Riigikogu — Põllumajandusloomade tõuaretuse seadus — RT I, 1995, 53, 844

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Seaduse ülesanne on korraldada põllumajandusloomade tõuaretust, et tagada tõuloomade geneetiline potentsiaal, parandada nende jõudlusvõimet ja säilitada genofondi ning tõsta loomakasvatuse majanduslikku tasuvust ja saada kvaliteetset toodangut. § 2. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) aretusväärtus – tõulooma geneetiline potentsiaal, võrreldes tõukaaslastega; 2) aretuspopulatsioon – teataval territooriumil ühte tõugu kuuluvate tõuaretuses kasutatavate isendite kogum; 3) geneetiline ekspertiis – põlvnemisandmete kontroll laboratoorsete meetoditega; 4) geneetiline potentsiaal – põllumajanduslooma pärilik jõudlusvõime; 5) jõudluskontroll – põllumajanduslooma jõudluse määramine ja registreerimine aretusväärtuse selgitamiseks; 6) loomapidaja – põllumajandusloomi omav, tõuaretusega tegelev isik; 7) põllumajandusloom – produktiivloom, -lind, -kala või -mesilane; 8) põlvnemistunnistus – dokument põllumajanduslooma põlvnemise kohta, mille annab välja tõuaretusühing või loomapidaja; 9) tõug – ühte liiki kuuluvate loomade rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ning kelle arvukus võimaldab teha tõuaretustööd; 10) tõuloom – põllumajandusloom, kelle põlvnemine on registreeritud kehtestatud korras; 11) tõumaterjal – tõuaretuses kasutatavad põllumajandusloomad ja nende paljundusmaterjal; 12) tõuraamat – infokogum tõuloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta; 13) tõutunnistus – tõuaretusühingu poolt väljaantud dokument tõulooma põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse kohta. § 3. Tõuaretuse tegevusvaldkonnad Tõuaretus on loomatõugude pidev täiustamine, mis hõlmab järgmiste aretusvõtete rakendamist: 1) tõuaretusalane arvestus ja informatsiooni töötlemine; 2) põllumajanduslooma jõudluse määramine jõudluskontrolli ja kontrollkasvatamisega; 3) tõulooma aretusväärtuse määramine; 4) tõukarja hindamine; 5) parimate tõuloomade sihipärane valik; 6) väärtusliku tõumaterjali paljundamine ja levitamine. 2. peatükk TÕUARETUSTEENISTUS § 4. Tõuaretusinspektsioon (1) Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigi Tõuaretusinspektsioon (edaspidi Tõuaretusinspektsioon): 1) kontrollib käesoleva seaduse ja teiste tõuaretust käsitlevate õigusaktide täitmist; 2) kontrollib tõuaretuseks eraldatud riiklike vahendite sihipärast kasutamist; 3) kontrollib tõuaretusprogrammide täitmist; 4) tunnistab kehtetuks loomapidaja või tõuaretusühingu koostatud tõuaretusdokumendi, kui see ei vasta kehtivatele nõuetele; 5) nõuab selgitusi tõuaretuseeskirju rikkunud isikutelt ja teeb neile ettekirjutusi ning koostab õiguserikkumiste kohta protokolle; 6) annab tõuaretusühingule välja ja tühistab tegevusloa; 7) annab jõudluskontrolli tegijale välja ja tühistab tegevusloa; 8) annab välja tõumaterjali importimise loa; 9) kogub ja säilitab tõuaretusalast informatsiooni. (2) Tõuaretusinspektsioon esitab põllumajandusministrile kinnitamiseks tõuaretuseeskirjad: 1) tõumaterjali märgistamise, 2) jõudluskontrolli läbiviimise ja välimiku hindamise, 3) aretusväärtuse määramise, 4) tõukarja hindamise, 5) tõuraamatu pidamise, 6) tõu- ja põlvnemistunnistuse väljaandmise ning 7) tõuaretusühingule tegevusloa andmise kohta. (3) Tõuaretusinspektsiooni juures tegutsev Jõudluskontrolli Keskus: 1) teeb laboratoorseid analüüse; 2) töötleb ja avaldab tõuaretusalaseid andmeid; 3) annab loomapidajatele tõuaretusalast nõu. § 5. Tõuaretusühing ja loomapidaja (1) Tõuaretusühing on loomapidajate asutatud ühe või mitme tõu aretusprogrammi rakendav äriühing. Ühing registreeritakse Tõuaretusinspektsiooni väljaantud tegevusloa alusel, mis antakse välja, kui: 1) on koostatud tõuaretusprogramm, milles on näidatud aretussuunad ja -meetodid; 2) on olemas aretuspopulatsioon tõuaretusprogrammi rakendamiseks; 3) on olemas tehnilised ja organisatsioonilised eeldused tõuaretustöö läbiviimiseks. (2) Tõuaretusühingu ülesanded: 1) tõuraamatu pidamine; 2) tõukarjade hindamine; 3) jõudluskontrolli läbiviimine; 4) tõuloomade aretusväärtuse määramine; 5) tõumaterjali paljundamine ja levitamine; 6) tõumaterjali kasutamise kontrollimine; 7) seemenduslubade väljaandmine; 8) seemendamise korraldamine; 9) tõumaterjali kasutamislubade väljaandmine; 10) tõutunnistuste väljaandmine; 11) loomapidajate nõustamine; 12) tõumaterjali müügi korraldamine. (3) Tõuaretusühingu asutamine, likvideerimine, töö organiseerimine ja kasumi jagamine toimub seaduses ja põhikirjaga ettenähtud korras. (4) Tõuaretusega tegelev loomapidaja peab: 1) täitma tõuaretusalaseid õigusakte; 2) täitma järelevalveorganite tõuaretusalaseid otsuseid ja ettekirjutusi; 3) kindlustama tõumaterjali märgistamise; 4) täitma kehtivaid veterinaarnõudeid. (5) Tõuaretusühingusse kuuluv loomapidaja peab lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule: 1) juhinduma tõuaretustöös tõuaretusühingu aretusprogrammist; 2) täitma tõuaretusühingu tõuaretusalaseid otsuseid ja ettekirjutusi; 3) andma tõuaretusühingule ja Tõuaretusinspektsioonile tõuaretusalast teavet oma tõuloomade kohta. (6) Tõuaretusühingul ja loomapidajal on õigus müüa tõumaterjali, kui on olemas tõu- või põlvnemistunnistus ning tõumaterjali on võimalik identifitseerida märgistuse järgi. 3. peatükk JÕUDLUSKONTROLL, TÕURAAMAT JA TÕUTUNNISTUS § 6. Jõudluskontroll (1) Tõuaretusühing ja Tõuaretusinspektsiooni Jõudluskontrolli Keskus viivad põllumajandusministri kinnitatud korras läbi jõudluskontrolli ja määravad tõuloomade aretusväärtuse. (2) Jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad märgistatakse püsiva ning kordumatu sümboliga ja/või neid kirjeldatakse. Nimetatud andmed kantakse tõudokumentidesse. (3) Spermadoos ja embrüo ning muu tõumaterjal peab olema märgistatud. (4) Aretusväärtuse määramise aluseks võivad olla ka teiste riikide tõuaretusorganisatsioonide poolt määratud jõudlusandmed, kui tõuaretusühing tunnistab nende määramise metoodikat. (5) Põlvnemisandmete kontrollimiseks viiakse läbi geneetiline ekspertiis. § 7. Tõuraamatu pidamine (1) Tõuraamatut peab tõuaretusühing, kes kannab tõuraamatusse tõuloomade põlvnemise, jõudluse ja aretusväärtuse andmed vastavalt põllumajandusministri kinnitatud tõuraamatu pidamise juhendile. (2) Tõuraamatusse kantakse ühe tõu ja selle sugulastõugude puhtatõuliste tõuloomade andmed. § 8. Tõutunnistus Tõutunnistuse annab välja ja registreerib ühekordselt tõulooma eluaja jooksul ainult selle tõu tõuaretusühing põllumajandusministri kehtestatud korras. 4. peatükk TÕUMATERJALI IMPORT JA EKSPORT § 9. Tõumaterjali impordi ja ekspordi kord (1) Tõumaterjali impordi ja ekspordi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Imporditav ja eksporditav tõumaterjal kuulub kohustuslikule registreerimisele Tõuaretusinspektsiooni määratud tõuaretusühingus. (3) Imporditava ja eksporditava tõumaterjaliga peavad kaasas olema tõu- või põlvnemistunnistus ning veterinaarsertifikaat. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Riigi toetus tõuaretusele Riik toetab tõuaretust. Toetuse suurus määratakse kindlaks igal aastal riigieelarvega Põllumajandusministeeriumi taotluse alusel. § 11. Rahvusvahelised kokkulepped Kui rahvusvahelise kokkuleppega laienevad Eesti Vabariigile tõuaretusnõuded, mis erinevad käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatuist, kohaldatakse rahvusvahelises kokkuleppes sisalduvaid sätteid. § 12. Vastutus Isikud, kes on süüdi tõuaretusalaste õigusaktide nõuete rikkumises, kannavad vastutust seaduses kehtestatud korras. § 13. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine Haldusõiguserikkumiste seadustikku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744) täiendatakse §-dega 801 ja 2081 järgmises sõnastuses: «§ 801. Tõuaretuseeskirjade rikkumine (1) Ebaõigete tõuaretusandmete esitamise ja väljastamise eest – määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Seemenduseeskirjade rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Tõumaterjali impordi ja ekspordi korra rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. § 2081. Tõuaretusinspektsiooni ametnikud (1) Riigi Tõuaretusinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 801 sätestatud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Riigi Tõuaretusinspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ning direktori poolt volitatud töötajal.» Riigikogu esimees Toomas SAVI