Vabariigi Valitsus — Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumise korraldamise volitamine — RT III, 2026, 1

Korraldus kehtestatakse elektrituruseaduse § 594 lõigete 5 ja 51 ning § 597 lõike 1 alusel.

1. ASJAOLUD Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eest toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 100% Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest. 2024. aasta kinnitatud Eurostati andmetele tuginedes moodustas taastuvelekter 37,8% Eesti lõpptarbimisest1. Seega ei ole Eestis ELTS § 594 lõikes 1 nimetatud eesmärk toota taastuvast energiaallikast 100% summaarsest elektrienergia tarbimisest saavutatud. Eesmärgi saavutamiseks ei ole ka piisav korralduse andmise ajal rajatavate uute taastuvenergiat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete tootmismaht. Kahe hiljutise vähempakkumise raames on sõlmitud kokkulepped taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise lisandumiseks 540 gigavatt-tundi (edaspidi GWh), mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt jaanuaris 2026. aastal2, ning 780 GWh, mille tootmisega tuleb alustada hiljemalt juulis 2027. aastal3. Päev-ette elektrituru hinnad on 2025. aastal (80,39 €/MWh) langenud võrreldes 2024. aastaga (87,27 €/MWh) ning on enam kui poole madalamad võrreldes energiakriisi tipuga 2022. aastal (192,82 €/MWh). Pikaajalise elektrihinna volatiilsuse tõttu uusi tootmisseadmeid ELTS § 594 lõike 1 eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus ja kiiruses turule ei lisandu. Seetõttu on vaja korraldada vähempakkumine, mis motiveerib tootjaid kiirelt uusi tootmisseadmeid rajama. Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ja nende tööle seadistamine on ajamahukas ning seetõttu on uue tootmisvõimsuse tekkimiseks vajalik teha tegevusi aastaid varem. Arvestades potentsiaalseid tootmisalasid ja võimalikku tootmisseadmete arendajate arvu, on optimaalne vähempakkumise kogus pakkumiste konkurentsiolukorda arvestades 1 kuni 2 teravatt-tundi aastas. Vähempakkumise eesmärk on tagada aastaringne taastuvelektri lisandumine Eesti elektriturule, kus just sügis- ja talvekuudel on taastuvelektri toodang väike ja elektrihind kõrge. Sellist tootmisprofiili suudab praeguste tehnoloogiate seas pakkuda eelkõige maismaatuul. 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis paigaldatud ligikaudu 1300 MW päikeseenergiat kasutavaid tootmisseadmeid, kuid nende toodang on tugevalt hooajaline ja ajaliselt kontsentreerunud kevad- ja suvepäevadele, mil elektrihind on madal või lausa nullilähedane (2024. aastal esines sellised tunde Eestis 236). Nullhinnaga tunnid viitavad sellele, et Eestis on päikeseenergiat praegu juba piisavas koguses. Päikeseenergia maksumus (LCOE) on sarnaselt tuuleenergiaga päris madal – Lazard 2025 andmetel4 jääb see vahemikku 35–71 €/MWh. Kuna elektriturg on päikeseenergiast küllastunud, siis olenemata madalast LCOE-st ei tasu päikeseenergia täiendavad arendused ära madalama elektrihinna tõttu, mis viib selleni, et päikeseenergiast toodetud elektrit on vähempakkumiste raames vaja suuremas mahus toetada kui tuuleenergiat. Täiendav päikeseenergia arendamine võrreldes tuuleenergiaga ei too kaasa samaväärset sotsiaal-majanduslikku mõju, kuna elektrihind täiendavalt päikesejaamade rajamisest ei vähene. Maismaatuule tootmisprofiil on hajutatum ja annab palju rohkem toodangut ka sügisel ja talvel, kui päikeseenergiatoodang on minimaalne, ja toob neil perioodidel elektrihinda alla ning sel on seeläbi ka suurem positiivne mõju tarbija elektrihindadele. Maismaatuule LCOE jääb Lazardi järgi vahemikku 34–78 €/MWh. Meretuuleenergia tootmisvõime ja -profiil oleks samuti sobiv talvise katvuse jaoks, kuid tehnoloogia ise on palju kallim ja aeglasemalt rakendatav. Lazardi andmetel jääb meretuule LCOE 2025. aastal