Vabariigi Valimiskomisjon — Märt Põdra kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 6

Kaebuse asjaolud Märt Põder esitas 12. juunil 2024 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus vastavalt RKVS § 4811 lõikele 1 arvestada e-häälte kokkulugemisel tema kui valija viimasena antud häält, mis jäeti 9. juunil 2024 toimunud protseduuride käigus tarkvaravea tõttu lugemata. Kui enne krüptogrammide korrektsuse kontrollimist kell 19.39 oli valimiskastis 153 848 kvalifitseerimiseks sobivat häält, siis pärast kontrolli kell 19.42 oli neid jäänud 153 847 (kaebuse lisa 1). Kaebaja märgib, et kui usaldada töötlusarvuti ekraanil kuvatud teateid, pidi olema ebakorrektsete krüptogrammidega elektroonilisi sedeleid valimiskastis täpselt üks. Kaebaja edastas ise ühe sellise 8. juunil 2024 kell 18:46:52 ja salvestas selle pärast kogumisteenuse poolt vastuvõtmist koos kvalifitseerivate tõenditega (kaebuse lisa 2). Kaebaja täiendas 14. juuni 2024 koosolekul, et ta edastas kogujale valimiskaebuse. Seejuures andis kaebaja nõuetekohase e-hääle 3. juunil 2024 kell 11:04:25 (kaebuse lisa 3), mis peaks minema RKVS § 4811 lõikele 1 vastavalt valimistel arvesse kui kaebaja „viimasena antud hääl“. Kaebaja märgib, et sai teada kaebuses osundatud jätkuvast tarkvaraveast e-häälte kokkulugemise vaatlemise käigus 9. juunil 2024 mitteametlikult läbitud protseduuride käigus. Kaebaja soovib, et riigi valimisteenistus või Vabariigi Valimiskomisjon arvestaksid kaebaja 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel antud e-häält vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Riigi valimisteenistuse seisukoht Riigi valimisteenistus ei nõustu kaebaja väidetega. Kaebaja on väidetavalt hääletanud elektrooniliselt mitu korda, andes viimasel korral hääle, mida elektroonilise hääle süsteem ei lugenud kehtivaks. RKVS § 591 lõige 6 sätestab, et elektrooniline hääl, mis ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni vormi kohane, on kehtetu. Elektroonilise hääle vorm on kehtestatud Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023 otsusega nr 92. Vaidlusalune hääl ei olnud vormikohane. Kaebaja väitis komisjoni koosolekul, et selles allkirjastatud konteineris on valimiskaebus teksti kujul. See, et konteineris puudus korrektselt antud hääl, ei tähenda, et valija poleks hääletanud. Kaebaja andis väidetavalt kõigepealt korrektselt vormistatud hääle (hääled), kuid hääletas seejärel uuesti. RKVS § 489 lõige 1 sätestab elektroonilise hääle muutmise võimaluse, mille kohaselt võib valija hääletada uuesti elektrooniliselt. RKVS § 455 lõike 4 kohaselt märgistab valija oma elukohajärgse valimisringkonna selle kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, valijarakendus salastab valija hääle häälte salastamise võtmega ning valija kinnitab hääletamist e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse kohase digitaalallkirjaga. Kaebaja on väidetavalt hääletanud seadusekohast elektroonilise hääletamise süsteemi kasutades, kinnitades oma valikut digitaalallkirjaga. Selle alusel on süsteem hääle korrektselt vastu võtnud kui valijarakenduse edastatud hääle. Riigi valimisteenistus lähtub EPVS § 591 lõikest 1, mille järgi riigi valimisteenistus jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle. Siinkohal peab valimisteenistus lähtuma kahest kriteeriumist: 1) valija tahteavalduse (digitaalse allkirjastamise) aeg ja 2) sedel peab vastama vormile selliselt, et elektroonilise hääletamise süsteem selle vastu võtaks. Edastatud hääl vastab vorminõuetele Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023 otsuse nr 92 punkti 3.1 osas: hääl on digitaalselt allkirjastatud, allkirjal on ajatempel ja sertifikaatide kehtivuskinnitus. Muus osas vaidlusalune elektrooniline hääl nõuetele ei vasta. Riigi valimisteenistusel puudub õigus ja kohustus avada, töödelda ja hinnata kehtetute häälte sisu, sest sellisel juhul võib hääl olla kokku viidav konkreetse valijaga. See läheb vastuollu hääle salajasuse ja hääletamise anonüümsuse põhimõttega. Kaebaja poolt elektroonilise hääletamise süsteemiga katsetamine ja ebakorrektse(te) hääl(t)e edastamine ei riku kaebaja õigust hääletada. See võimalus on kaebajal olnud valimisnädala vältel nii elektrooniliselt kui pabersedeliga. Riigi valimisteenistus tagab elektroonilise hääletamise süsteemi töötamise. Riigi valimisteenistus ei saa tagada valija poolt modifitseeritud hääle või isetehtud lahendustega edastatud hääle lugemist. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 1. EPVS § 67 kohaselt on kaebus selle seaduse tähenduses Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja sama seaduse §-s 701 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebaja on vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingu, milleks on riigi valimisteenistuse poolt elektrooniliselt antud häälte lugemine (EPVS § 591). Riigi valimisteenistus on EPVS § 9 lõike 1 punkti 1 kohaselt valimiste korraldaja, kelle tegevuse peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja põhjendab oma taotlust sellega, et riigi valimisteenistus on jätnud arvestamata väidetavalt tema 3. juunil 2024 antud elektroonilise hääle. Kaebaja taotleb, et tema 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 3. juuni 2024 viimasena nõuetekohaselt antud elektroonilist häält arvestataks vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. 2. Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud (EPVS § 68). Kaebaja on valija, kes leiab, et tema õigusi on rikutud sellega, et tema väidetavalt 3. juunil 2024 antud viimane nõuetekohaselt antud elektrooniline hääl on jäetud elektrooniliste häälte lugemisel arvestamata. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et kaebaja ei saa väita, et tegemist oli tema antud häälega. EPVS § 2 lõike 2 järgi on hääletamine salajane. Ühelgi valijal ei ole võimalik oma ütlustega tõendada, et tegemist oli tema häälega. Sajasuse põhimõttest lähtuvalt ei ole võimalik seda ka muudel viisidel tõendada. Sellisel kujul võis elektroonilise hääle anda ja edastada ka mõni teine valija ja kaebaja võib soovida, et loetakse kehtivaks kellegi teise hääl. Kaebajal ei ole kaebeõigust. 3. Kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava toimingu tegemisest (EPVS § 70 lg 1 p 1). EPVS § 591 lõike 1 kohaselt teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. Sama paragrahvi lõige 9 näeb ette, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. Elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontroll toimus 10. juunil 2024 avalikult vaatlejate juuresolekul. Kontrolli lõpus allkirjastas riigi valimisteenistuse juht elektroonilise hääletamise tulemused. Kaebus on esitatud 12. juunil 2024. Kaebus on esitatud tähtaegselt. 4. Kaebaja on väidetavalt hääletanud elektrooniliselt mitu korda, andes viimasel korral hääle, mida elektroonilise hääletamise süsteem ei lugenud kehtivaks. EPVS § 591 lõige 6 sätestab, et elektrooniline hääl, mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu. 5. EPVS § 591 lõike 3 punkti 11 kohaselt jätab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kuna ta väidetavalt andis 3. juunil 2024 nõuetekohase hääle, siis on see tema viimasena antud elektrooniline hääl, mis peaks häälte lugemisel arvesse minema. Kui lähtuda kaebaja väidetest, et ta edastas 8. juunil 2024 elektroonilise hääle, mille digikonteineris puudus korrektselt antud hääl, ei tähenda, et kaebaja poleks hääletanud. Riigi valimisteenistus on õigesti lähtunud elektroonilise hääle vastuvõtmisel ja lugemisel kahest kriteeriumist: 1) valija tahteavalduse (digitaalse allkirjastamise) aeg ja 2) sedel peab vastama vormile selliselt, et elektroonilise hääletamise süsteem selle vastu võtaks. Vaidlusalune elektrooniline hääl vastas vorminõuetele Vabariigi Valimiskomisjoni 20. septembri 2023 otsuse nr 92 punkti 3.1 osas: hääl on digitaalselt allkirjastatud, allkirjal on ajatempel ja sertifikaatide kehtivuskinnitus. Vaidlusalune elektrooniline hääl läks õigesti arvesse valija viimase tahteavaldusena oma elektroonilist häält muuta (RKVS § 489 lõige 1). Hääle edastamisel on õiguslik tähendus, mille alusel tehakse valijate nimekirja märge selle kohta, et valija on hääletanud. Valija võib soovi korral oma hääle rikkuda ning seda ei saa takistada. Valijarakendus töötas korrektselt ja sellega oli kaebajal võimalus anda kehtiv elektrooniline hääl. 6. EPVS § 591 lõike 3 punkti 2 järgi eraldab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist lugemisele minevad elektroonilised hääled valija isikuandmetest. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et seaduse mõte ei ole, et kehtetu elektroonilise hääle andmisel tuleb avada sama valija eelmine elektrooniline hääl, sest see oleks vastuolus EPVS § 2 lõikes 2 sätestatud hääletamise salajasuse põhimõttega. 7. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et kaebaja poolt elektroonilise hääletamise süsteemiga katsetamine ja ebakorrektse hääle edastamine ei riku kaebaja õigust hääletada. Kaebajal on olnud võimalus hääletada valimisnädala vältel nii elektrooniliselt kui pabersedeliga. Riigi valimisteenistus tagas elektroonilise hääletamise süsteemi töötamise. 8. Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu, et Riigikohus on 21.03.2011 otsuses nr 3-4-1-4-11 leidnud, et kui isik on osalenud enese korraldatud eksperimendis katsealusena (p 16), on isik pannud end teadlikult olukorda, kui tema elektrooniliselt antud hääl ei jõua Vabariigi Valimiskomisjonini (p 18). Praegu on tegemist analoogse olukorraga, kus isik on teadlikult asetanud end olukorda, et talle ei ole enam selge tema hääle kehtivus. Seda selgusetust saanuks vältida, hääletades riigi valimisteenistuse avaldatud valijarakendusega Riigikogu valimise seaduses sätestatud korras. 9. Lähtudes eeltoodust on jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse rahuldamata. Arvestades ülaltoodut ja lähtudes Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 70 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.