Riigikogu — Muuseumiseadus — RT I, 1996, 83, 1487

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus sätestab muuseumide tegevuse ja muuseumikogude korralduse alused. § 2. Seaduse rakendusala (1) Muuseumiseadus reguleerib riigimuuseumide, munitsipaalmuuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute muuseumide tegevust. (2) Eramuuseumide tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd seda on seaduses otseselt nimetatud. Eramuuseumina käsitatakse käesolevas seaduses eraõigusliku juriidilise isiku või selle struktuuriüksusena tegutsevat muuseumi või füüsilisele isikule kuuluvat muuseumi. § 3. Muuseumi õiguslik seisund ja ülesanne (1) Riigimuuseum on ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv ministeeriumi hallatav riigiasutus või maavalitsuse haldamisel olev riigiasutus. (2) Munitsipaalmuuseum on kohaliku omavalitsuse asutus. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum on selle isiku struktuuriüksus. (4) Muuseum kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega asju teatud ainevaldkonnas ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. (5) Muuseum juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja oma põhimäärusest. § 4. Museaali ja muuseumikogu mõiste (1) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi. (2) Muuseumikogu on muuseumis asuvate museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. 2. peatükk MUUSEUMI TEGEVUSE KORRALDUS § 5. Muuseumi asutamine ja asutamisest teatamine (1) Riigimuuseumi asutab ministeerium või maavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (2) Munitsipaalmuuseumi asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel. (3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi asutab see isik vastavalt oma pädevusele. (4) Muuseumi asutamisest teatab asutaja kirjalikult Kultuuriministeeriumile. Teates näidatakse ära muuseumi nimetus, ainevaldkond, asukoht, sidevahendite numbrid. Kultuuriministeeriumil on õigus nõuda täiendavate andmete esitamist. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teatamise kohustus laieneb ka eramuuseumile. § 6. Muuseumi põhimäärus (1) Riigimuuseumi ja munitsipaalmuuseumi ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, muuseumi struktuur ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused sätestatakse põhimääruses. Riigimuuseumi põhimääruse kinnitab vastavalt minister või maavanem, munitsipaalmuuseumi põhimääruse kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. (2) Avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi tegevuse korraldamise küsimused määrab kindlaks see isik. § 7. Muuseuminõukogu (1) Muuseuminõukogu on Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad. (2) Muuseuminõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Tal on õigus tutvuda muuseumi tegevuse ja muuseumikogude seisukorraga kohapeal. (3) Muuseuminõukogu koosseisu ja põhimääruse kinnitab kultuuriminister. § 8. Keskmuuseum ja maakonnamuuseum (1) Keskmuuseum on ministeeriumi valitsemisalas olev hallatav riigimuuseum, mille kogud esindavad mingit ainevaldkonda terviklikult ja mis juhendab muuseume metoodiliselt selles ainevaldkonnas. (2) Maakonnamuuseum on maavalitsuse haldamisel olev riigimuuseum, mille kogud esindavad terviklikult selle maakonna ajalugu, loodust ja inimeste tegevust iseloomustavaid valdkondi ning mis juhendab maakonnas asuvaid muuseume metoodiliselt. (3) Keskmuuseumid määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Maakonnamuuseumid määrab kindlaks kultuuriminister. (4) Keskmuuseum ja maakonnamuuseum juhendavad eramuuseume metoodiliselt nende soovil. § 9. Muuseumi finantseerimine (1) Muuseumi tegevust finantseeritakse vastavalt muuseumi kuuluvusele riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahenditest. (2) Munitsipaalmuuseumi finantseerimiseks võib Kultuuriministeeriumi ettepanekul teha kohalikule omavalitsusele eraldisi riigieelarvest. (3) Munitsipaalmuuseum, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseum ja eramuuseum võivad Kultuuriministeeriumi kaudu saada toetust riigieelarvest. Eramuuseum võib toetust saada tingimusel, et tema tegevus vastab käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 4 sätestatud ülesandele. (4) Muuseum võib saada rahalisi vahendeid annetustest, oma põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ning laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt. (5) Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasu määramise korra kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse muuseum kuulub, või maavanem, kelle juhitava maavalitsuse haldamisel muuseum on. § 10. Muuseumi valduses olev vara (1) Riigimuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942) sätestatud korras. (2) Munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku kehtestatud korras. § 11. Aruandlus (1) Muuseum esitab oma tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud aruandeid. (2) Eramuuseum esitab statistilisi aruandeid riigimuuseumile, munitsipaalmuuseumile ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumile kehtestatud korra kohaselt. § 12. Järelevalve Järelevalvet muuseumikogude üle korraldab Kultuuriministeerium. § 13. Muuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine ja sellest teatamine (1) Muuseumi korraldab ümber või tema tegevuse lõpetab asutaja, kes teatab sellest Kultuuriministeeriumile vähemalt kolm kuud enne kavandatavat tähtaega. (2) Riigimuuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Munitsipaalmuuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel. (4) Eramuuseumi ühinemisest, jagunemisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse Kultuuriministeeriumile vähemalt üks kuu enne kavandatavat tähtaega. Tegevuse lõpetamise teates näidatakse, mida kavatsetakse teha muuseumikoguga. 