vahemikku 64–143 €/MWh, lisaks eeldavad projektid olulist võrguinvesteeringut ja pikemat ettevalmistustsüklit (8–12 aastat). Seetõttu ei saa meretuul realistlikult panustada käesoleva vähempakkumise eesmärkide saavutamisse enne 2030. aastat. Seega on põhjendatud korraldada käesolev vähempakkumine maismaatuule elektrienergia tootmiseks. Kuivõrd ELTS § 594 lõikes 1 viidatud eesmärk ei ole saavutatud, volitab Vabariigi Valitsus ELTS § 594 lõike 5 alusel energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama vajaliku elektrienergia koguse kõige soodsama tootja leidmiseks avaliku vähempakkumise. 2. OTSUS Volitada energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama maismaatuuleparkidest elektrienergia tootmise vähempakkumine, kus vähempakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tunni ulatuses kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega kuni 2 teravatt-tunnini aastas. Vähempakkumise läbiviimise eesmärk on saada aastas juurde täiendavalt 1 teravatt-tunni ulatuses elektrienergiat, pakkumise eseme suurendamisel kuni 2 teravatt-tundi elektrienergiat, mis toodetakse ELTS § 594 lõike 52 punktis 4 nimetatud tootmisseadmega, sealhulgas olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud uue elektripaigaldisega (vt ELTS § 108 lg 7), mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist. Energeetika- ja keskkonnaminister korraldab vähempakkumise järgmistel tingimustel: 1) elektrienergia tootmise alustamise tähtpäev on hiljemalt 31. detsember 2030. a, kuid tootmisega võib alustada enne tähtpäeva; 2) elektrienergia tootmise kohustus ja toetuse maksmise ajavahemik on 12 aastat alates tootmise alustamisest; 3) pakkumise esemeks on tuuleenergiat tootmiseks kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia 1 teravatt-tundi kalendriaastas, pakkumise eseme suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini aastas; 4) pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg on 100 päeva alates pakkumiste esitamise tähtajast; 5) pakkumise tagatise suurus ja tasumise tingimused: 5.1) tagatise suuruseks on 12 eurot aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta; 5.2) kui pakkuja sõlmib 18 kuu jooksul pärast ELTS § 594 lõikes 11 nimetatud korralduse vastuvõtmist tootmisseadme võrku ühendamiseks liitumislepingu ja teavitab vähempakkumise läbiviijat tootmisseadme rajamiseks ehitusloa väljastamisest, tagastab vähempakkumise läbiviija 70% punktis 5.1 nimetatud tagatise suurusest või teatab tagatiseks oleva garantii andjale 70% ulatuses garantiist tulenevatest õigustest loobumisest; 5.3) tagatiseks võib olla krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha; 5.4) tagatis peab kehtima kuni 1. detsembrini 2034. a; 6) vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta on 20 eurot; 7) toetust makstakse Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette-börsi kauplemisperioodi hindade põhjal elektrituruseaduse § 58 lõigete 2 ja 22 kohaselt võrku antud elektrienergia koguse eest vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2019. a määruse nr 86 „Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord“ §-le 261; 8) toetuse ja turuhinna summa ülemmääraks on 45 eurot megavatt-tunni kohta kauplemisperioodil, lähtudes sellest, et tootja saadav tulu koos toetusega ei ületa Eesti hinnapiirkonnas elektrituru päev-ette-börsil üheski kauplemisperioodis 45 eurot megavatt-tunni eest. 3. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest. _________________ 1 Eurostat (kättesaadav seisuga 15.01.2026) 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313082022001 (kättesaadav seisuga 11.07.2025) 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330012024001 (kättesaadav seisuga 11.07.2025) 4 lazards-lcoeplus-june-2025.pdf (kättesaadav seisuga 05.08.2025)