Vabariigi Valimiskomisjon — Kaspar Kartanase kaebuse lahendamine — RT III, 2024, 3

Kaebuse asjaolud ja sisu Vaatleja Kaspar Kartanas esitas 9. juunil 2024 vallasekretärile kaebuse Lääneranna valla jaoskonnakomisjoni nr 3 toimingu peale. Kaebuses vaidlustab ta vaatlejana ühe hääletamissedeli kehtetuks tunnistamise, millele oli kirjutatud veebilehe aadress, kust kaebaja väitel selgub valija tahe. Kaebaja soovib, et kehtetuks tunnistatud hääletamissedel loetaks kehtivaks. Lääneranna vallasekretär edastas kaebuse riigi valimisteenistusele 10. juunil 2024. 12. juunil 2024 palus riigi valimisteenistus kaebajal täpsustada, kellele kaebus on adresseeritud ning mis on kaebuse nõue. Kaebaja saatis 12. juunil 2024 täpsustatud kaebuse. Kaebaja palub tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja toimingu, millega tunnistati kehtetuks hääletamissedel, millele oli kirjutatud veebilehe aadress. Kaebaja kirjutab: „Valija valis sellise viisi oma hääle andmiseks, et oleks kindel, et just see e-hääl oleks minu tahte väljendus ja oleks tagatud otsast otsani vaadeldavus.“ Kaebaja oli Lääneranna valla jaoskonnakomisjonis nr 3 vaatleja 9. juunil 2024 kella 20.00-st kuni kella 22.00-ni ja vaatlejana tuvastas, et ainus pabersedelil veebilehe aadressi omav hääletamissedel tunnistati kehtetuks. Kaebaja viitab Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 57 lõikele 8, mille kohaselt, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Kaebaja väidab, et hääletamissedelile on kirjutatud veebilehe aadress, kus on üheselt ja allkirjastatult kinnitatud valija tahe. Kaebaja arvates on rikutud tema kui valija õigusi ning Riigikogu valimise seadust. 14. juuni 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul selgitas kaebaja täiendavalt, et kehtetuks tunnistati tema antud häälega hääletamissedel. Eelnevalt hääletas ta elektrooniliselt ja hääletamissedelile kirjutas veebilingi, kust on kättesaadav tema elektrooniline hääl. Riigi valimisteenistuse seisukoht Häälte andmise, lugemise ja arvestamise kord on EPVS-s täpselt kirjeldatud. Vastavalt EPVS §-le 472 korraldatakse elektrooniline hääletamine sama seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 71. peatükis sätestatud korras. RKVS § 489 kohaselt on valijal õigus elektrooniliselt häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või hääletamissedeliga. EPVS § 591 lõike 3 punkti 1 kohaselt tühistab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist need elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. EPVS § 57 lõike 8 kohaselt loetakse hääletamissedel kehtivaks, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav. Antud juhul on valija kirjutanud sedelile veebilehe aadressi. Nimetatud sedelit ei saa lugeda kehtivaks, kuna selliselt täidetud sedelit ei saa lugeda üheselt arusaadavaks. Jaoskonnakomisjonil ei ole kohustust hakata hääletamissedelil oleva veebilehe aadressi põhjal valija tahet tuvastama. EPVS § 57 lõike 7 punkti 4 kohaselt tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks, kui sellele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. Ei ole kahtlust, et selline sedel ei ole loetav ega üheselt arusaadav. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused 1. EPVS § 67 kohaselt võib esitada kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale. Kaebus on esitatud Lääneranna valla jaoskonnakomisjoni nr 3 hääletamistulemuste kindlakstegemise toimingu peale (EPVS § 57). Jaoskonnakomisjonid on valimiste korraldajad (EPVS § 9 lõike 1 punkt 3). See toiming on vaidlustatav Vabariigi Valimiskomisjonis. 2. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul toimingu tegemisest (EPVS § 70 lg 1 p 1). Kaebus on esitatud 9. juunil 2024. Hääletamistulemused jaoskonnakomisjonis tehti kindlaks 9. juunil 2024. Kaebus on tähtaegne. 