Vabariigi Valimiskomisjon — Märt Põdra kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 7

Kaebaja Märt Põder osales vaatlejana 9. ja 10. juunil 2024 elektrooniliselt antud hääle lugemise ja korduslugemise käigus toimunud küsimuste-vastuste voorus. Kaebaja esitas 12. juunil 2024 kaebuse, millega taotles Euroopa Parlamendi valimistel kasutusel olnud elektroonilise hääletamise süsteemi tunnistamist seadusega vastuolus olevaks või puudulikult vastavaks elektroonilise hääletamise infoturbe nõuetele. Infoturbenõuded peavad vastama Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 487 ja § 482 l lõike 2 punkti 1 alusel kinnitatud riigi valimisteenistuse 3. aprilli 2024 korraldusele nr 5 „Riigi valimisteenistuse infoturvapoliitika“. Kaebaja leiab, et valimistel kasutatava elektroonilise hääletamise süsteemi päritolu on ebaselge ja dokumenteerimata. Kaebaja juhib tähelepanu riigi valimisteenistuse infoturvapoliitika punktidele 5.3–5.6, mille kohaselt elektroonilise hääletamise süsteem on “väga suure kaitsetarbega infosüsteem”. Selle infosüsteemi häälte kogumise süsteem “luuakse igaks hääletamisperioodiks lähtudes asjakohastest E-ITS kõrge turvaastme meetmetest ja riskianalüüsist tulenenud individuaalsetest turvameetmetest”. Samuti on määratletud, et “riigi valimisteenistus koostab igaks hääletamisperioodiks elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatuse ning testimise tulemused ja avalikustab tulemuste raporti” ning riigi valimisteenistus peab korraldama elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise. Kaebaja toob välja, et riigi valimisteenistuse dokumendiregistris puudub Euroopa Parlamendi valimisteks 2024 selline testimise ajakava ja ulatuse määratlus ning avalikustatud testimise raport. Kaebaja osutab, et “valimiste turvalisuse tagamine” on Vabariigi Valimiskomisjoni 9. veebruari 2024 otsuses nr 95 toodud eraldi eesmärgina ja RKVS § 482 nõuab, et kasutataks “ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi”. Kaebaja arvates, ei ole valijatele turvalisus tagatud, kui baassüsteemide turvanõudeid praktikas ei järgita. Samuti muudab see kaebaja hinnangul vaatleja tegevuse tähendusetuks, sest kui süsteemide kompromiteerimine on toimunud nende auditeerimata, vaatlemata ja dokumenteerimata ettevalmistamise raames, siis äärmiselt alamääratletud ja juhuslikult korraldatud vaatlemise abil pole võimalik vaatlejatel veenduda süsteemide korrektses toimimises. Kaebaja taotleb Euroopa Parlamendi valimistel kasutusel olnud elektroonilise hääletamise süsteemi tunnistamist seadusega vastuolus olevaks või puudulikult vastavaks elektroonilise hääletamise infoturbe nõuetele. Kaebaja nendib, et raske on üheselt määratleda vaidlustatavat toimingut, kuid see paistab tema hinnangul olevat elektroonilise hääletamise süsteemi ettevalmistamine, mille toimumise aeg ei olnud talle kaebuse esitamise ajani teada ja mille toimumisest ja toimumise aja määratlematusest sai ta teada alles 8. ja 9. juuni 2024 protseduuride käigus. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuivõrd sai puudustest teada häälte kokku lugemise vaatlusprotseduuride käigus. Riigi valimisteenistuse seisukoht Andmete terviklust kontrollitakse igas etapis eraldi, et see oleks korrektne. Riigi valimisteenistuse operatsioonisüsteemide eest vastutab Riigikogu Kantselei oma sisemiste reeglite järgi. Elektroonilise hääletamise testimise ulatus ja ajakava on leitav valimised.ee veebilehelt https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/vaatlemine-auditeerimine-ja-testimine alamrubriigist testimine ja riigi valimisteenistuse dokumendiregistrist https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/3acf7322-76c1-4aaf-a27a-a55113282b37/. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale – riigi valimisteenistus ei olnud Euroopa Parlamendi valimisi elektroonilise hääletamise osas nõuetekohaselt ette valmistanud. Euroopa Parlamendi valimistel kasutusel olnud elektroonilise hääletamise süsteem on kaebaja hinnangul seadusega vastuolus või vastab puudulikult elektroonilise hääletamise süsteemi infoturbe nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon saab kaebajast aru selliselt, et kaebajal on raske üheselt määratleda vaidlustatavat toimingut, kuid eelkõige seab ta kahtluse alla elektroonilise hääletamise süsteemi ettevalmistamist, kuivõrd riigi valimisteenistuse dokumendiregistris puudub Euroopa Parlamendi 2024. a valimisteks testimise ajakava ja ulatuse määratlus ning avalikustatud testimise raport. Samuti seab kaebaja kahtluse alla elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse. Elektroonilise hääletamise turvalisuse tagamine on riigi valimisteenistuse vastutusalas ja seonduvad toimingud on vaidlustatavad Vabariigi Valimiskomisjonis. 2. Kaebuse saab esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud (EPVS § 68). Kaebaja osales vaatlejana 9. ja 10. juuni 2024 toimingutel ning leiab, et riivatud on tema õigust teha sisulist tööd vaatlejana ning valijana on riivatud tema õigust ajakohasele ja turvalisele elektroonilise hääletamise süsteemile. Kaebaja leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud, kuna puudub õiguskindlus, et Euroopa Parlamendi valimistel kasutusel olnud elektroonilise hääletamise süsteem vastab täielikult elektroonilise hääletamise infoturbe nõuetele. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et vaatleja õigusi ei ole rikutud. Vaatlejat ei ole koheldud erinevalt võrreldes teiste vaatlejate või valijatega. Kaebajal on kaebusega võimalik kaitsta EPVS § 161 lõikest 1 tulenevat õigust vaadelda valimiste korraldaja tegevust ja toiminguid. Valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seonduvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (Riigikohtu otsus asjas nr 5-23-33, p 23 ja seal viidatud praktika). Vaatlejal puudub üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (samas). Vaatleja staatus ei kattu infosüsteemide audiitori rolli ja õigustega. Asjaolus, et kaebaja pole nõus elektroonilise hääletamisega ja ta esitab selle kohta vastuväiteid, ei tähenda, et tema kui vaatleja õiguste teostamist oleks riigi valimisteenistus õigusvastaselt takistanud. Kaebaja ei ole ka valijana toonud välja ühtegi subjektiivset õigust rikkuvat asjaolu. Seadus ei näe ette kaebuse esitamist teiste isikute ja avalike huvide kaitseks (Riigikohtu otsus asjas nr 5-23-24, p 24). Kehtiva seaduse järgi on vaatleja staatus passiivne. Lähtudes eeltoodust, jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaatamata. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 69 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Märt Põdra kaebus läbi vaatamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.