Vabariigi Valimiskomisjon — Meelis Kaldalu kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 9

Kaebuse asjaolud ja sisu Meelis Kaldalu esitas 12. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse. Kaebaja väitel on see on esitatud tema ja MTÜ Ausad Valimised poolt. Kaebuse allkirjastanud Meelis Kaldalu ei ole esitanud esindusõigust tõendavat volikirja ega ole äriregistri andmetel MTÜ Ausad Valimised esindusõiguslik isik. Vabariigi Valimiskomisjon käsitleb kaebust Meelis Kaldalu kaebusena. 1. Kaebaja vaidlustab tema kandideerimisdokumentide vastuvõtmisest keeldumist riigi valimisteenistuse poolt. Kaebaja leiab, et sellise otsuse oleks saanud teha Vabariigi Valimiskomisjon. Kaebaja viitab kaebuses Riigikohtu määrusele asjas 5-24-5, mille kohaselt lubati Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid registreerida kandidaadiks kautsjonit tasumata. 2. Teiseks vaidlustab kaebaja toimingu, millega tehti kindlaks valimistulemused. Kaebaja toob esile, et elektroonilise hääletamise võimalust kasutas vähem valijaid ning riigi valimisteenistus ei ole avaldanud statistikat, kui palju e-valimistest osavõtt vähenes. Kaebaja arvates tuleb selle põhjused välja selgitada. Samuti on kaebaja arvates selgitamata, kuidas on võimalik, lähtuvalt ametlikust statistikast, et valimistest osavõtjate arv Riigikogu valimistel kasvas, seda kahanevate põlvkondade demograafilises üldpildis. Kaebaja leiab, et selle põhjuseid tuleks kohtulikult selgitada. 3. Kolmandaks väidab kaebaja, et e-valimised ei ole kehtivad ja seda juba põhiseaduslikel alustel. Kaebaja põhjendab, et valimiste korraldaja ja tegeliku lähtekoodi omaniku vahel on huvide konflikt, miksimisvõrk ei ole Eesti kontrolli all, e-valimisi ei saa jälgida. Põhiseaduse vastane on see, et e-hääled tühistati tavahääletusega. Tagatud ei ole valimiste ühetaolisus ja salajasus, e-valimistel on suur turvarisk. Tekib võimalus võltsida valimistulemusi ja võltsitud topelthääled kustutatakse. Kaebaja leiab, et ei tohi hävitada tõendeid, sealhulgas valimiste kõvakettaid. Kaebaja näeb lahendust nii Eesti rahva kontrollkogu kokku kutsumises kui koostöös Riigikohtuga. Seni ei tuleks kinnitada valimistulemusi. Riigi valimisteenistuse seisukoht Kaebaja kandideerimisdokumentide esitamisega seonduvalt selgitas valimisteenistus, et EPVS § 29 lõike 2 kohaselt lõpeb kandidaatide registreerimiseks esitamine valimispäevale eelneval 50. päeval kell 18.00 ehk 20. aprillil kell 18.00. Kaebaja esitas kandideerimisdokumendid e-kirjaga 24. mail 2024. Riigi valimisteenistus vastas 27. mail 2024 e-kirjaga, milles selgitati, et Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks tuli kandideerimisdokumendid esitada hiljemalt 20. aprillil 2024 kell 18.00 (EPVS § 29 lg 2). Vastavalt EPVS § 30 lõikele 6 oleks saanud esitatud dokumentides avalduvaid puudusi kõrvaldada või parandada kuni valimispäevale eelneval 43. päeval ehk kuni 27. aprillini 2024 kell 18.00. Kuna M. Kaldalu ei esitanud tähtaegselt kandideerimisdokumente, siis ei saanud riigi valimisteenistus saadetud dokumente vastu võtta. Riigi valimisteenistus avaldab statistika Euroopa Parlamendi valimiste kohta alles siis, kui kaebused on lahendatud, kuna tulemused võivad kaebuste lahendamise käigus muutuda. Statistika avaldamine ei ole seotud hääletamis- ega valimistulemustega, seega ei saa statistika avaldamine või avaldamata jätmine rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda üldised väited elektroonilise hääletamise osas, mis muu hulgas puudutavad põhiseadusvastasust või vastuolu valimiste üldiste põhimõtetega. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et elektroonilised hääled tühistati tavahääletusega või ei tohi hävitada e-hääli. EPVS § 591 lõige 3 punkti 1 kohaselt peab riigi valimisteenistus tühistama enne elektrooniliste häälte lugemist need elektroonilised hääled, mida on jaoskonnas hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. Samuti näeb EPVS § 771 lõige 2 ette, et riigi valimisteenistus peab säilitama e-hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui EPVS §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, peab riigi valimisteenistus hävitama avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused 1. Kaebaja kandideerimisdokumentide vastuvõtmisest keeldumine 1.1. EPVS § 67 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 701 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebaja poolt vaidlustatud toiming on riigi valimisteenistuse poolt kandideerimisdokumentide tagastamine. Riigi valimisteenistus on EPVS § 9 lõige 1 punkti 1 kohaselt valimiste korraldaja, kelle tegevuse peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. 