Valga ja Narva raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine

Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Valga raudteejaama peahoone. Mälestise asukoht on märgitud käskkirja lisas 1 (Valga maakond Valga linn Jaama pst 12, KÜ 85401:007:0730).

Kehtestan Valga raudteejaama peahoone kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2.1 1

Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga ehitismälestis Narva raudteejaama peahoone. Mälestise asukoht on märgitud käskkirja lisas 3 (Ida-Viru maakond Narva linn Vaksali 22, KÜ 51101:001:0403).

Kehtestan Narva raudteejaama peahoone kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 4.

Käskkirja punktides 1 ja 3 nimetatud mälestiste andmed, asukohad ja kaitsevööndite piirid kantakse kultuurimälestiste riiklikusse registrisse ning asukohad ja kaitsevööndite piirid kantakse lisaks Maa-ameti kaardile. Käskkirja aluseks oleva Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekuga saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Muinsuskaitseamet teavitab otsusest mälestiste omanikke või valdajaid ja viib läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord” § 4 lõikele 2. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. I KULTUURIMÄLESTISEKS TUNNISTAMISE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ettepanek hoone mälestiseks tunnistamiseks tehti Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ raames. Varem on sama ettepanek tehtud ka Muinsuskaitseameti tellimusel 2004. a koostatud alusuuringus „Eesti raudteejaamade inventariseerimine.“ Valga ja Narva raudteejaamade peahoonete mälestiseks tunnistamise ettepanek on laiaulatusliku uurimisprojekti tulemus. Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007–2012 läbi üle-Eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. saj arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ja perioodi 1870–1991. Selle käigus kaardistati esmalt maakondade kaupa kokku üle 3000 arhitektuurse objekti ning koostati neli temaatilist alusuuringut. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mille kohta koostati eksperdihinnangud mälestise tunnustele vastavuse kohta. Mälestise tunnused leiti olevat 114 objektil, sh Valga ja Narva raudteejaama peahoonetel. Projekti raames tehtud ettepaneku põhjal algatas Muinsuskaitseamet Valga ja Narva raudteejaama peahoonete mälestiseks tunnistamise menetluse, kaalus ettepanekut ning leidis, et mõlemal hoonel on mälestise tunnused. Samale järeldusele jõudis 20.10.2016. a koosolekul Muinsuskaitse Nõukogu ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Valga ja Narva raudteejaamade jaamahooned kultuurimälestiseks. Vastavus mälestise tunnustele Valga ja Narva raudteejaamad on Eestis arhitektuurselt kõige väärtuslikumad ja esinduslikumad suured stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahooned. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal (ehitatud 1949) on valdavalt säilinud ka algne interjöör. Narva jaamahoone (ehitatud 1953) on erandliku materjalikasutusega, kus dekoratiivset paekivi on kombineeritud krohvipinnaga. Eestis on seni kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet. Samas näitavad eespool viidatud alusuuringud, et mitmeid väga väärtuslikke jaamahooneid ei ole jõutud seni riikliku kaitse alla võtta. Kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseseaduse § 25 kohaselt määratakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ning kinnismälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kaitsevööndi eesmärk on tagada jaamahoonete vaadeldavus linnaruumis. Valga raudteejaama peahoone kaitsevööndi ettepanek hõlmab hoonealust krunti ning sellesse lõikuvat jalakäijate silla krunti (Valga raudteejaama sild 1, KÜ 85401:007:104), kust avanevad kõige olulisemad vaated jaamahoonele. Võrreldes uurimisprojekti raames tehtud ettepanekuga on Muinsuskaitseamet eksperdihinnangus oluliselt vähendanud Valga raudteejaama peahoone kaitsevööndi ulatust. Narva raudteejaama peahoone kaitsevööndiks määratakse Vaksali 22 kinnistu. Kuna tegu on 20. saj hoonetega, mille kaitsevööndites teadaolevalt puudub arheoloogiline kultuurkiht, on võimalik mälestiseks tunnistamise järel teha Valga raudteejaama peahoone kaitsevööndis ja Narva raudteejaama peahoone kaitsevööndis järgmine leevendus: trasside rajamiseks ning mulla- ja kaevetöödeks ei pea olema Muinsuskaitseameti luba. Leevendus märgitakse kaitsekohustuse teatises, mille väljastab Muinsuskaitseamet. Menetlusosaliste seisukohad Objektide mälestiseks tunnistamise menetlemise käigus on viidud läbi toimingud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord.” Hoonete omanikke on menetluses kaasatud ja küsitud hoonete kaitse alla võtmise kohta arvamust. Valga raudteejaama peahoone omanik Valga Linnavalitsus on mälestiseks tunnistamisega nõus. Kaitsevööndisse jääb väike (68 m2) riigimaa krunt Valga raudteejaama sild 1, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovis kaitsevööndist välja arvata. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut, kuid ei nõustunud krundi väljaarvamisega kaitsevööndist, kuna tegu on peamise vaatesuuna ette jääva kitsa maatükiga, mille väljalõikamine kaitsevööndist ei võimaldaks täita kaitsevööndi eesmärke. Riigimaa valitsejale on selgitatud, et remont ja trasside paigaldamine kaitsevööndis ei vaja Muinsuskaitseameti luba. Täiendavalt tehakse leevendus, et trasside rajamiseks ning mulla- ja kaevetööde tegemiseks ei pea olema Muinsuskaitseameti luba. Seega ei too kaitsevööndi kehtestamine kaasa sedavõrd olulisi piiranguid nagu kaitsevööndisse jääva krundi valitseja eeldas. Narva raudteejaama peahoone omanik (AS Eesti Raudtee) ja Narva Linnavalitsus on Narva raudteejaama peahoone mälestiseks tunnistamisega nõus. II KAITSE ALLA VÕTMINE Kultuuriväärtus on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal üksikjuhtumil määratleda. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt on kultuuriväärtus mälestis, mis on kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus ning see on tunnistatud mälestiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Valga ja Narva raudteejaama peahoone mälestiseks tunnistamise ettepanek on tehtud laiaulatusliku uurimisprojekti tulemusena, mille käigus kaardistati 20. sajandi arhitektuuri üle kogu riigi ja lõplikud mälestiseks tunnistamise ettepanekud valiti välja tuhandete kaalutud objektide hulgast. Hooned on hinnatud väga väärtuslikuks unikaalsuse tõttu Eesti raudteearhitektuuris – tegu on stalinistliku perioodi kõige esinduslikumate ja arhitektuurselt väärtuslikumate jaamahoonetega Eestis, mis on linnades olulised maamärgid. Hooned peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Käesolevad mälestiseks tunnistamise ettepanekud on eelkõige ajendatud soovist tasakaalustada ja kaasajastada riiklikku kultuurimälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks olulisemaid näiteid ka Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust, kaitse ulatust ja kaitsekorralduse proportsionaalust. Nii Valga kui Narva raudteejaama peahoone on arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ehitised, mille säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. Narva raudteejaama kohta on tehtud Narva kehtivas üldplaneeringus ettepanek tunnistada see mälestiseks. Valga raudteejaam asub vastavalt Valga kehtivale üldplaneeringule silmapaistva linnaehitusliku struktuuri ja hoonestusega piirkonnas. Mõlemad hooned on endiselt kasutuses raudteejaamade ja piiripunktidena. Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid jaamahoone kasutusotstarbe osas. Ehitismälestise funktsioon omab tähtsust niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada hoone või selle oluliste osade säilimist. Ruumide kohandamine uuteks funktsioonideks on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.