAKONNA JUHATAJA 10. Täitevosakonna juhataja: 10.1. kujundab tööjaotust ning reguleerib vanemkohtutäiturite ja kohtutäiturite töökoormust; 10.2. kontrollib täitevosakonna teenistujate tööülesannete täitmist, sealhulgas täitedokumentide menetlemise tähtaegadest kinnipidamist, ning võtab tarvitusele abinõud puuduste kõrvaldamiseks; 10.3. teeb kohtu esimehele ettepanekuid täitevosakonna koosseisu muutmiseks; 10.4. teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtutäiturite ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 10.5. teeb kohtu esimehele ettepanekuid täitevosakonna teenistujate ametipalkade määramiseks, arvestades palgaastmestikku ja täitevosakonnale eraldatud palgafondi; 10.6. koostab täitevosakonna teenistujate puhkuste ajakava ning esitab selle kohtu esimehele kinnitamiseks; 10.7. vormistab materjalid tööõnnetuste korral; 10.8. teeb kohtu esimehele ettepanekuid täitevosakonna teenistujate ergutamiseks hea töö eest; 10.9. korraldab täitevosakonda tulnud kaebuste lahendamist; 10.10. korraldab ja kontrollib Justiitsministeeriumile esitatavate täitevosakonna ametitegevuse aruannete koostamist; 10.11. korraldab täitevosakonna teenistujate täiendkoolitust; 10.12. kontrollib täitevosakonna teenistujate osavõttu neile korraldatavast täiendõppest; 10.13. menetleb täitevosakonna teenistujate distsiplinaarasju ja teeb kohtu esimehele ettepanekuid teenistujate distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 10.14. kontrollib deposiitarve pidamist raamatupidaja poolt; 10.15. vastutab täitevosakonna vara eest; 10.16. kinnitab osakonna teenistujate ametijuhendid; 10.17. kinnitab täitevosakonna vastuvõtuajad; 10.18. esindab täitevosakonda suhetes teiste asutuste ja ametiisikutega. 11. Täitevosakonna juhataja äraolekul asendab teda kohtu esimehe poolt määratud kohusetäitja sama kohtu kohtunike või täitevosakonna teenistujate seast. IV. VANEMKOHTUTÄITUR 12. Vanemkohtutäitur: 12.1. teostab täitemenetluse seadustiku paragrahvis 6412 ettenähtud toiminguid; 12.2. teostab sissenõude pööramist kinnisvarale ning ehitistele ja nende osadele kui vallasasjadele; 12.3. teostab muid täitemenetluse toiminguid. 13. Vanemkohtutäituri äraolekul asendab teda täitevosakonna juhataja või tema poolt määratud kohusetäitja täitevosakonna teenistujate seast. Kui vanemkohtutäitur on töölt ära üle kümne päeva, on täitevosakonna juhataja kohustatud tema pooleliolevad tööd üle andma teisele vanemkohtutäiturile või kohtutäiturile. V. KOHTUTÄITUR 14. Kohtutäitur teostab täitemenetluse seadustikus ettenähtud toiminguid, mis ei ole antud vanemkohtutäituri pädevusse vastavalt käesoleva kodukorra punktidele 12.1 ja 12.2. 15. Kohtutäituri äraolekul asendab teda vanemkohtutäitur või täitevosakonna juhataja poolt määratud kohtutäitur. Kui kohtutäitur on töölt ära üle kümne päeva, on täitevosakonna juhataja kohustatud tema pooleliolevad tööd üle andma teisele kohtutäiturile või vanemkohtutäiturile. VI. SEKRETÄR-ASJAAJAJA 16. Sekretär-asjaajaja: 16.1. võtab vastu ja registreerib täitevosakonda toodud või postiga saabunud täitedokumente ning muid dokumente ja avaldusi; 16.2. võtab vastu ja registreerib sissetulevat ja väljaminevat posti; 16.3. peab täitevosakonna arhiivi; 16.4. korraldab täitevosakonna asjaajamist; 16.5. täidab teisi täitevosakonna juhataja poolt antud ülesandeid. 