Legislator Case Law & Legislation
319092017003 EE

Kultuuriminister — Asulakoha kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2017, 3

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Kultuuriminister — Asulakoha kultuurimälestiseks olemise lõpetamine — RT III, 2017, 3

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 12 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 5 lg 1 p 2 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut. Lõpetan asulakoha (kultuurimälestiste riikliku registri nr 18821; Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Järvepõllu ja Kasemetsa kinnistud) kultuurimälestiseks olemise.

Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestise omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 5 lõikele 3. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Järvepõllu (65301:001:2257) ja Kasemetsa (65301:001:1335) kinnistutel asuv arheoloogiamälestis asulakoht (reg nr 18821) tunnistati arheoloogiamälestiseks kultuuriministri 27. juuli 1998. a määruse nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 1450.1 Asulakohal on viidud Muinsuskaitseameti loa alusel läbi täiemahulised arheoloogilised kaevamised ning selle kohta on koostatud väljakaevamiste aruanne.2 Väljakaevamistel uuriti asulakoha kultuurkiht läbi. Välitööde käigus koguti 51 leidu, millest valdav enamus pärines uusajast, peamiselt 19. ja 20. sajandist. Pinnase koorimisel leiti ka üks käsitsivalmistatud muinasaja lõppu kuuluv savinõukild. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Peetri alevikus asulakohana mälestiseks tunnistatud kohas puudus uuringu andmetel in situ ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, samuti ei leitud alalt mingeid konstruktsioone. Kaitse alla võtmisel oli asulakoha mälestise tunnuseks teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Muinsuskaitseamet on koostanud eksperdihinnangu ja leidnud, et kuna kultuurimälestise ala on läbi uuritud, leiud kokku kogutud ning dokumenteeritud, puuduvad asulakohal mälestise tunnused. Sellest lähtuvalt algatas Muinsuskaitseamet menetluse asulakoha kultuurimälestiseks olemise lõpetamiseks. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas Muinsuskaitseameti koostatud eksperdihinnangu läbi ja nõustus ettepanekuga. Menetlusosaliste seisukohad Asulakoht asub eramaal kahel kinnistul. Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke ja kohalikku omavalitsust asulakoha mälestiseks olemise lõpetamise menetlusest kirjalikult 17.03.2016. Maaomanikud ega Rae vald ei andnud Muinsuskaitseametile kirjalikku tagasisidet. II ÕIGUSLIK HINNANG Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Käesolevas asjas on tehtud kindlaks, et Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Järvepõllu ja Kasemetsa kinnistutel asuv arheoloogiamälestis asulakoht on põhjalikult arheoloogiliselt läbi uuritud ning ei vasta enam mälestise tunnusele, milleks oli kaitse alal võtmisel teaduslikku informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kultuurimälestise ala on läbi uuritud, leiud kokku kogutud ning dokumenteeritud. Eelnevast tulenevalt leidis Muinsuskaitseamet eksperdihinnangus, et riikliku kaitse kohaldamise jätkamiseks puudub alus ning asja mälestiseks olemise lõpetamine on põhjendatud. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamisel ei kohaldu enam omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevad mälestise suhtes kehtivad kitsendused. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/88457 2 Vedru, Gurly 2015. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Peetri küla asulakohal (18821; Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa) toimunud pinnasekoorimistööde juures 2015. aastal. Arheoloogiakeskus MTÜ. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →