Haridusminister — Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve korra kinnitamine — RTL, 1996, 40, 265

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1993, 40, 593; 1995, 12, 121) paragrahvi 36 lõike 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528) paragrahvi 48 lõike 1 ja erakooliseaduse (RT I 1993, 35, 547; 1995, 12, 119) paragrahvi 20 lõike 1 täitmiseks määran: 1. Kinnitada "Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord" (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 29. detsembri 1993. a. määrus nr. 17 "Kooli õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve korra kinnitamine" (RTL 1994, 13, lk. 414).

Minister Jaak AAVIKSOO

Kantsler Georg AHER

Kinnitatud

haridusministri 12. märtsi 1996. a.

määrusega nr. 11

Koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Riiklikule järelevalvele kuulub õppe- ja kasvatustegevus riigi-, munitsipaal-, eralasteasutustes ning koolides.

2. Riiklikku järelevalvet koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus), põhikooli, gümnaasiumi (edaspidi kool) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, riiklike õppekavade ning haridusalaste õigusaktide täitmise üle teostavad haridusministeerium ja maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse ametnikud ning haridusministeeriumi kantsleri või maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse juhi volitatud eksperdid.

II. RIIKLIKU JÄRELEVALVE EESMÄRGID

3. Riikliku järelevalve eesmärkideks on

1) hinnata lasteasutuste ja koolide õppe- ja kasvatustegevust, juhtimist ja töökorraldust;

2) kontrollida haridusalaste õigusaktide täitmist;

3) hinnata õpilaste teadmiste ja oskuste taseme ja isiksuse arengu vastavust riikliku õppekava nõuetele;

4) teavitada lasteasutuste ja koolide omanikke, lastevanemaid õppe- ja kasvatustegevuse tasemest;

5) juhendada kohalikke omavalitsusi, lasteasutusi ja koole õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja korralduse ning haridusökonoomika küsimustes;

6) üldistada ja edastada saadud teavet piirkondlikult või üleriigiliselt, vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks õigusaktides ja õppekavades.

III. RIIKLIKKU JÄRELEVALVET TEOSTAVATE HARIDUSORGANITE ÜLESANDED

4. Haridusministeerium

1) üldistab maakondade järelevalve tulemusi, määratleb üleriigilisi ja piirkondlikke probleeme, teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;

2) kontrollib lasteasutuste ja koolide tegevuse vastavust seadustele ja teistele õigusaktidele, hindab õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ja taset, ressursside kasutamist ning riigivarade haldamist;

3) viib läbi üleriigilisi ja maakondlikke teste, kontrolltöid õppetaseme kindlaksmääramiseks, õppekava ja -materjalide ea- ja jõukohasuse hindamiseks;

4) juhib riiklike eksamite korraldamist ja vastavate komisjonide tööd;

5) lahendab kaebusi ja avaldusi apellatsiooni korras.

5. Maavalitsus

1) kontrollib ja hindab lasteasutuste ja koolide õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ja taset;

2) kontrollib haridusalaste õigusaktide täitmist kohalikes omavalitsustes, lasteasutustes ja koolides;

3) analüüsib ja hindab lasteasutuste- ja koolivõrgu vastavust piirkondlikele vajadustele;

4) hindab aineõpetuse taset koolides;

5) hindab lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatus- ning olmetingimusi;

6) kogub teavet lasteasutuste ja koolide olukorra ja arengukavade kohta;

7) lahendab kohalike omavalitsuste, lasteasutuste, koolide, pedagoogide, lastevanemate ja õpilaste avaldusi ja kaebusi õppe- ja kasvatustegevuse küsimustes.

IV. RIIKLIKKU JÄRELEVALVET TEOSTAVA AMETIISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

6. Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus

1) saada maavalitsuselt ja kohalikult omavalitsuselt, lasteasutuselt ja koolilt järelevalveks vajalikku teavet;

2) külastada lasteasutuse ja kooli juhi teadmisel õppetunde ja õppekasvatusüritusi;

3) osaleda lasteasutuste ja koolide juhtide, pedagoogide, hoolekogude, pedagoogide- ja õppenõukogude ning lastevanemate koosolekutel;

4) teha maavalitsusele, lasteasutuste ja koolide juhtidele ja omanikele õppe- ja kasvatustegevuse edendamise ettepanekuid ning ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks;

5) peatada juhtide ebaseaduslikke korraldusi ja tegevust, teavitades sellest lasteasutuse või kooli omanikku, maavalitsust.

7. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud

1) tuginema järelduste, ettepanekute ja otsuste tegemisel usaldusväärsele ning otseallikatest saadud teabele;

2) olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema õppekava nõuetele ning haridusalastele õigusaktidele;

3) lasteasutusele ja koolile üldhinnangu andmisel arvestama kompleksselt kõiki õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi.

V. RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORRALDAMINE

8. Lasteasutuse ja kooli kontrollimise ajalise kestuse, mahu ja probleemid määrab seda korraldav haridusorgan.

9. Haridusministeeriumi poolt riikliku järelevalve läbiviimisest ja kontrollimisele tulevatest küsimustest teatatakse maavalitsusele või kohalikule omavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne kontrollimist haridusministeeriumi kantsleri käskkirjaga.

10. Maavalitsuse poolt riikliku järelevalve läbiviimisest ja kontrollimisele tulevatest küsimustest teatatakse lasteasutusele ja koolile vähemalt üks kuu enne kontrollimist ja edastatakse kontrollimise kava, mille on kinnitanud maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse juhataja.

11. Riikliku järelevalve alla kuuluvaid asutusi kontrollitakse vähemalt üks kord kolme kuni viie aasta jooksul.

12. Riikliku järelevalve põhimeetoditeks on

1) vestlus juhtkonna, pedagoogide, hoolekogu liikmete, lastevanemate, õpilaste ja omanikega;

2) lasteasutuse ja kooli dokumentatsiooni, statistilise aruandluse analüüs;

3) laste tööde, vihikute vaatlus;

4) teadmiste kontrollimine;

5) tundide ja ürituste külastamine;

6) tutvumine lasteasutuse ja kooli ruumide ja olmetingimustega.

13. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik ei tohi teha märkusi ega arvustada pedagoogi tööd laste, lastevanemate ja kolleegide juuresolekul.

VI. RIIKLIKU JÄRELEVALVE TULEMUSTE ESITAMINE

14. Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse akti või õiendiga.

15. Kontrollimise akt sisaldab

1) sissejuhatust, kus antakse ülevaade kontrollitava asutuse põhinäitajatest, kontrollimise temaatikast, probleemidest;

2) põhiosa, kus analüüsitakse kontrollitud töölõike ning tuuakse välja tulemused.

Kontrollaktis esitatakse kokkuvõte, kus tuuakse ära argumenteeritud ja põhjendatud järeldused ning ettepanekud, mille täitmine on märgitud tähtajaks kohustuslik.

16. Aktile kirjutavad alla kõik kontrollimisel osalenud isikud.

17. Akti annab kontrollimist juhtinud ametnik allkirja vastu üle kontrollitud asutuse juhile.

Kui lasteasutuse või kooli juhil on eriarvamine aktis toodud puuduste kohta, siis tehakse vastav märge allkirja juures. Eriarvamusi esitatakse lisana.

18. Õiend vormistatakse üksikküsimuste kontrollimise korral. Õiendi alusel vormistatakse vajadusel haridusministeeriumi kantsleri või maavanema otsus avastatud puuduste kõrvaldamiseks koos täitmise tähtaja määramisega.

19. Aktis või õiendis ei viidata konkreetsele pedagoogile nimeliselt, vaid analüüsitakse ja hinnatakse töö-(aine-)valdkonda kui tervikut.

20. Maavalitsuse akti või õiendi ärakiri edastatakse haridusministeeriumile ja lasteasutuse või kooli omanikule, kes teavitab järelevalve tulemustest hoolekogu.

21. Järelevalve tulemustega võivad tutvuda kõik pedagoogid ja lastevanemad.

22. Maavalitsuse järelevalve tulemustega mittenõustumisel on asutuse juhil, pedagoogide ja õppenõukogul ning omanikul õigus pöörduda haridusministeeriumi poole, kes vajadusel määrab täiendava kontrolli.