3. Kaebuse saab esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud (EPVS § 68). Avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-31-14, p 16; otsus asjas nr 3-4-1-17-15, p 7). Kaebaja leiab, et tema kui valija õigusi on rikutud, kuna Lääneranna valla jaoskonnakomisjoni nr 3 hääletamistulemuste kindlakstegemisel loeti kehtetuks hääletamissedel, millele oli kirjutatud veebilehe aadress. Kaebaja viitab EPVS § 57 lõikele 8, mille kohaselt, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks. Kaebaja väitis 14. juuni 2024 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul, et kehtetuks tunnistati tema antud häälega hääletamissedel ja eelnevalt oli ta ka elektrooniliselt hääletanud. 4. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et kaebaja väide, et tegemist oli tema antud häälega, ei ole kontrollitav. EPVS § 2 lõike 2 järgi on hääletamine salajane. Vaidluse all olevat hääletamissedelit ei ole võimalik ühegi konkreetse valijaga seostada. Ühelgi valijal ei ole võimalik oma ütlustega tõendada, et tegemist oli tema häälega. Salajasuse põhimõttest lähtuvalt ei ole võimalik seda ka muudel viisidel tõendada. Sellisel kujul võis sedeli täita ka mõni teine valija ja kaebaja võib soovida, et loetakse kehtivaks kellegi teise hääl. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tema subjektiivsete õiguste rikkumine pole tuvastatav. 5. Kaebajal puudub kaebeõigus ka vaatlejana, kuna vaidlustatud toiming ei saa rikkuda tema õigusi vaatlejana. Riigikohus on seisukohal, et valimiste vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis seonduvad tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas. Vaatlejal puudub üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-24-9, p 25; otsus asjas nr 5-23-33, p 23). 6. Seega ei vasta kaebus EPVS § 68 nõuetele ja Vabariigi Valimiskomisjonil on EPVS § 69 lõike 3 kohaselt õigus jätta see läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon juhib tähelepanu, et EPVS annab selged juhised hääletamissedeli täitmiseks. EPVS § 38 lõike 5 kohaselt peab valija kirjutama hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Seega näeb seadus ette nõude, et hääletamissedelile tuleb kirjutada kandidaadi number. Kui kaebaja seda ei järginud, ei saanud ta eeldada, et tema antud hääl loetakse kehtivaks. EPVS § 57 lõike 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud ühtegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks. Ka ei saanud kaebaja arvata, et hääletamissedeli kehtetuks tunnistamise korral jääks kehtima elektrooniline hääl. EPVS § 591 lõike 3 punkti 1 kohaselt tühistab riigi valimisteenistus enne elektrooniliste häälte lugemist need elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud. EPVS § 57 lõike 8 kohaselt loetakse hääletamissedel kehtivaks, kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav. Antud juhul on valija kirjutanud hääletamissedelile veebilehe aadressi. Valija tahe peab olema üheselt arusaadav. Tuleb arvesse võtta, et veebilehe sisu võib igal hetkel muutuda. Selliselt täidetud sedelit ei saa lugeda üheselt arusaadavaks. Kui valija soovib anda elektroonilist häält, tuleb tal hääletada EPVS § 472 ja RKVS § 485 lõike 1 järgi, kasutades elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. EPVS § 57 lõike 7 punkti 4 kohaselt tunnistatakse hääletamissedel kehtetuks, kui sellele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. Jaoskonnakomisjon ei ole eksinud hääletamissedeli kehtivuse üle otsustamisel ega rikkunud seadust hääletamistulemuste kindlakstegemisel. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et hääletamise salajasust ohustab ka hääletamissedeli täitmine selgelt erilisel viisil. Arvestades ülaltoodut ja tulenevalt EPVS § 69 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Kaspar Kartanase kaebus läbi vaatamata. Vastavalt EPVS §-le 701 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.