Vabariigi Valimiskomisjon — Sulev Švilponise kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 5

Kaebuse asjaolud ja sisu Sulev Švilponis esitas Vabariigi Valimiskomisjonile 12. juunil 2024 kaebuse, milles vaidlustab mitmeid riigi valimisteenistuse toiminguid. Kaebaja osales vaatlejana Toompea lossis 9. juunil 2024 toimunud elektrooniliselt antud häälte lugemisel ja 10. juunil 2024 samas kohas toimunud elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrollimisel (nn korduslugemisel). Tema õigusi rikuti sellega, et nende sündmuste vaatlemiseks pidi ta end aegsasti registreerima, saates selleks oma isikukoodi, esitama hoonesse pääsemiseks isikut tõendava dokumendi ja läbima turvakontrolli ning kirjutama ruumi sisenemisel registreerimislehele oma nime ja allkirja. Kaebaja hinnangul koguti tema isikuandmeid liigselt, kuna Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) näeb ette, et vaatleja peab ennast ainult esitlema. Isikuandmete kogumise eesmärki kaebajale ei selgitatud. Samuti heidab kaebaja riigi valimisteenistusele ette elektrooniliselt antud häälte lugemise ja korduslugemise salvestamise piiramist. Kaebajat kohustati oma salvestise avaldamiseks hankima kõigi saalisviibijate nõusolek. Samal ajal avaldas riigi valimisteenistus häälte lugemise toimingutest ise otseülekande ja salvestas seda, küsimata selleks kaebaja nõusolekut. Kaebaja oli sunnitud taluma otseülekandesse sattumist ning võis olla nii helis kui ka pildis tuvastatavalt jäädvustatud. Riigi valimisteenistus kogus sellega isikuandmete kaitse üldmäärust (IKÜM) rikkudes üleliigselt tema isikuandmeid, andmata selgitusi, mis eesmärgil neid andmeid kogutakse ja töödeldakse. Riigi valimisteenistuse seisukoht Riigi valimisteenistuse hinnangul ei ole vaatleja õigusi rikutud. Kaebaja kaebab selle üle, et riigi valimisteenistus nõudis elektroonilise hääletamise vaatlejatelt eelnevat registreerimist ja toimingute vaatlemine toimus Toompea lossis, kuhu sisenemiseks tuli näidata isikut tõendavat dokumenti. Riigi valimisteenistus nõustub, et seaduse järgi ei ole vaatlemine piiratud registreerimisega. Riigi valimisteenistus lubab ka hiljem osaleda soovijatel toimingutel osaleda. Registreerimine on vajalik selleks, et planeerida toimingute läbiviimiseks sobilikku ruumi, kus kõik vaatlejad saaksid osaleda. Toompea lossi sisenemiseks on vaja riigi valimisteenistusel esitada politseile osalejate nimekiri. Vaatlejatele selgitati, et salvestamine on lubatud enda tarbeks. Samuti teavitati vaatlejaid nii e-kirjaga kui kohapeal, et riigi valimisteenistus salvestab toiminguid dokumenteerimise eesmärgil ning toimingutest tehakse otseülekanne, mis on avalikkusele kättesaadav. Salvestuse ja otseülekande kaamera oli seadistatud selliselt, et kuvati elektroonilise hääletamise rakkerühma ja ekraani, aga mitte publikut. Saalist kostus vaid moderaatori hääl ning muu saali heli ei olnud avalikkusele kuulda. Vaatlejatele selgitati Toompea lossi sisenemise reegleid nii koolituste kui elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingute vaatlemise eel. Kaebaja on ka varem neid toimingud Toompea lossis vaadelnud ning ta on teadlik Toompea lossi sisenemise korrast ja see ei saanud olla kaebajale üllatuslik. Toompea lossis vaatlemise korraldamisel oli määrava tähtsusega asjaolu, et see ruum on piisavalt suur, et kõikidele vaatlejatele vaatlemise võimalus tagada. Samuti tuleb arvestada, et riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, millele tagatakse Riigikogu Kantselei poolt turvaline võrguliiklus. Kui riigi valimisteenistus korraldaks elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingud väljaspool Riigikogu Kantselei hallatavaid võrke, tuleks kogu süsteem nullist üles ehitada. Ka riigi valimisteenistuse asukohas (Toompea 1, Tallinn) elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingutel oleks politsei kohal ning tuvastaks hoonesse sisenejad. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused 1. EPVS § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Kaebus on esitatud riigi valimisteenistuse toimingute peale – elektrooniliselt antud häälte lugemise (EPVS § 591) ja elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli (EPVS § 59 lõige 81) vaatlemise korraldamine. EPVS § 10 järgi on nende toimingute teostajaks riigi valimisteenistus. Need toimingud on vaidlustatavad Vabariigi Valimiskomisjonis. 2. EPVS § 68 kohaselt saab kaebuse esitada huvitatud isik, s.t isik, kes leiab, et valimiste korraldaja vaidlustatava toiminguga rikutakse tema õigusi. Kaebaja osales vaatlejana Toompea lossis 9. juunil 2024 toimunud elektrooniliselt antud häälte lugemisel ja 10. juunil 2024 samas kohas toimunud korduslugemisel. Kaebaja vaidlustab kohustust ennast nimetatud sündmustel vaatlejana osalemiseks eelnevalt registreerida ja kohapeal end tuvastada, sh esitada hoonesse sisenemiseks isikut tõendav dokument ning märkida häälte lugemise ruumi sisenemiseks oma nimi ja allkiri. Kaebajal on kaebeõigus. 3. Teavet selle kohta, et vaatlejana osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida, jagas riigi valimisteenistus oma veebilehel. Eelkõige on registreerimine vajalik elektroonilise hääletamisega seotud toimingute jaoks sobiva suurusega ruumi tagamiseks ja vaatlejatele koolituse korraldamiseks. Vaatlejana registreerimise tähtaeg oli 8. mai 2024, mida hiljem pikendati 10. maini 2024. EPVS § 70 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Seega oli vaatlejaks registreerimise kohustuse vaidlustamise tähtaeg kaebuse esitamise ajaks (12. juuni 2024) möödunud. Kuna kaebaja osales vaatlejana nii 9. juuni kui ka 10. juuni 2024 toimingutel, ei takistanud registreerimise kohustus tal elektrooniliselt antud häälte lugemise ja korduslugemise vaatlemist. Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse vaatlejana registreerimise kohustuse osas läbi vaatamata. 4. Elektrooniliselt antud häälte lugemine ja korduslugemine toimus Toompea lossis (Tallinn, Lossi plats 1a). Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009 määruse nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“ § 1 lõike 1 punkti 11 kohaselt on Riigikogu hoone politsei poolt valvatav objekt. Toompea lossi sisenemist reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 21 alusel Riigikogu juhatuse kehtestatud Riigikogu kinnistute sissepääsu- ja turvakord (Riigikogu juhatuse 14. aprilli 2014 otsus nr 66, viimati muudetud 12. märtsi 2024 otsusega nr 46; edaspidi Toompea lossi sissepääsu kord). Nimetatud korra punkti 2 kohaselt tagatakse lossi sissepääs koostöös selleks vajalikke turvameetmeid rakendava Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo julgestustalituse Riigikogu valvegrupiga. Toompea lossi sissepääsu korra kohaselt võivad lossis toimuvale üritusele kutsutud isikud lossi siseneda eelnevalt politseile esitatud nimekirja alusel, mis sisaldab muu hulgas kutsutavate ees- ja perekonnanime (punktid 26-27). Enne sisenemist esitab isik isikut tõendava dokumendi ja läbib turvakontrolli (punkt 28). Politsei õigus kontrollida isikut avaliku võimu organis ehitisse sisenemisel ja tuvastada isikusamasus on sätestatud korrakaitseseaduses (§ 47 lõike 1 punkt 1 ja § 32). Seega tuleneb politsei õigus teostada turvakontrolli ja nõuda lossi sisenevalt isikult isikut tõendavat dokumenti õigusaktidest. See vastab IKÜM artikli 6 lg 1 punktis e sätestatud alusele (isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks). Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et EPVS § 67 kohaselt on vaidlustatavad ainult valimiste korraldaja toimingud ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsused ja toimingud. Riigikogu juhatuse otsuseid ja PPA toiminguid, sh kaebaja isiku tuvastamist ja turvanõuete kehtestamist, valimiskaebemenetluse korras vaidlustada ei saa. Kaebaja isiku tuvastamine toimus Toompea lossi sisenemise tõttu politsei poolt, mitte riigi valimisteenistuse poolt. Seega jätab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse isiku tuvastamist puudutavas osas läbi vaatamata. 5. Põhimõtteliselt võib valimiste vaatleja õigusi siiski piirata toiming, millega elektrooniliselt antud häälte lugemiseks määratakse raskesti ligipääsetav asukoht. 9. juuni ja 10. juuni 2024 toimingute asukohast teavitas riigi valimisteenistus vaatlejaid 17. mail 2024 ja 6. juunil 2024 e-kirjaga, milles informeeriti vaatlejaid ka turvakontrolli läbimise kohustusest. Seega oli elektrooniliselt antud häälte lugemise asukoha vaidlustamise tähtaeg kaebuse esitamise hetkeks möödunud ja komisjon seda läbi ei vaata. Vabariigi Valimiskomisjon märgib siiski, et kuna riigi valimisteenistus on Riigikogu Kantselei struktuuriüksus ja riigi valimisteenistuse tehnilise teenindamise tagavad teised Riigikogu Kantselei struktuuriüksused, on elektrooniliselt antud häälte lugemine kantselei valduses olevas sobivas ruumis põhjendatud. Arvestades elektrooniliselt antud häälte lugemise toimingu kaalukust, on kohal viibivate isikute tuvastamine ja turvakontroll vajalik sõltumata sellest, et tegu on seaduse järgi avaliku toiminguga. Sarnane kohustus kehtiks ka juhul, kui toiming toimuks teises asukohas. Ka Riigikogu istungid on avalikud (PS § 72 lõige 1), kuid istungi jälgimiseks Toompea lossis tuleb oma isik tuvastada ja läbida turvakontroll. 6. Valija kohustus märkida ruumi sisenedes registreerimislehele oma allkiri puudutab tema subjektiivseid õigusi, seega on kaebus selles osas lubatav ja esitatud tähtaegselt (puudutab 9. juunil ja 10. juunil 2024 toimunud elektrooniliste häälte lugemist ja korduslugemist). 7. Elektrooniliselt antud häälte lugemise avalikkus (EPVS § 591 lg 7) tähendab huvitatud isikute õigust toiminguid jälgida, mitte ei anna õigust jälgida toimingute läbiviimist anonüümselt. Lisaks on vaatlejal seaduses ette nähtud õiguslik staatus, millest tulenevate õiguste kasutamiseks peab ta olema valimiste korraldaja jaoks tuvastatav, teovõimeline isik. EPVS § 161 lg-s 2 sätestatud esitlemise kohustus tähendabki enda identifitseerimist ja dokumendi abil oma isikusamasuse tõendamist. Vastasel juhul oleks enda esitlemise kohustus sisutu. Riigi valimisteenistuse andmekaitsetingimuste punkti 4 kohaselt kogub riigi valimisteenistus vaatlejate nimed ja kontaktandmed nende nõusoleku alusel. Andmete kogumise eesmärk on vajadusel kaebuste lahendamisel tuvastada vaatleja osalemine, ning võimaldada vaatlejatel läbida koolitus enne elektroonilise hääletamise vaatlemist. Pärast valimistulemuste väljakuulutamist vaatlejate andmed kustutatakse. Andmekaitsetingimused on avalikult kättesaadaval veebilehel valimised.ee. Vaatlejale kehtestatud nõue märkida ruumi sisenemisel registreerimislehele oma nimi ja allkiri on seega seaduslik ja Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse selles osas rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon soovitab siiski riigi valimisteenistusel tulevikus vältida olukorda, kus registreerimislehel olev teave on teistele ruumi sisenejatele kättesaadav. 