Riigikogu — Raudteeseadus — RT I, 1995, 5, 41

I osa ÜLDSÄTTED § 1. Raudteeseaduse ülesanne Käesolev seadus reguleerib raudteehoiu ja -kaitse korraldamise põhimõtteid, raudtee kasutamist ning on aluseks teistele raudteealastele õigusaktidele. § 2. Raudtee mõiste (1) Raudtee on maatükile või maapõue rajatud ehitis, mis oma oluliste osadega tagab raudteeveeremi ohutu liikluse. (2) Raudtee olulisteks osadeks on suunav rööpmestik ning blokeeringu-, signalisatsiooni-, side- ja energiavarustuse tehnoloogilised rajatised, mille abil tagatakse raudteel ohutu liiklus. (3) Raudteeveerem on vedurid, vagunid, mootorrongid, dresiinid, teeremondimasinad, kraanad ja muud raudteel liiklemiseks ehitatud veovahendid, masinad ja mehhanismid. § 3. Raudteede liigitus (1) Raudteed jagunevad: 1) avalik raudtee – raudtee, mis on riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse omand ning on avatud vedudeks ja sõitmiseks igaühe raudteeveeremile Vabariigi Valitsuse kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud korras; 2) eraraudtee – raudtee, mis on füüsilise, eraõigusliku või avalik-õigusliku juriidilise isiku omand ning mille kasutamise korra ja tingimused määrab raudtee omanik. (2) Riigile kuuluvate avalike raudteede nimekiri kinnitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Avaliku raudtee talitluslik liigitus määratakse raudtee tehnokasutuseeskirjas. § 4. Raudtee valdamine (1) Raudteed valdab omanik või seaduslik valdaja (valdaja) (2) Riigi omandis olevat avalikku raudteed (edaspidi riigiraudtee) valdab riigiraudtee-ettevõte, kes on avalik-õiguslik juriidiline isik. (3) Kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevat avalikku raudteed (edaspidi munitsipaalraudtee) valdab kohalik omavalitsusorgan. § 5. Raudtee rööbastee laius (1) Avaliku raudtee ja sellega liituva eraraudtee rööbastee laius (edaspidi rööpmelaius) on 1520 millimeetrit. Vabariigi Valitsuse otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikke raudteid. (2) Eraraudtee rööpmelaiuse määrab raudtee omanik. II osa RAUDTEE KASUTAMINE § 6. Raudtee kasutamise kord (1) Raudtee kasutamise korra kehtestab: 1) riigiraudteele Vabariigi Valitsus; 2) munitsipaalraudteele kohalik omavalitsusorgan; 3) eraraudteele omanik. (2) Kui avalikul raudteel on avariiseisundi, õnnetuse või vääramatu jõu tagajärjel seiskunud raudteeveeremi liiklus, võib eraraudtee olla teede- ja sideministri poolt määratud erandkorras avalikuks liiklemiseks. Sellega eraraudtee omanikule tekitatud kahju hüvitab avaliku raudtee omanik (valdaja) Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Eraraudtee võib tema omaniku taotlusel olla Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras lubatud avalikuks kasutamiseks igaühe raudteeveeremile, kui eraraudtee seisund vastab avalikul raudteel kehtiva kasutuskorra nõuetele. § 7. Raudtee kasutamise nõuded (1) Avalikku raudteed võib kasutada vedudeks ja vedudega kaasnevateks operatsioonideks ning sellel võib liigelda raudteeveerem raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud tingimustel. (2) Raudteeveeremi tehniline seisund peab vastama õigusaktides sätestatud liiklus- ja keskkonnaohutuse nõuetele. (3) Avalikku ja avalikuks kasutamiseks lubatud eraraudteed ei tohi peale raudteeveeremi kasutada muude sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks ning kariloomade ajamiseks. (4) Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades Vabariigi Valitsuse kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskirjas ja liikluseeskirjas sätestatud korras. § 8. Raudtee kaitsevöönd (1) Raudtee kaitseks, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks on raudtee ääres kaitsevöönd. (2) Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates 30 meetrit, väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit. (3) Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanik (valdaja) ei või takistada raudtee kasutamist, halvendada oma tegevuse või tegevusetusega raudteehoiu tingimusi ja ohustada liiklust. § 9. Raudteehoiuvälised tööd raudtee kaitsevööndis (1) Raudtee kaitsevööndis võib teha raudteehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid ja materjale ning paigaldada muid objekte ainult raudtee omaniku (valdaja) loal. (2) Loodusvarade kasutamine, looduskeskkonda muutvad tööd ja ehitustegevus raudtee kaitsevööndis toimuvad seaduses sätestatud korras raudtee omaniku (valdaja) kirjalikul nõusolekul. (3) Raudtee kaitsevööndis tööd tegev isik ei tohi ohustada liiklust ning on kohustatud järgima raudtee omaniku (valdaja) poolt kehtestatud nõudeid. § 10. Tasu raudtee kasutamise eest Raudtee kasutamine on tasuline, kui omanik (valdaja) ei sätesta teisiti. Raudtee kasutamise tasu määrad kehtestab: 1) riigiraudteele Vabariigi Valitsus; 