17. Täitevosakonna juhataja võib vajaduse korral anda vanemspetsialistile sekretär-asjaajaja ülesandeid. VII. TÄITEDOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE JA REGISTREERIMINE 18. Täitevosakonda toodud või postiga saabunud täitedokumendid võtab vastu ja registreerib täitevosakonna juhataja poolt määratud teenistuja. 19. Tehniliste tingimuste olemasolul kehtestab täitevosakonna juhataja, et täitedokumente registreeritakse arvutis. 20. Kui saabunud täitedokumentide kontrollimisel ilmneb, et täitedokumendil või selle lisadel on puudusi, registreeritakse täitedokument üldkorras ja saadetakse täitedokumendi esitajale vastavasisuline teade. 21. Ümbrik säilitatakse, kui ainult sellel on täitevosakonnale vajalikku informatsiooni. 22. Täitedokumendi esitaja soovil väljastab avalduse vastuvõtja talle tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. 23. Täitedokumendi alusel avatakse täitetoimik ja statistiline arvestuskaart. Täitevosakonna juhataja või tema poolt määratud teenistuja jaotab täitetoimikud kohtutäiturite vahel vastavalt tööjaotusplaanile. VIII. TÖÖJAOTUS 24. Tööjaotuse kujundab täitevosakonna juhataja oma äranägemisel, kuulates ära kohtutäiturite arvamuse ja arvestades järgnevat: 24.1. tööjaotuse koostamisel arvestatakse seadusest tuleneva tööjaotuse primaarsusega; 24.2. kaetud peavad olema kõik võimalikkuses ettetulevad asjade liigid, kui tööjaotusplaanis ei ole antud asjade liikide ammendavat loetelu, peab andma reegli, kelle pädevusse kuuluvad konkreetselt nimetamata asjade liigid; 24.3. tööjaotuse aluseks peavad olema abstraktsed, objektiivsed asjaolud (näit. tööjaotuse määramine võlgniku perekonnanime esitähe, elukoha, täitedokumendi liigi, täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutiivosa normatiivse aluse või muu erapooletu aluse järgi); 24.4. tööjaotus tuleb abstraktsete asjaolude kaudu määrata täpsusega, mis võimaldaks asja kuuluvuse vaieldamatult määrata igal konkreetsel juhul; 24.5. töö jaotamisel ei tohi tekkida ajavahemikke, mil ükski tööjaotusplaan ei kehti või ei ole selge, milline kehtib; 24.6. tööjaotusplaan kehtib kindla ajavahemiku, mis võimaldab olustiku muutumisel ka tööjaotust muuta; 24.7. tunnused, millega asja kuuluvus on määratletud, peavad olema fikseeritud enne asja sissetulemist; 24.8. tööjaotusplaan peab olema kohe täidetav, asja sissetulemisel jaotatakse see vastavalt tööjaotusplaanile, ilma täiendava otsuseta. IX. TÄITEDOKUMENTIDE MENETLUSKORD 25. Täitedokumendi menetlemine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 26. Täitedokumente täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma viivituseta. 27. Täitedokumendi menetlemisel lähtutakse järgmistest tähtaegadest: 27.1. tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) paragrahvide 157 ja 244 alusel viivitamatule täitmisele kuuluvad täitedokumendid täidetakse tööpäeva jooksul, mil täitedokument saabus, takistavate asjaolude ilmnemisel - sellele järgneva tööpäeva jooksul; 27.2. kui täitmine ei ole seotud vara müügiga - kahe kuu jooksul; 27.3. kui täitmine on seotud vallasvara müügiga - nelja kuu jooksul; 27.4. kui täitmine on seotud kinnisvara müügiga - kuue kuu jooksul; 27.5. kui täitmine on seotud väljatõstmisega - kuue kuu jooksul. 28. Tähtaeg hakkab kulgema pärast vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. 29. Enampakkumise nurjunuks kuulutamisel pikeneb punktis 27 sätestatud tähtaeg poole võrra. 30. Menetluse läbiviimisel tekkinud objektiivsetest takistustest teatab kohtutäitur viivitamatult täitevosakonna juhatajale. 