1.2. EPVS § 68 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja vaidlustab tema esitatud kandideerimisdokumentide tagastamise ja tal on kaebeõigus. 1.3. EPVS § 70 lõige 1 punkti 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest. EPVS § 69 lõike 3 kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata, kui see on esitatud EPVS § 70 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes. Riigi valimisteenistus tagastas kaebaja kandideerimisdokumendid 27. mail 2024. Kaebaja pöördus Vabariigi Valimiskomisjoni poole kaebusega tema registreerimisdokumentide tagastamise kohta 12. juunil 2024, seega 16 päeva pärast vaidlustatud toimingu tegemise päeva ja 3 päeva pärast Euroopa Parlamendi valimiste päeva. Seega ei vasta kaebus EPVS § 70 lõike 1 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on EPVS § 69 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata. 2. Valimistulemuste kehtivaks lugemine 2.1. Kaebaja vaidlustab toimingut, millega valimistulemused loeti kehtivaks. Samuti on kaebuses väited valimiste kohta avaldatava statistika kohta. EPVS § 68 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. EPVS § 69 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi ja märkida põhjused, miks kaebaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik. 2.2. Kaebaja ei ole välja toonud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes ja seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kui kaebaja peab valimistulemuste kehtivaks lugemise toimingu all silmas valimistulemuste väljakuulutamist, siis valimistulemused loetakse väljakuulutatuks järgmisel päeval pärast seda, kui Riigi Teatajas on avaldatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus valitud Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise kohta (EPVS § 72 lg 3). Sellist otsust Vabariigi Valimiskomisjon veel vastu võtnud ei ole. Kuivõrd toimingut ei ole toimunud, jääb kaebus läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni toimingud on vaidlustatavad Riigikohtus kolme päeva jooksul valimistulemuste kindlaks tegemise toimingu tegemisest. Võimalik on ka, et kaebaja pidas silmas hääletamistulemuste või valimistulemuste kindlakstegemist. Sellisel juhul ei ole kaebaja ära näidanud, kuidas nende toimingutega on tema subjektiivseid õigusi rikutud. Kaebaja viidatud statistika puudumine ei oma valimistulemuste osas tähendust. Seega ei vasta kaebus EPVS § 68 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on EPVS § 69 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata. 3. Elektroonilise hääletamise lubatavus ja põhiseaduspärasus 3.1. Kaebaja ei too välja mitte ühtegi elektroonilise hääletamise rikkumise fakti, esitades vaid üldist liiki kahtlustusi. Muu hulgas leiab kaebaja, et põhiseadusevastane on see, et e-hääled tühistati tavahääletusega. EPVS § 591 lõige 3 punkti 1 kohaselt tühistab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist need elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. Õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse hindamine ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse. 3.2. EPVS § 68 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. EPVS § 69 lõige 1 punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi. Kaebaja ei ole välja toonud, milles tema võimalik subjektiivsete õiguste rikkumine seisnes ja seda ei nähtu kaebusest ka muul viisil. Kaebaja esitatud kahtlustused on hüpoteetilist laadi, ei vaidlusta ühtegi konkreetset toimingut ega otsust. Kaebaja võib küll olla huvitatud sellest, et Euroopa Parlamendi valimised oleksid usaldusväärsed, kuid ainuüksi sellisest huvist ei tulene kohtulikult kaitstavaid subjektiivseid õigusi. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-31-14, punkt 16; Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-17-15, punkt 7). Kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Seega ei vasta kaebus EPVS § 68 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on EPVS § 69 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata. Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.