Vabariigi Valimiskomisjon — Märt Põdra kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 8

Kaebuse asjaolud ja sisu Kaebaja esitas vaatlejana Vabariigi Valimiskomisjonile 12. juunil 2024 kaebuse elektrooniliselt antud häälte lugemise protseduuri puuduste kohta. Kaebaja taotleb Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormile mittevastavate elektrooniliste häälte (e-hääl) kõrvalejätmist hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Kaebaja on seisukohal, et arvestamata tulnuks jätta kuni 153 269 e-häält ning tulenevalt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 lõikest 6 tuleks kehtetuks tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud hääletamissedeli vormile mittevastavad e-hääled. Kaebajale teadaoleval loeti 9. juunil 2024 häältelugemise käigus kokku kuni 153 269 kehtetu digiallkirjaga või korrektse digiallkirjata e-häält. Seejuures kontrolliti protseduuride käigus väidetavalt edastatud konteinerite vastavust digiallkirja vormingule, kuid tuvastati ainult 13 vormingule mittevastavat häälekonteinerit. Kaebaja väitel ei ole tegemist korrektse tulemusega, sest teadaolevalt ei salvesta elektroonilise hääletamise süsteem häälekonteinereid korrektse digiallkirjaga, vaid hoiab digiallkirja kehtivuskinnitusi konteinerist eraldi. Kaebaja juhib tähelepanu Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023 otsuses nr 92 viidatule, et „elektrooniliselt allkirjastatud elektrooniline hääl on digitaalselt allkirjastatud fail“, kuid hoides eraldi kehtivuskinnitust, siis selline fail ei vasta digitaalallkirja standardile. Kaebaja on seisukohal, et elektroonilise hääle määratlus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses nr 92 on vigane, sest elektrooniline hääl on korraga digitaalselt allkirjastatud fail, mille nimi on teksti kujul e-hääletamise aeg ja krüpteeritud Riigikogu valimiste seaduse § 483 lõike 3 alusel hääletamiseks loodud elektrooniliste häälte salastamise võtme andmefail, mille nimi algab valimiste või rahvahääletuse identifikaatoriga ja lõpeb küsimuse identifikaatoriga ja mille laiend on „ballot“. Kaebaja toob välja ka, et valimiste korraldaja on veebisaidil “E-hääletamise faktikontroll: müüt ja tegelikkus” sektsiooni 2024. aasta veebruaris ilmunud uues alajaotises kehtetute digiallkirjade teemal kinnitanud, et vajadusel parandab riigi valimisteenistus digiallkirjade konteinerid selleks spetsiaalselt loodud rakendusega, siis a) seda teadaolevalt 2024. aasta e-häälte töötlemise käigus ei tehtud ja b) pole selge sellise parandamise õiguslik tähendus, sest RKVS § 484 lg 1 järgi peab valijarakendus võimaldama “valijal valijarakenduse abil teha valiku, selle krüpteerida, digitaalselt allkirjastada ning saata elektrooniline hääl käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 3 nimetatud koguja komponendile. Kaebaja hinnangul sellist tegevust valijarakendus teadaolevalt ei võimalda, vaid digitaalse allkirja asemel võimaldab see anda heal juhul krüptograafilise signatuuri, millel puudub vahetu õiguslik tähendus digiallkirja mõttes, ka annab kontrollrakendus valijale tagasi kehtetu digiallkirjaga häälekonteineri. Eelnevast tulenevalt on kaebaja seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud hääletamissedeli vormile mittevastavad häälekonteinerid tuleks RKVS § 601 lg 6 järgi kuulutada kehtetuks – kuigi e-hääle õigusliku alamääratletuse tõttu seaduse tasemel pole päris selge, mida see peaks tähendama, sest ei “kehtetu sedeli” ega “kehtetu hääle” terminit pole ühemõtteliselt defineeritud ega anna selle määratlusest aimu ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsused. Riigi valimisteenistuse seisukoht Riigi valimisteenistus ei nõustu kaebuse väidetega. RKVS § 485 lõike 5 kohaselt kinnitab hääletamist valija seadusekohase