3. peatükk MUUSEUMIKOGUD § 14. Museaali käsutamise kitsendused (1) Muuseumikogusse kuuluvaid museaale ei saa võõrandada ning anda tagatiseks. (2) Võõrandamiseks ei loeta museaali üleandmist teisele muuseumile käesoleva seaduse paragrahvis 17 sätestatud tingimustel ja korras. (3) Museaali võib muuseumikogust välja arvata ainult käesoleva seaduse paragrahvis 19 nimetatud alustel. (4) Riigieelarvest toetust saanud eramuuseumi kogusse kuuluva museaali võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Museaali ostueesõigusele kohaldatakse kinnisasja ostueesõiguse sätteid vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 1996, 45, 848). § 15. Sissenõude pööramise lubamatus Muuseumikogule ja sellesse kuuluvale museaalile ei pöörata sissenõuet. § 16. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted (1) Muuseumikogu täiendatakse eesmärgipäraselt selle terviklikkuse põhimõttest lähtudes. Muuseum on oma kogu täiendamisel iseseisev. (2) Muuseumikogu täiendamisel peab muuseum oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, vältimaks muuseumikogusse niisuguste asjade soetamist, mis on omandatud ebaseaduslikult Eestis või teises riigis või on ebaseaduslikult teisest riigist välja viidud. (3) Tollis erikonfiskeeritud kultuuriväärtusega asjad antakse muuseumikogude täiendamiseks tolliseaduses sätestatud korras. § 17. Museaali üleandmine (1) Museaali võib üle anda teisele muuseumile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik teise muuseumi kogu täiendamiseks. (2) Museaali üleandmise otsustab üleandva muuseumi nõusolekul asutaja. Munitsipaalmuuseumi puhul otsustatakse museaali üleandmine kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. (3) Museaali üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles märgitakse museaali üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aeg, museaali esmakordse arvelevõtmise aeg ja number ning seisund üleandmise ajal. § 18. Museaalide arvelevõtmine, säilitamine ja kindlustamine (1) Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise korra kehtestab kultuuriminister. Eramuuseumile on nimetatud kord soovituslik. (2) Museaalide üle ei peeta rahalist arvestust. Vajadusel hinnatakse museaali erilise huvi alusel vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 29. (3) Ajutiselt välisriikidesse saadetavad museaalid kuuluvad kindlustamisele. § 19. Museaali muuseumikogust väljaarvamise alused (1) Museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal: 1) on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada; 2) on hävinud või kaotsi läinud; 3) on kaotanud oma kultuuriväärtuse või on selgunud, et tal kultuuriväärtus puudub; 4) antakse üle teisele muuseumile (paragrahv 17); 5) on soetatud heauskselt käesoleva seaduse paragrahv 16 lõikes 2 sätestatu vastaselt ja antakse välja omanikule või teisele riigile. (2) Museaali väljaarvamiseks muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alustel peab olema Kultuuriministeeriumi nõusolek. Kultuuriministril on õigus nimetada museaalid või museaalide rühmad või liigid, mille väljaarvamiseks muuseumikogust ei ole nõusolekut vaja. (3) Museaali väljaarvamise muuseumikogust vormistab asutaja. § 20. Museaali kasutada andmine Museaali võib ajutiseks kasutamiseks anda teistele muuseumidele, asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil juhul, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases hoidmises ja säilitamises. § 21. Muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asjad (1) Asutuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt muuseumisse hoiule antud kultuuriväärtusega asju ei arvata muuseumikogusse ja nende üle peetakse arvestust kultuuriministri kehtestatud korras. (2) Kultuuriväärtusega asja hoiuleandjale tagastamisest teatab muuseum Muinsuskaitseametile. § 22. Muuseumikogu üleandmine muuseumi tegevuse lõpetamisel (1) Muuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumile. (2) Muuseumikogu üleandmise ja vastuvõtmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium koos vastavate ministeeriumide, maavalitsuste, kohaliku omavalitsuse volikogude või avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. (3) Üleandmise vormistamisel näidatakse ära iga muuseumikogusse kuuluva museaali seisund. (4) Eramuuseumi tegevuse lõpetamisel rakendatakse käesoleva seaduse paragrahv 14 lõikes 4 sätestatut. 4. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 23. Muuseumist teatamine Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud munitsipaalmuuseumist, avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumist ja eramuuseumist teatatakse Kultuuriministeeriumile kahe kuu jooksul, seaduse jõustumisest arvates, käesoleva seaduse paragrahv 5 lõikes 4 sätestatud korras. § 24. Seaduse kohaldamine riigiettevõtte muuseumile Kuni riigiettevõtte ümberkujundamiseni kohaldatakse riigiettevõtte muuseumile käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1; paragrahvis 12; paragrahv 13 lõikes 1; paragrahv 14 lõigetes 1B3; paragrahvis 15; paragrahvis 16; paragrahv 17 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3; paragrahv 18 lõike 1 esimeses lauses ja lõigetes 2 ja 3; paragrahvides 19B21; paragrahv 22 lõigetes 1B3 sätestatut. § 25. Paragrahvi 14 lõike 3 rakendamise erisus Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatut ei rakendata enne käesoleva seaduse jõustumist muuseumisse hoiule antud ja muuseumikogusse arvatud kultuuriväärtusega asja tagastamisel. § 26. Tolliseaduse § 68 täiendamine Tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297) § 68 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Erikonfiskeeritud kultuuriväärtusega asi antakse tasuta üle Kultuuriministeeriumi poolt määratud riigimuuseumile.». § 27. Täitemenetluse seadustiku § 49 täiendamine Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101) § 49 täiendatakse pärast sõna «riigivarale» sõnadega «ja muuseumiseaduses sätestatud riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi, riigiettevõttemuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumi muuseumikogule ning sellesse kuuluvale museaalile». Riigikogu esimees Toomas SAVI