31. Perioodiliste maksete laekumist sissenõudjale või täitevosakonna deposiitarvele kontrollib täitevosakonna juhataja poolt määratud teenistuja kord kvartalis. X. SEISVATE TÄITEDOKUMENTIDE KÄSITLEMINE JA JÄRELEVALVE 32. Täitedokument loetakse seisvaks, kui kohtutäitur või sissenõudja annavad võlgnikule lahendi täitmiseks määramata kestvusega või üle kuue kuulise tähtaja või kui täitemenetlus peatatakse. Teostatud täitetoimingud jäävad jõusse. Kohtutäituri toimikute jaoks loetakse täitedokument bürookorralduse seisukohast lahendatuks. Kohtutäitur annab sissenõudjale täitedokumendi ja muud talle antud dokumendid tagasi. Täitmist jätkatakse üksnes sissenõudja vastava avalduse alusel. Kui arestitud vara ei jäetud võlgniku hoiule, loetakse avaldus seisvaks alles siis, kui vara hoiuleandmine on lahendatud poolte kokkuleppega või määratud kohtutäituri poolt. 33. Seisvate täitedokumentide järelevalve 33.1. Punkti 32 järgi seisvate täitedokumentide puhul märgib kohtutäitur täitetoimikusse "Seisab alates . . . ". 33.2. Kui täitemenetlust jätkatakse või see ammendab ennast (näit. maksmisega või algatamise avalduse tagasivõtmisega) märgitakse täitetoimikusse "Jätkatud" või "Lõpetatud". 33.3. Kui aastast, mil toimikusse tehti märge punkti 33.1 alusel, on möödunud kaks aastat, teatab kohtutäitur sissenõudjale järgmist: "Pärast seda kui täitemenetlus . . . (kelle) suhtes on seisnud kaks aastat, palun kahe nädala jooksul teatada, kas asi on lahendatud või taotlete menetluse jätkamist. Menetluse jätkamise takistavatest asjaoludest palun täiendavalt teatada.". Kui sissenõudja ei vasta nimetatud tähtaja jooksul, kordab kohtutäitur teadet ülaltoodud sõnastuses ja lisab teate lõppu: "Vastamata jätmisel kahe nädala jooksul loetakse täitemenetlus lõpetatuks." ning täitetoimikusse tehakse vastav märge. 33.4. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse jätkamist, märgib kohtutäitur täitetoimikusse "Jätkatud . . . ". 33.5. Kui sissenõudja teatab, et täitemenetlus peab edasi seisma, esitab kohtutäitur sissenõudjale uue järelepärimise hiljemalt aasta pärast. XI. KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD 34. Kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale esitatud kaebuste kohta peetakse kaebuste päevikut, kuhu märgitakse esitaja nimi, vastuvõtmise kuupäev, sisu ning menetlemise käik. 35. Tehniliste tingimuste olemasolul kehtestab täitevosakonna juhataja, et kaebuste päevikut peetakse arvutis. 36. Kaebuse esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes pealdise, kuhu märgib vastuvõtmise kuupäeva ning kaebuste päeviku kande numbri. Posti teel saabunud kaebustele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks. 37. Kaebuste vastuvõtja esitab kaebused täitevosakonna juhatajale, kes korraldab nende lahendamise. 38. Täitevosakonna juhataja vaatab kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul arvates kaebuse vastuvõtmise päevast. 39. Kaebuse esitajale ja vastaspoolele teatatakse kaebuse läbivaatamise päevast. Nende mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist. 40. Lahendatud kaebused pannakse kaebuste kausta. 41. Kalendriaasta möödudes antakse kaebuste päevik koos kaebuste kaustaga täitevosakonna arhiivi. XII. TÄITEVOSAKONNA REVIDEERIMINE 42. Täitevosakonda revideerib Justiitsministeeriumi kohtute osakond. Revideerimisele võib kaasata Justiitsministeeriumi teisi osakondi ja asjaomase või teiste kohtute esindajaid, samuti teiste täitevosakondade, muude valitsusasutuste esindajaid. Kohtul, mille täitevosakonda revideeritakse, on õigus määrata oma kohtunikke revisjonist osa võtma. 