2) munitsipaalraudteele kohalik omavalitsusorgan; 3) eraraudteele omanik. III osa RAUDTEEHOID § 11. Raudteehoiu mõiste ja eesmärk (1) Raudteehoid on raudtee talitlust tagav tegevus, mis seisneb raudtee arengu kavandamises, ehituses, remondis ja hooldes. (2) Raudteehoiu eesmärgiks on säästliku ja ohutu liikluse tagamine, raudtee kasutajatele vedudeks vajalike tingimuste loomine ning keskkonnakahjustuste ärahoidmine. § 12. Raudteehoiu korraldamine (1) Raudteehoidu korraldab raudtee omanik (valdaja) seaduses sätestatud korras. (2) Maa sundvõõrandamine või hoonestusõiguse seadmine riigi- ja munitsipaalraudtee ehitamiseks ning selleks vajalik eeltöö toimub seaduses sätestatud korras. (3) Raudtee avatakse raudteeveeremile liiklemiseks raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud korras. § 13. Raudtee kaitsevööndis paiknevate raudtee koosseisu mittekuuluvate rajatiste hoid (1) Raudtee kaitsevööndis paiknevate raudtee koosseisu mittekuuluvate rajatiste hoiu (melioratsiooni- ja hüdrotehnilised rajatised, viaduktid, torujuhtmed, side- ja elektriliinid) tagab nende omanik (valdaja). (2) Raudtee ristumisel samal tasapinnal muu teega: 1) tagab raudteega ristuva tee omanik (valdaja) ületuskohas temale kuuluva tee korrashoiu, korraldab seal Eesti standarditega ettenähtud tee liikluskorraldusmärkide paigaldamise ja tagab nende nõuetekohase seisundi; 2) tagab raudtee omanik (valdaja) ületuskohas rööbastee nõuetekohase seisundi ja varustab ületuskoha liikluskorralduse ja ohutustehnika vahenditega raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud korras. § 14. Liiklustakistuse ja avarii tagajärgede kõrvaldamine (1) Avariist, liiklus- või loodusõnnetusest, ilmastikuolude järsust muutumisest või muust ettenägematust asjaolust põhjustatud erakorralised liiklustakistused kõrvaldab raudtee omanik (valdaja). (2) Liiklusõnnetuse ja avarii tagajärgede kõrvaldamisele ning liikluse taastamise töödele võib Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras kaasata päästeteenistuse ja kaitseväe allüksusi. (3) Kohalik omavalitsusorgan osutab avaliku ja avalikuks kasutamiseks määratud eraraudtee omanikule igakülgset abi erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamisel raudtee omanikuga kooskõlastatud ulatuses ja tingimustel. § 15. Ajutised liikluspiirangud ja liikluse sulgemine raudteel (1) Raudtee omanik (valdaja) võib ajutiselt piirata või sulgeda liiklust raudteel avarii, liiklus- või loodusõnnetuse, ilmastikuolude, tee halva tehnilise seisundi või kasutuskõlbmatuks muutumise korral ja teetööde tegemisel. (2) Riigiraudtee-ettevõtte volitatud töötajal on õigus ajutiselt sulgeda liiklust avalikul raudteel või avalikuks kasutamiseks lubatud eraraudteel juhul, kui selle tehniline seisund ei taga liikluse ohutust. (3) Raudtee seisundist liiklusele tuleneva otsese ohu korral on iga raudteetransporditöötaja kohustatud raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud juhtudel ja korras peatama liikuva rongi. (4) Raudteeliikluse ajutise sulgemise korral on raudtee omanik (valdaja) kohustatud korraldama reisijate veo liiklustakistuse kohast mööda teise transpordivahendiga. § 16. Raudtee kasutuskorra ning seisundi avalikustamine (1) Avaliku raudtee omanik (valdaja) avalikustab: 1) raudtee seisundi, selle kasutamise ja kaitse nõuded; 2) ajutised liikluskorralduse muudatused ning nende kehtivuse. (2) Raudtee omanik (valdaja) annab isikutele nende järelepärimisel tasuta teavet raudtee seisundi ning kasutuskorra kohta. § 17. Raudteehoiu finantseerimine (1) Riigiraudtee hoidu finantseerib riigiraudtee-ettevõte. Raudtee kapitaalremondiks ja uute raudteede ehitamiseks antakse toetust riigieelarvest. Riigi toetuse suurus määratakse kindlaks igal aastal riigieelarves. (2) Munitsipaalraudtee hoidu finantseerib kohalik omavalitsusorgan. (3) Eraraudtee hoidu finantseerib raudtee omanik. IV osa VASTUTUS SEADUSE RIKKUMISE EEST § 18. Vastutus (1) Isikud, kes on süüdi käesolevas seaduses sätestatud õigusnormide rikkumises, kannavad distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust. (2) Raudtee omanik (valdaja) vastutab raudtee seisundi eest ja on kohustatud hüvitama isikutele raudtee seisundi tõttu tekitatud kahju õigusaktides sätestatud korras. (3) Raudtee omanik (valdaja) ei vastuta liiklushäirete ja raudtee seisundi tõttu tekitatud kahju eest, kui selle tekkimine ei olenenud temast, sealhulgas: 1) liiklustakistuse või ohtliku olukorra tekitamise korral raudtee kasutaja, veose omaniku või mõne teise isiku poolt; 2) kahju tekkimisel loodusõnnetuse, ilmastikuolude järsu muutumise või muude ettenägematute asjaolude tõttu, kui seaduses või raudtee omaniku (valdaja) poolt sõlmitud veolepingus ei ole sätestatud teisiti. Riigikogu esimees Ülo NUGIS