digitaalallkirjaga. EPVS § 36 lõige 1 sätestab, et hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. Elektroonilise hääle vorm on kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023 otsusega nr 92. Viidatud otsuse punkt 3.1 sätestab, et elektroonilise allkirja sertifikaatide kehtivuskinnitus ja ajatempel saadakse usaldusteenuse pakkujalt eraldi ning valijarakenduse faili ennast ei muudeta, vaid kehtivuskinnitus ja ajatempel hoiustatakse valijarakenduses loodud allkirjastatud failist lahus. Seega kõik allkirjastamiseks ja selle kontrollimiseks vajalikud komponendid on olemas, neid ei hoiustata kõiki samas failis, kuid nad eksisteerivad koos (samaaegselt) ning nende alusel saab tõendada allkirjade korrektsust. Selline lahendus ei mõjuta kuidagi hääletamise läbiviimist, andmete terviklust ega allkirjade kehtivust. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused 1. EPVS § 67 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 701 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. 2. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebusest aru selliselt, et vaidlustatav toiming elektrooniliselt antud häälte lugemine. Kaebaja taotlus on tunnistada kehtetuks kuni 153 269 Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormile mittevastavat e-häält. Kaebaja märgib, et kehtetuks tuleb tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormile mittevastavad e-hääled ja/või häälekonteinerid. Kaebajale teadaolevalt loeti 9. juunil 2024. a häältelugemise käigus kokku kuni 153 269 kehtetu digiallkirjaga või korrektse digiallkirjata e-häält. Seejuures kontrolliti protseduuride käigus väidetavalt edastatud konteinerite vastavust digiallkirja vormingule, kuid tuvastati ainult 13 vormingule mittevastavat häälekonteinerit. EPVS § 9 lõike 1 punkti 1 kohaselt on riigi valimisteenistus valimiste korraldaja. Seega on kaebaja vaidlustanud valimiste korraldaja toimingut. 3. EPVS § 70 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Testimine toimus 9. juunil 2024. Kaebus on esitatud 12. juunil 2024. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. 4. EPVS § 68 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. Kaebaja on kaebuse esitanud vaatlejana. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et EPVS ei sea nõudmisi vaatlemise sisu ja korralduse kohta, vaid vaadeldavad protseduurid on ise määratletud seadusega ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ning riigi valimisteenistuse korraldustega. Vaatlejal on õigus küsida küsimusi ja saada selgitusi toimingute kohta, kuid tal ei ole õigust esitada täiendavaid nõudmisi ja tingimusi vaatlemise läbiviimiseks ega sekkuda valimisprotseduuridesse (EPVS § 161 lõige 4), sh võtta valimiste korraldamisel otsustavat või juhendavat rolli. Vaatlemine kui protsess on eelkõige jälgiv, mitte aktiivne tegevus ning ei ole võrreldav järelevalvega või ka infotehnoloogia audiitori tegevusega. Subjektiivseid õigusi saavad rikkuda vaid need toimingud, millega on takistatud vaatlejal vaadelda, näiteks kui teda ei ole lubatud vaatlema või valimiste korraldaja ei anna informatsiooni, mis peaks olema seaduse järgi avalik. Kaebaja on avalduse esitanud vaatlejana ning vaatleja subjektiivseid õigusi võib rikkuda vaatlemise piiramine. Esitatud väited ei ole seotud kaebaja õigustega elektroonilise hääletamise vaatlemisel ning ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. märtsi 2023 otsus asjas nr 5-23-24, p 24). Selles osas tuleb lähtuvalt EPVS §-st 68 kaebus jätta läbi vaatamata ja esitada EPVS § 69 lõike 3 alusel riigi valimisteenistusele vastamiseks osas, milles kaebajale ei ole varem selgitusi antud. Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Märt Põdra kaebus läbi vaatamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.