43. Korralise revisjoni ja järelrevisjoni määrab Justiitsministeeriumi kantsler, teatades sellest asjaomase kohtu esimehele ja täitevosakonna juhatajale vähemalt üks nädal ette. Erakorralise revisjoni määramisest ette ei teatata. 44. Täitevosakonna revisjon hõlmab: 44.1. dokumentide pidamist ja hoidmist (täitetoimikud, deposiitarvega seotud dokumendid, arvepidamine saabunud ja väljasaadetud kirjade üle, kaebuste päevik ja kaebuste kaust, kviitungiraamatud); 44.2. ettenähtud koosseisust kinnipidamist; 44.3. täitevosakonna töötajate tööjaotust ja töökoormuse taset; 44.4. arvutite riist- ja tarkvara jaotust ja kasutamist, andmekaitset, arvutiside kasutamist; 44.5. täitevosakonna pitsatite ja templite hoidmist ja kasutamist. 45. Vahetult pärast revisjoni tehakse täitevosakonna juhatajale suuliselt teatavaks selle esialgsed tulemused ning kuulatakse ära tema seisukohad ja vastulaused. Revisjoni tulemuste aruanne esitatakse justiitsministrile kahe nädala jooksul revideerimise lõpupäevast arvates. Aruande ärakiri saadetakse sama tähtaja jooksul täitevosakonna juhatajale ja asjaomase kohtu esimehele. XIII. DOKUMENTIDE HOIDMINE 46. Lõpetatud täitetoimikud, kaustad ja päevikud antakse hoiule täitevosakonna arhiivi. 47. Täitevosakonna arhiivi peab täitevosakonna juhataja poolt määratud teenistuja. Arhiivipidaja äraolekul asendab teda täitevosakonna juhataja poolt määratud teenistuja. 48. Täitevosakonna teenistujad ja kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad täitevosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul. Teistel isikutel on arhiivis viibimine keelatud. 49. Täitevosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas ning olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu eest. Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiivis peavad olema päästekotid dokumentide eemaldamiseks hävimisohu korral ja tulekustutusvahendid. 50. Vähemalt üks kord aastas teostab täitevosakonna juhataja arhiivi ülevaatuse. Ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse justiitsministrile teadmiseks. XIV. ARUANDED 51. Täitevosakonna töö aruannete sisu ja vormid kehtestab ning teeb täitevosakondadele teatavaks Justiitsministeeriumi kohtute osakond. 52. Täitevosakonna töö aruandeid koostab täitevosakonna juhataja poolt määratud teenistuja. XV. OTSUSEID TEGEVATE KOHTUNIKE JA TÄITEVOSAKONNA TEENISTUJATE TÄIENDÕPE 53. Punktis 9 mainitud otsuseid tegevad kohtunikud, täitevosakonna juhatajad ja kohtutäiturid on kohustatud osalema nende jaoks Justiitsministeeriumi või kohtu korraldatavatel õppepäevadel. 54. Täitevosakonna juhataja peab iga õppepäeva kohta esitama korraldajale kirjaliku seletuse puudunud kohtutäiturite kohta. XVI. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 55. Täitevosakonna juhataja vahetumisel viiakse asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine läbi Justiitsministeeriumi kantsleri määratud ametiisiku osavõtul. 56. Arhiivipidaja vahetumisel toimub asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine täitevosakonna juhataja osavõtul. 57. Asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla kõik üleandmisel-vastuvõtmisel osalenud isikud. Akti üks eksemplar jääb täitevosakonnale, teine saadetakse justiitsministrile teadmiseks. Kantsler Mihkel OVIIR