Vabariigi Valimiskomisjon — Meelis Kaldalu kaebuse lahendamine — RT III, 2025, 2

Menetluse käik 1. Meelis Kaldalu esitas 11. detsembril 2025 Vabariigi Valimiskomisjonile viis kaebust, millega ta vaidlustas riigi valimisteenistuse 8. detsembril 2025 häälte hävitamise toimingu, Vabariigi Valimiskomisjonile teadaolevate kuriteoteadete käsitlemise, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise, 8. detsembri 2025 koosolekul kaebaja varasema kaebuse menetlemise ning Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe suhtumise kaebajasse 8. detsembri 2025 koosolekul. 2. Kaebused, milles vaidlustati Vabariigi Valimiskomisjonile teadaolevate kuriteoteadete käsitlemise, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigikohtu esialgse õiguskaitse taotluse menetlemise, 8. detsembri 2025 koosolekul kaebaja varasema kaebuse menetlemise ning Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe suhtumise kaebajasse 8. detsembri 2025 koosolekul, edastati 15. detsembril 2025 Riigikohtule kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 661 lõike 3 kohaselt. Tegemist on Vabariigi Valimiskomisjoni toimingutega, mida saab vaidlustada Riigikohtus. 3. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi osas, milles vaidlustatakse riigi valimisteenistuse 8. detsembri 2025 toimingu käigus ühe vigase kiipkaardi hävitamata jätmist. Kaebaja hinnangul kujutab vigane kaart endast suure tõenäosusega rünnakut valimiste vastu, kuna see võimaldas süsteemis andmeid salvestada ja säilitada. Vigane kaart tuleks leida ning selle abil elektroonilised hääled taastada, avalikustada ning valimiste võimu legitiimsuse arutamiseks kokku kutsuda rahvakogu laadne komisjon. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek 4. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Meelis Kaldalu ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Riigi valimisteenistuse seisukoht 5. Infoturvapoliitika p 6.2.5 kohaselt tuleb hävitada häälte avamise võti ja kiipkaartidele salvestatud võtmeosakud. Vaidlusalusel kaardil võtmeosakuid ei olnud ja seda ei tulnud hävitada koos teiste kiipkaartidega, millel olid võtmeosakud. Tegemist oli tehniliselt vigase kiipkaardiga, mida ei olnud võimalik kasutada ning kuhu ei laetud ega saanudki laadida mingeid andmeid, sest andmeid ei olnud selleks ajaks veel loodud. Vigane kaart selgus kiipkaartide ettevalmistamise käigus, kui ühte kiipkaartidest ei õnnestunud alglähtestada vahendi MyEID Minidriver Utility abil käsuga „Initialise card“. Kõnealune kiipkaart ei olnud süsteemi osa ega kasutatud seda süsteemi võtmepaari loomisel, e-häälte avamisel ega muudes e-hääletamise protseduurides. Seetõttu ei sisaldanud vigane kiipkaart süsteemseid võtmeid, võtmeosakuid ega muud valimistega seotud teavet. Kiipkaardi kaudu ei olnud võimalik edastada ega talletada andmeid ning puudus igasugune risk hääletamise salajasuse, valimistulemuste usaldusväärsuse või valimiste turvalisuse kahjustamiseks. Arvestades eeltoodut, ei ole vigase kiipkaardi käitlemine mõjutanud kaebaja õigusi vaatleja, valija ega kandidaadina ning puudub alus väitele, et oleks rikutud kehtivaid turvaprotseduure või õigusnorme. Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht 6. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. 7. Kaebaja vaidlustab seda, et 8. detsembril 2025 elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme ning elektroonilises hääletamissüsteemis olevate isikuandmete hävitamise käigus ei hävitatud kiipkaarti, mis osutus 29. septembril 2025 elektrooniliste häälte avamise võtmete loomise käigus vigaseks. Sellega tekkis kaebaja hinnangul võimalus andmelekkeks. Vigaseks osutunud kiipkaardile andmeid ka hüpoteetiliselt tekkida ei saanud, kuna vigase kiipkaardi arvutisse sisestamise ajaks ei olnud elektrooniliste häälte ja nende avamise võtme andmeid veel loodud. 8. Valimiskaebemenetluses saab isik kaitsta üksnes enda subjektiivseid õigusi. Kaebus on esitatud üldistes huvides ja jääb seetõttu läbi vaatamata. 9. Kaebaja ülejäänud taotlusi edu ei saada. Elektrooniliste häälte taastamine ja avalikustamine ei ole tehniliselt võimalik ega õiguslikult lubatav. Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab: jätta Meelis Kaldalu kaebus läbi vaatamata. Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.