8. Järgmisena vaidlustab kaebaja riigi valimisteenistuse toiminguid elektrooniliselt antud häälte lugemisel ja korduslugemisel 9. ja 10. juunil 2024, mis kaebaja hinnangul ei olnud kooskõlas andmekaitse nõuetega. Kaebus nende toimingute osas on esitatud tähtaegselt ja kuulub läbivaatamisele. 9. Kaebaja vaidlustab riigi valimisteenistuse tegevuse, millega tema hinnangul piirati valimistoimingute salvestamist. Riigi valimisteenistus teavitas vaatlejaid 17. mai 2024 ja 6. juuni 2024 e-kirjaga ning 9. ja 10. juunil 2024 toimunud elektrooniliselt antud häälte lugemisel ja korduslugemisel, et vaatlejad võivad sündmust salvestada, kui see ei sega valimistoimingute läbiviimist, kuid salvestisele jäänud isikute avalikustamiseks on vajalik nende nõusolek. Kaebaja hinnangul oli nõue saada oma salvestise avaldamiseks kõigi osalejate nõusolek üleliigne ja tema õigusi piirav. Riigi valimisteenistuse selgituste kohaselt kaebajal sündmuse salvestamist ei takistatud. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et vaatleja teavitamine isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest ei saanud tema õigusi rikkuda, seega tuleb kaebus selles osas jätta rahuldamata. 10. Kaebaja leiab, et elektrooniliselt antud häälte lugemisest ja korduslugemisest ülekande tegemine rikkus tema õigusi, kuna tema isikuandmete selliseks töötlemiseks puudus riigi valimisteenistusel tema nõusolek. Riigi valimisteenistus teavitas elektrooniliste häälte lugemisel ja korduslugemisel 9. ja 10. juunil 2024, et salvestatakse protseduure, mida kasutatakse kaebuste lahendamisel, kuid salvestised hävitatakse pärast valimistulemuste kinnitamist ning neid ei jagata. Lisaks teavitati osalejaid avalikust veebiülekandest. Riigi valimisteenistuse selgituste kohaselt oli salvestuse ja avaliku ülekande kaamera nurk valitud selliselt, et vaatlejate isikuid ei oleks võimalik tuvastada ja ülekannet ei salvestatud. Vaatlejate esitatud küsimusi, seega ka nende häält, ülekandes kuulda ei olnud. Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemine on riigi valimisteenistuse seadusest tulenev ülesanne (EPVS § 591 lg-d 1 ja 81). Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik toiming (EPVS § 591 lõige 7). Avaliku ülekande tegemist õigustas suur avalik huvi toimingu vastu. Seega oli elektrooniliselt antud häälte lugemisest ja korduslugemisest ülekande ja salvestise tegemine õiguspärane ja kooskõlas IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktiga e. Vabariigi Valimiskomisjon jätab kaebuse kaebaja nõusolekuta valimistoimingutest ülekande tegemisel ja nende salvestamisel rahuldamata. Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3 ja EPVS § 70 lõike 3 punktist 3 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: 1) jätta Sulev Švilponise kaebus läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab elektrooniliselt antud häälte lugemise asukoha, vaatlejana registreerimise kohustuse ja 9. ja 10. juunil 2024 toimingute vaatlemiseks enda tuvastamise ja turvakontrolli läbimise; 2) jätta kaebus rahuldamata osas, milles kaebaja vaidlustab kohustust märkida elektrooniliselt antud häälte lugemise ruumi sisenedes registreerimislehele oma nimi ja allkiri, millega kohustati kaebajat salvestise avaldamiseks saama kõigi toimingu juures viibivate inimeste nõusolek ja elektrooniliselt antud häälte lugemisest ülekande ja salvestise tegemist. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.